Linnade Liit ei pea õigeks, et pea kõiki elanikke puudutavat valdkonda otsustatakse juurteni muuta ilma sisulise avaliku arutelu ja kokkulepeteta, reformi maksumuse analüüsideta ning elementaarse juriidilise normitehnika vastu eksides. Eelnõud esitletakse avalikkusele populistlikult valdkonna otsustustasandite allapoole toomisena, samas kui puuduvad tõsiseltvõetavad arvestused, otstarbekuse põhjendused ja regulatsioonid rahanduse valdkonnast.

Lihtsustatuna öeldes on reformi peamine sisu üles ehitatud väitele, et kui omavalitsused peavad koole ja juhivad haridusvaldkonna rahasid, siis on otsused poliitilise, täpsemalt kommunaalpoliitilise varjundiga, mistõttu tuleb otsustustasand laiali hajutada riigi, lapsevanema, koolidirektori ja omavalitsuste vahel. Samas kinnitab eelnõu vastuoluliselt, et eesmärgiks on muuta praegust olukorda selliselt, et otsustamisõigus, otsuse rahastamise kohustus ning vastutus otsuse eest koonduks võimalikult ühte kohta.

Parema lahendusena pakutakse välja skeemi, mille puhul koolide omanikud hakkaksid soovituslikult teenust ostma riigi kinnisvarafirmalt. Eelnõu seletuskirjas on selgelt ära öeldud, et toimima hakkavad erasfääri põhimõtted ning sellega luuakse soodsad võimalused erakapitali kaasamiseks, mis sisuliselt võib tähendada näiteks ka lapsevanema raha olulist kaasamist.

Linnade Liit on vastu koolide haldamiseks loodava riikliku äriühingu moodustamisele, samuti on karjuvas vastuolus põhiseadusega viia üldharidus erakoolipõhiseks. Koolide jätkusuutlikkuse allutamine äripõhimõtetele tähendab esmalt paljude koolide väljasuretamist, teisalt aga riigieelarveliste rahadega opereerimist riigi osalusega äriettevõtte kasuks.

Hariduse kvaliteet on antud eelnõus teisejärguline, peamised muudatused puudutavad omanikeringi ja äritehinguid, mis eemaldub põhiseaduses sätestatud õigusest tagada hariduse kättesaadavus kõigile.

Linnade Liit on nõus "21. sajandi hariduse" programmi püstitatud peaeesmärkidega, milleks on hariduse kvaliteedi, kättesaadavuse ning rahastamise tõhustamine, kuid taunib kavandatavaid meetmeid, mis lennutaksid sammhaaval üles ehitatud süsteemi pea peale, pakkumata asemele veenvat alternatiivi.

Linnade Liit teeb ettepaneku lähtuda haridussüsteemi reformimisel rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja kogemustest, juhindudes eelkõige heast tavast läbi rääkida osapooltega, et jõuda mõistlike tulemusteni.

Haridussüsteemi kavandavate muudatuste eelnõude paketti ei kooskõlastanud ka Eesti Maaomavalitsuste Liit ja maakondlikud liidud.

Kaidi Roots
Linnade Liidu pressiesindaja