Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Omavalitsuste juhid võitlevad lisaeelarve vastu

TALLINN, 17. november, BNS - Osa kooli- ja omavalitsusjuhte tahab, et president ei kuulutaks välja lisaeelarvet, mis muu hulgas sisaldab koolimajade remondiks mõeldud 600 miljoni krooni usaldamist Riigi Kinnisvara AS-i kätte.

Mitmed huvigrupid on käinud president Arnold Rüütli juures seaduse välja kuulutamata jätmiseks lobitööd tegemas, kirjutab Postimees.

Rüütlil on otsustamiseks aega ülejärgmise teisipäevani.

Haridus- ja teadusministeeriumi plaani järgi saaks Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lisaeelarvest 600 miljonit krooni ja moodustaks tütarfirma, mis hakkab selle raha eest koolimaju remontima. Kooli omanik annab hoone lepinguga RKAS-ile, mis laseb selle remontida ja rendib siis omanikule tagasi.

Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esimehe Toomas Välimäe väitel moodustavad koolide RKAS-i kaudu renoveerimise plaani pooldajad vähemuse, sest skeemil on hulk puudusi. Tema sõnul võiks president lisaeelarve pigem välja kuulutamata jätta.

Välimäe ei näe põhjust, miks on vaja RKAS-i näol vahemeest, sest omavalitsused saaksid laenu võtta ka otse pangalt. "Iga firma vajab toimetamiseks kulusid, ütleme, et viis protsenti, seega kulub 30 miljonit 600-st juba selleks," ütles ta.

Välimäe sõnul jääb talle arusaamatuks, milliste kriteeriumide alusel koolimaju renoveerima hakatakse ning kas ei hakka rolli mängima näiteks parteipoliitika ning tutvused.

Värska vallavanem Rein Järvelill ja Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg leiavad, et suur rahaeraldus annab võimaluse korruptsiooniks.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Riina Vändre sõnul on kõige olulisemaks argumendiks RKAS-i kasuks selle juhtide seadusega piiritletud selge personaalne vastutus.

"Ka summeeruvad RKAS-i puhul kogemus ja kompetents, mis tagavad suurema professionaalsuse kui reeglina omavalitsustel, ning kõik see tuleb kokku odavam," lausus Vändre. Eesti koolimajad saavad sel moel korda viie kuni seitsme aastaga, väitis ta.

Kui president jätakski lisaeelarve välja kuulutamata, tähendaks see, et kogu riigieelarvesse ülelaekunud raha läheks otse stabiliseerimisreservi.

Seega on väljapakutud skeemi vastastel valida, kas nad saavad selle järgi raha või jäävad 600 miljonist ilma.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee


Baltic News Service

 

 


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit