Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Pressiteateid ja BNS-i uudiseid haridussüsteemi reformikavadest
30. september. Res Publica, Keskerakonna, Linnade Liidu, Ühiskondliku Leppe haridustoimkonna seisukohad kavandatavate haridusvaldkonna reformide osas. Ilmusid BNS-is ja BNS-i pressiteadete rubriigis 29. septembri jooksul.

Res Publica kaitseb koolide rahastamise uut skeemi
16:47, 29. september 2004

TALLINN, 29. september, BNS - Valitsusliidu juhtpartei Res Publica kaitses koolide rahastamise uut skeemi opositsiooni rünnakute eest, kinnitades, et see annab kohalikele võimuorganeile suurema õiguse otsuseid langetada.

"Res Publica seisab selle eest, et koole puudutavad otsused tuleb viia võimalikult kohapeale," teatas riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Olav Aarna vastuseks Keskerakonna avaldusele, milles tauniti rahastamise uut mudelit. "Sellepärast tahame muuta praegu kehtivat tsentraliseeritud rahajagamise mudelit, andes igale kooli pidajale võimaluse ise otsustada, kas ja kuidas ta oma kooli soovib korda teha."

Riigikogu kultuurikomisjoni juhtiv Aarna lisas, et Res Publica ei ole nõus Keskerakonna plaaniga koolid riigistada, mida tema hinnangul tähendab endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi ettepanek lisaeelarve 600 miljonit krooni koolide vahel ära jagada.

"Oleme veendunud, et koolide pidajad, see on kohalikud omavalitsused, peavad saama senisest suurema õiguse otsustada oma koolivõrgu ja -korralduse üle," lisas Aarna.

Tema sõnul oleks koolide nii-öelda katuseraha jagamine otse eelarvest enne kohalikke valimisi magus poliitiline suutäis.

"Paraku ei teeni see mitte Eesti koolide ja õpilaste, vaid ainult erakondade huve," lisas Aarna.

Reps tegi kolmapäeval avalduse, kus kinnitas, et koolimajade olukorra parandamiseks tuleb raha ette näha selgete, läbipaistvate ning põhjendatud kokkulepete ehk riikliku investeeringute plaani alusel läbi riigieelarve. "Paraku plaanib valitsus omavalitsustega koostöös valminud RIP-i asendada ebaseadusliku äriprojektiga," viitas Reps soovile anda lisaeelarvega 600 miljonit krooni äriühingule AS Riigi Kinnisvara.

Aarna sõnul pole ükski varasem valitsus pakkunud välja varianti, mis võimaldaks kõik koolid korda teha ei mõne ega ka mõnekümne aasta jooksul. "Nüüd soovib Res Publica paari aastaga suunata koolide kordategemiseks koos laenurahaga piisavalt vahendeid, et anda praktiliselt igale jätkusuutlikule koolile võimalus oma hoone korda teha," lisas ta.

Kultuurikomisjoni esimees teatas, et nii kaob poliitiline rahajagamine ja raha jõuab koolideni ühtsete läbipaistvate põhimõtete alusel. Tema sõnul on selles osas saavutatud põhimõtteline kokkulepe ka kohalike omavalitsustega.

"Mis puudutab AS Riigi Kinnisvara kaasamist koolide kordategemisse, siis tegemist on vabatahtlikkuse alusel pakutava võimalusega koolipidajatele," ütles ta. "Ühtki kooli ei sunnita sellega liituma ega kelleltki ei võeta vägisi koolimaju ära."

Keskerakonda toetas teine opositsioonipartei, Isamaaliit, teatades, et on äärmiselt häiritud soovist viia haridusreformi läbi tagaukse kaudu, kuigi selle põhimõtted on veel läbi arutamata.

"Sellele vaatamata püüab valitsus otsustada lisaeelarve vastuvõtmisega koolide ehitamise süsteemi paljudeks aastateks ette," ütles Isamaaliidu esimene aseesimees, endine haridusminister Tõnis Lukas.

Isamaaliit teatas oma protestist selle vastu, et sajad miljonid riigi raha antakse ühe aktsiaseltsi käsutusse, kus avalik ja läbipaistev kontroll raha kasutamise põhimõtete üle puudub.

"Kui seni on hariduse omandamist peetud kõigi avalikuks õiguseks, siis valitsuse kava järgi hakkaks selle kättesaadavuse üle omavalitsuse asemel otsustama äriettevõte," ütles Lukas. "Tundub, et valitsuse plaan on muuta kohalikud omavalitsused ühe äriühingu pantvangideks, kes peaksid hakkama selle ukse taga raha lunimas käima."

Opositsioonipartei teatas, et teeb lisaeelarvesse ettepaneku jaotada koolide kordategemiseks mõeldud raha maakondade tasemel kokku lepitud pingerea alusel.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Baltic News Service

Keskerakond: oleme vastu koolivara aktsiaseltsi loomisele
14:51, 29. september 2004

TALLINN, 29. september, BNS - Opositsiooniline Keskerakond teatas kolmapäeval oma vastuseisust koalitsiooniparteide Rahvaliidu, Reformierakonna ja Res Publica kavale moodustada koolivara aktsiaselts.

Keskerakonna hinnangul kanditakse selle asutamiseks selle aasta lisaeelarvega 600 miljonit krooni äriühingule AS Riigi Kinnisvara.

Opositsioonipartei sõnul on riigi kinnisvarafirma mõeldud riigile kuuluva vara haldamiseks, mitte aga riigieelarveliste eraldistega sahkerdamiseks.

"Olukorras, kus riik on jätnud korrastamata koolivõrgu ja taandarendab kogu haridussüsteemi, on enam kui küsitav koolimajade äriprojekti algatamine," teatas Keskerakond.

Erakonna juhatuse liikme, endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul tuleb koolimajade olukorra parandamiseks raha ette näha selgete, läbipaistvate ning põhjendatud kokkulepete ehk riikliku investeeringute plaani (RIP) alusel läbi riigieelarve.

"Paraku plaanib valitsus omavalitsustega koostöös valminud RIP-i asendada ebaseadusliku äriprojektiga," märkis Reps.

Opositsioonipartei hinnangul on tegemist skeemiga, mille kohaselt sisuliselt võetakse omavalitsustelt ära koolihooned ja renditakse need loodavale aktsiaseltsile vähemalt 5-protsendilist ärikasumit taotledes omavalitsustele tagasi.

Keskerakond teatas, et ei saa toetada kavandatavat äriprojekti. Ühtlasi meenutas erakond, et riigieelarve seaduse kohaselt tuleb eelmise eelarveaasta lõpuks ülelaekuv raha kanda riigi stabiliseerimise reservi.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Baltic News Service

Linnade Liit haridusvaldkonna reformikavadest
17:52, 29. september 2004

Linnade Liit ei toeta Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ulatuslikku reformikava haridusvaldkonnas,  kuna peab valitsusele esitatavat eelnõude paketti tooreks ja ühiskonna tasandil sügavuti selgeks rääkimata.

Linnade Liit ei pea õigeks, et pea kõiki elanikke puudutavat valdkonda otsustatakse juurteni muuta ilma sisulise avaliku arutelu ja kokkulepeteta, reformi maksumuse analüüsideta ning elementaarse juriidilise normitehnika vastu eksides. Eelnõud esitletakse avalikkusele populistlikult valdkonna otsustustasandite allapoole toomisena, samas kui puuduvad tõsiseltvõetavad arvestused, otstarbekuse põhjendused ja regulatsioonid rahanduse valdkonnast.

Lihtsustatuna öeldes on reformi peamine sisu üles ehitatud väitele, et kui omavalitsused peavad koole ja juhivad haridusvaldkonna rahasid, siis on otsused poliitilise, täpsemalt kommunaalpoliitilise varjundiga, mistõttu tuleb otsustustasand laiali hajutada riigi, lapsevanema, koolidirektori ja omavalitsuste vahel. Samas kinnitab eelnõu vastuoluliselt, et eesmärgiks on muuta praegust olukorda selliselt, et otsustamisõigus, otsuse rahastamise kohustus ning vastutus otsuse eest koonduks võimalikult ühte kohta.

Parema lahendusena pakutakse välja skeemi, mille puhul koolide omanikud hakkaksid soovituslikult teenust ostma riigi kinnisvarafirmalt. Eelnõu seletuskirjas on selgelt ära öeldud, et toimima hakkavad erasfääri põhimõtted ning sellega luuakse soodsad võimalused erakapitali kaasamiseks, mis sisuliselt võib tähendada näiteks ka lapsevanema raha olulist kaasamist.

Linnade Liit on vastu koolide haldamiseks loodava riikliku äriühingu moodustamisele, samuti on karjuvas vastuolus põhiseadusega viia üldharidus erakoolipõhiseks. Koolide jätkusuutlikkuse allutamine äripõhimõtetele tähendab esmalt paljude koolide väljasuretamist, teisalt aga riigieelarveliste rahadega opereerimist riigi osalusega äriettevõtte kasuks.

Hariduse kvaliteet on antud eelnõus teisejärguline, peamised muudatused puudutavad omanikeringi ja äritehinguid, mis eemaldub põhiseaduses sätestatud õigusest tagada hariduse kättesaadavus kõigile.

Linnade Liit on nõus "21. sajandi hariduse" programmi püstitatud peaeesmärkidega, milleks on hariduse kvaliteedi, kättesaadavuse ning rahastamise tõhustamine, kuid taunib kavandatavaid meetmeid, mis lennutaksid sammhaaval üles ehitatud süsteemi pea peale, pakkumata asemele veenvat alternatiivi.

Linnade Liit teeb ettepaneku lähtuda haridussüsteemi reformimisel rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja kogemustest, juhindudes eelkõige heast tavast läbi rääkida osapooltega, et jõuda mõistlike tulemusteni.

Haridussüsteemi kavandavate muudatuste eelnõude paketti ei kooskõlastanud ka Eesti Maaomavalitsuste Liit ja maakondlikud liidud.

Kaidi Roots
Linnade Liidu pressiesindaja

Keskfraktsioon: valitsus lõhub lisaeelarvega haridussüsteemi
16:57, 29. september 2004

2004. a lisaeelarvega muudab valitsus põhimõtteliselt haridussüsteemi ega järgi  enam konservatiivset rahanduspoliitikat, mida on teinud kõik senised valitsused.

Keskfraktsioon kavatseb lisaeelarve eelnõule teha hulgaliselt muudatusettepanekuid.

Täna Riigikogu istungi esimesele lugemisele esitatud lisaeelarve seaduseelnõu muudab põhimõtteliselt kogu haridussüsteemi. Koolimajad tahetakse samm-sammult omavalitsuste käest Riigi Kinnisvara AS käsutusse saada. Osa koolimaju müüakse maha, teised renoveeritakse ainuüksi eesmärgiga teenida kasumit neid Riigi Kinnisvara AS-ilt rentides. Haridussüsteemi pole ükski koalitsioon sedavõrd julmalt lõhkuda püüdnud, ütles Vilja Savisaar oma kõnes Riigikogu ees lisaeelarvet kommenteerides.

"Keskfraktsioon on kindalt seisukohal, et uue administratiivsüsteemi loomine Riigi Kinnisvara AS tütarettevõttena, kellele kanditakse 600 miljonit krooni, on
haridussüsteemile vaenulik, mida me ei saa kuidagi toetada."

Kõik eelnevad Eesti valitsused on ajanud konservatiivset eelarvepoliitikat, mis tähendab, et ülelaekumised kogutakse riigi stabiliseerimisreservi. Selle nõude sätestab juba riigieelarveseadus. Reservi kogutud raha kulutamine võib kõne alla tulla, kui riigil läheb halvasti või kui riik soovib rahastada pikaajalisi strukturaalseid ümberkorraldusi.
Stabiliseerimisreserv vähendab ka üldmajanduslikke riske. Praegune koalitsioon on kahjuks lisaeelarvega otsustanud kogu ülelaekumisest saadud raha poliitiliste eelistuste kohaselt laiali jagada. 

"Eriti ohtlik on selline jagamine olukorras, kus sotsiaalminister on nentinud, et alates 2007. aastast ei jätku pensionikassas raha pensionite väljamaksmiseks," hoiatab Keskfraktsioon.

Väljastaja: Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik

Res Publica: koole puudutavad otsused tuleb viia koha peale
16:03, 29. september 2004

29. septembril 2004

Res Publica seisab selle eest, et koole puudutavad otsused tuleb viia võimalikult koha peale. Sellepärast tahame muuta praegu kehtivat tsentraliseeritud rahajagamise mudelit, andes igale kooli pidajale võimaluse ise otsustada, kas ja kuidas ta oma kooli soovib korda teha.

Me ei ole nõus Keskerakonna plaaniga koolid riigistada, sest kuidas muidu mõista Mailis Repsi tänast ettepanekut lisaeelarve 600 miljonit krooni oma koolide vahel ära jagada.

Oleme veendunud, et koolide pidajad, so kohalikud omavalitsused, peavad saama senisest suurema õiguse otsustada oma koolivõrgu ja -korralduse üle.

Koolide "katuseraha" jagamine otse eelarvest oleks enne kohalikke valimisi magus poliitiline suutäis. Paraku ei teeni see mitte Eesti koolide ja õpilaste, vaid ainult erakondade huve.

Ükski senine valitsus ei ole pakkunud välja varianti, mis võimaldaks tekkida olukorral, kus kõik koolid on korras, ei mõne, ega mõnekümne aasta jooksul. Nüüd soovib Res Publica paari aastaga suunata koolide kordategemiseks koos laenurahaga piisavalt vahendeid, et anda praktiliselt igale jätku­suutlikule koolile võimalus oma hoone korda teha. Seda nii, et kaob poliitiline raha­jagamine ja raha jõuab koolideni ühtsete läbipaistvate põhimõtete
alusel. Selle osas on saavutatud põhimõtteline kokkulepe ka kohalike omavalitsustega esindajatega.

Mis puudutab Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaasamist koolide kordategemisse, siis tegemist on vabatahtlikkuse alusel pakutava võimalusega koolipidajatele. Ühtegi kooli ei sunnita sellega liituma, ega kelleltki ei võeta vägisi koolimaju ära.

Olav Aarna
Riigikogu liige, Res Publica

Ühiskondliku Leppe haridustoimkonna seisukoht
15:21, 29. september 2004

Ühiskondliku Leppe haridustoimkonna seisukoht 21. sajandi hariduse programmi
projekti kohta

21. sajandi hariduse programmi projekti koostajad on programmi üldeesmärkidena sõnastanud kõikidele õpilastele võimaluste loomise kvaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamiseks sõltumata õpilase elukohast või sotsiaalsest taustast.
Taotletakse head õppe kvaliteeti, kaasaegset õpikeskkonda, korrastatud koolivõrku, ressursside efektiivset kasutamist, selgust õiguste ja kohustuste ning otsustuste ja vastutuse osas ning lapsevanemate ja õpilaste suuremat osalemist haridusasjade arutamisel.

Ühiskondliku leppe haridustoimkond tunnustab 21. sajandi hariduse programmi
koostajate soove leida teid ümberkorraldusteks haridusvaldkonnas ning seda,
et programmi projekt tõi kaasa haridusalaste küsimuste avaliku arutelu.

Ühiskondliku Leppe haridustoimkond, analüüsinud projekti, näeb programmis esitatud koolide omanikustaatuse muutmises (kooliühing), üldhariduskoolide kinnisvara arengukavas ning üldhariduskoolide rahastamismudelis suurt ohtu Eesti haridussüsteemile.

Toimkond ei saa nõustuda programmis kavandatuga, mille tulemusena muudetakse kool missioonipõhisest haridus-kasvatusasutusest äriettevõtteks. Koolide "võõrandamine" tugevdab haridussüsteemis turumajanduslikke regulatsioonimehhanisme, suurendab veelgi koolidevahelist konkurentsi ning viib koolide hoogsamale jaotamisele "tugevamateks" ja "nõrgemateks" ning lõppkokkuvõttes "nõrgemate", ennekõike maakoolide sulgemiseni.

Ühtlasi tähendab see edasist kiirenevat hariduslikku kihistumist, eemaldumist Eestis kehtivast egalitaarhariduse ehk ühtluskooli põhimõttest, ning loobumist haridusvõimaluste võrdsuse ja hariduse ühtlase kvaliteedi taotlemisest kogu riigis.

Ühiskondliku leppe haridustoimkond  juhib tähelepanu järgmistele probleemidele:

* 21. sajandi hariduse programm ei lähtu tänase hariduselu igakülgsest analüüsist, vaid üksnes sissejuhatuses esitatud tõestamata konstateeringust, et "meie üldharidust iseloomustavad täna käsu- ja plaanimajanduslikud suhted, mis üha enam vastanduvad ühiskonnas toimunud muutustele". Tulenevalt analüüsi puudumisest ei aita programm kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele, vaid võib mitmes valdkonnas käivituda
soovitule vastupidised protsessid.

* 21. sajandi hariduse programmi raames kavandatud uuendused vajavad enne rakendamist tõsist juriidilist ekspertiisi, sh. tuleb kontrollida nende vastavust Eesti Vabariigi Põhiseadusele, ennekõike selle paragrahvile 37. Koolidevahelist võistlust õpilaspeade eest toetavas lähenemises kaob igasugune garantii, et Eestis jätkub koolikohti kõigile koolikohustuslikele lastele. Vastupidi 21. sajandi hariduse programmile toetame võrdsete haridusvõimaluste põhimõtet kõigis Eesti piirkondades. Riigi ja omavalitsuse kohustus on tagada kõigis Eesti piirkondades, ka maapiirkondades,  kvaliteetse hariduse omandamise võimalus.

* 21. sajandi hariduse programmi koostajad ei ole pidanud vajalikuks hinnata programmi hariduspoliitilisi tulemusi, ega selle regionaalpoliitilisi ja sotsiaalseid mõjusid. Juba esmase analüüsi põhjal saab järeldada, et programmi käivitumisel süveneb ühiskonna hariduslik, regionaalne ja sotsiaalne kihistumine. Projektist ei selgu, millised on riigi, millised kohalike omavalitsuste ja koolide õigused, kohustused ja vastutus kavandatud haridussüsteemi haldamisel ning arendamisel. Samas aga vähendatakse nii riigi kui ka omavalitsuste poliitilist rolli koolivõrgu kujundamisel. 

* 21. sajandi hariduse programmi mitmete kavandatud meetmete osas võib täheldada suundumist tsentraliseerituse ja riikliku kontrolli suurendamisele koolide ja õpetajate üle, mis on vastuolus programmi eesmärgiga viia otsuste vastuvõtmine võimalikult koolile lähemale. Kooli hoolekogule ettenähtud suured õigused koolielu üle otsustamiseks ei ole tagatud mitte mingisuguse vastutusega koolile kahjulike otsuste tegemise eest.

* 21. sajandi hariduse programmi vastuvõtmise ja elluviimise tulemusena hägustub sotsiaalne partnerlus haridussüsteemis ja partnerite dialoogivõime. See on aga vastuolus sotsiaalse kaasatuse ja osalusdemokraatia põhimõtetega tulenevalt Euroopa Liidu Lissaboni strateegiast ning Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi Valitsuse sotsiaalse
kaasatuse ühismemorandumist.

Kavandatud haridusreformi seadustamine on juba põrkunud Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu ja teiste ühenduste täielikule vastuseisule. Koolivõrgu asetamine kinnisvaraturule ei teeni hariduse kvaliteedi parandamise ja võrdsete haridusvõimaluste eesmärki. Ohtu seatakse mitte ainult Eesti koolivõrk, vaid kogu meie eluviis. Ühiskondliku Leppe haridustoimkond peab vajalikuks saavutada ulatuslike haridusreformide korral eelnevalt erakondade, kutseorganisatsioonide ja teiste asjasse puutuvate kodanikeühenduste vahel konsensuslik kokkulepe nii reformide vajalikkuse, sisu kui ka rakendamise osas ning avaldab valmisolekut aidata kaasa selle saavutamisele.

Ühiskondliku Leppe haridustoimkond
Ühiskondliku Leppe SA


Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus
 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit