Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Siseministeerium kaitseb elukoha registreerimise nõuet

TALLINN, 9. oktoober, BNS - Siseministeerium kaitseb inimeste alalise elukoha registreerimise kohustuslikuks muutmise kava ja kinnitab, et nõue ei ole mingil moel võrreldav nõukogudeaegse kohustusliku sissekirjutusega.

Riigikogus esindatud Reformierakond, Keskerakond ja Isamaaliit on sissekirjutamise kohustuslikuks muutmise ja sellega kaasnevate sanktsioonide vastu, kuna see on samm politseiriigi suunas.

Seevastu näiteks võimuliitu kuuluv Rahvaliit leiab, et ausal inimesel ei tohiks sissekirjutamise kohustus mingit tõrget tekitada.

Elukohaandmete ehk aadressi olemasolu rahvastikuregistris pole mingil moel võrreldav nõukogudeaegse sissekirjutusega, mis oli otsene eraelu jälgimise vahend, teatas BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja.

Pressieisindaja sõnul näeb eelnõu karistuse ette vaid juhul, kui isik esitab teadlikult rahvastikuregistrile valeandmeid, näiteks mingi kohaliku omavalitsuse poolt oma territooriumil elavatele inimestele pakutavate hüvede saamise eesmärgil.

Valeandmete esitamisena ei ole käsitletav see, kui isik jätab üldse elukohateate esitamata, tal puuduvad elukohaandmed rahvastikuregistris, või on rahvastikuregistris tema elukohana aadress, kus ta enam ammu ei ela.

Pressiesindaja sõnul annab eelnõu elanikule, kellel on eluruumi kasutamiseks näiteks suuline ja mitte kirjalik leping, võimaluse oma elukohta registrisse kanda, kui omanik seda ei võimalda. Rahvastikuregistri seaduse muutmisega ei muudeta põhimõtet, et eluruumi elukohana rahvastikuregistrisse kandmise eelduseks on selle eluruumi kasutamise õigus.

Sellest põhimõttest loobumine võib näiteks tähendada seda, et pahaaimamatu korteriomaniku postkasti võivad saabuma hakata võõrale inimesele aadresseeritud kirjad ja tema korterist võidakse politsei poolt hakata taga otsima tema teadmata tema korteri andmed rahvastikuregistrisse kandnud isikut, ütles pressiesindaja.

Muudatustega ei kavandata kohustust teavitada rahvastikuregistrit igakordsel ööbimiskoha vahetusest, registreerida tuleks vaid püsiv elukoha vahetus.

Uude kohta elama asumisel peaks isik kuu aja jooksul uue elukoha aadressi kajastama ka rahvastikuregistris. Isik peab ise tunnetama, kas elukohavahetus on püsiv ning kas ta soovib rahvastikuregistrisse kanda oma uue elukohaandmed. Kui isik kasutab elamiseks ka teist elukohta, võib ta jätta elukohaandmed rahvastikuregistris muutmata.

Kuigi rahvastikuregistrisse saab eelnõu kohaselt kanda vaid ühe elukoha aadressi, ei tähenda see, et isikul ei võiks olla mitut elukohta. Kui isikul on mitu elukohta, on isiku enda valida, milline neist elukohtadest kantakse rahvastikuregistrisse.

Eelnõus on sätestatud isiku kohustus hoolitseda oma elukohaandmete õiguse eest rahvastikuregistris, kuna keegi teine ei saa nende andmete õigsuse eest hoolt kanda, põhjendas pressiesindaja.

Tema sõnul puuduvad riigil ja kohalikul omavalitsusel võimalused elukohaandmete õigsuse tagamiseks, samas on rahvastikuregistri seaduse toimimiseks vajalik, et selles kajastuksid õiged andmed.

Andmed on vajalikud näiteks arengukavade koostamisel, hariduspoliitika planeerimisel ja eelarveliste eraldiste jaotamisel.

Pressiesindaja kinnitas, et andmed rahvastikuregistris on kaitstud rangete turvanõuetega. Nii võib inimene, kes kardab, et keegi uurib registrist välja tema aadressi, keelata oma registris oleva aadressi väljastamine.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service


11/10/04

Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit