Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
    Lõpp-protokoll
    15/09/04 läbirääkimised
    19/08/04 läbirääkimised
    08/06/04 läbirääkimised
    26/04/04 läbirääkimised
    22/03/04 läbirääkimised
    09/03/04 Koostöökogu
    03/02/04 Koostöökogu
    Koostöökogu seisukohad tulemuste osas
    Pöördumine
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2004 läbirääkimised > 15/09/04 läbirääkimised


03.09.04 sotsiaaltöörühma protokoll

3 . september 2004 nr 5
Algus kell 14.00, lõpp kell 15.45 

VV MINISTEERIUMIDEVAHELISE KOMISJONI JA KOV KOOSTÖÖKOGU DELEGATSIOONI LÄBIRÄÄKIMISTE SOTSIAAL- JA TERVISHOIU TÖÖRÜHMA  PROTOKOLL

Juhatas: Maarja Mändmaa
Protokollis: Erge Gross

Võtsid osa: Ille Allsaar - ELL nõunik, Ülle Erman - Taebla vallavanem, EMOL; Riho Rahuoja - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler; Sirlis Sõmer - Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja; Uku Torjus - Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna juhataja, ELL

Puudus(id):          
Kutsutud:           
 
Maarja Mändmaa: Eesmärk leppida kokku II vahekokkuleppe Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Sotsiaalministeeriumi ettepanekutes.

1. Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

1. Vastavalt põhiseadusele ja sotsiaalhoolekande seadusele tuleb eraldada riigieelarvest vahendid toimetulekutoetusteks kohalikule omavalitsusele mahus, mis võimaldab maksta üksi elavatele isikutele ja perekondadele puuduse korral sotsiaaltoetuste seadusega ettenähtud toetusi igas omavalitsuses.
2. Toimetulekutoetus on riiklik toetus, mille maksmist ühtsete reeglite alusel korraldab kohalik omavalitsus. Seni ei ole valitsus arvestanud riikliku funktsiooni täitmisega kaasnevate administreerimiskulude katmise vajadusega. Nende vahendite väljamaksmise süsteemi on vaja täpsustada. Sotsiaalministeeriumi poolt toimetulekutoetusteks planeeritavate vahendite mahu kujunemist ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik prognoosida enne valitsuse poolt sotsiaaltoetuste süsteemi ümberkorralduste suhtes seisukoha võtmist.
3. Jätkata läbirääkimisi olemuselt omavalitsuslike funktsioonide kohalikele omavalitsustele üleandmise küsimustes. Funktsioonide üleandmisel peavad üleantavad vahendid olema vastavuses kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide maksumusega.

Kaks esimest punkti puudutavad leppe punkti 2.3, millele peaks KOVide ettepanekud lisama.

Ille Allsaar: Punkti 3 põhimõtet on leppes jälgitud, on meie poolt eraldi välja toodud üldistava raampõhimõttena. On olemas ka koostöökokkuleppe lähtealustes, meie täiendavalt ei pea ehk kajastama. Kuidas on toimetulekutoetuse summaga aastaks 2005?

Maarja Mändmaa: Vaheprotokolli tabelis on sees toimetulekutoetus 495 miljonit ja me räägime sellest summast.

Riho Rahuoja: Meie ministrile on tänase seisuga RAM ettepanek 394 miljonit üllatus ja valitsuskabineti nõupidamisel seda ei arutatud, võib olla tegemist RaM ühe võimaliku ettepanekuga.

Maarja Mändmaa: Meie ministeerium seda esitanud ei ole ega ka toeta. Meie jääme oma 495 miljoni juurde. Ja peaksime sellest ka koostöökokkuleppes kinni pidama. 

Ülle Erman: Kas ja kuidas on 2005.a toimetulekutoetuse ülejäägiga?

Sirlis Sõmer: Meie ettepanek on Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, halduskoostöö seaduse, käibemaksuseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seadus seaduse,  eelnõus, et alates 1.01.2005 oleks need rahad sihtotstarbelisena üleminevad.

Riho Rahuoja: RaM on lubanud selle sõnastada meie eelnõu lõppu valla- ja linnaeelarveseaduse muudatusena – võiks olla KOVide ettepanek see kindlasti eelnõusse lisada,  teha ettepanek esmaspäeval rahanduse töörühmas.

Ülle Erman: Siin on olnud osaliselt KOVide vastuseis sihtotstarbelise raha vastu, et oleks volikogudel võimalik suur otsustusõigus. Eelnõus peaks olema selgemalt kirjas, et raha on administreerimiseks ja täiendavateks toetuseks ning siis ei jää neid rahasid ka üle.  Administreerimiseks kuluks umbes 10%.

Vajalik sõnastuse täpsustamine ja sellega seoses esmaspäevaks KOVidelt kiri, mis toetab meie sotsiaalhoolekande seaduse eelnõud.

Otsustati: 

1. P 2.3 lõplik sõnastus: Sotsiaalministeerium peab kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitudega läbirääkimisi vaesus- ehk toimetuleku toetuse rahastamise küsimuses eesmärgiga suurendada omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust toetuste jagamisel ning kasutamise efektiivsusel. Läbirääkimiste käigus määratakse kindlaks vaesus- ehk toimetulekutoetuste rahalised vajadused ja lepitakse kokku jaotusmehhanism aastaks 2006.a. Jaotusmehhanismi väljatöötamisel võetakse muuhulgas arvesse täiendavateks sotsiaaltoetusteks ja – teenusteks (sh administratiivsete kulude katmiseks) eraldatud vahendeid. Jaotusmehhanismi väljatöötamise tähtaeg 01.03.2005. Sotsiaalministeerium on planeerinud riigieelarvesse toimetulekutoetuseks 2005. aastal 495 miljonit krooni.
 2005.a toimetulekutoetuse maksmisel luuakse kohalikele omavalitsustele võimalus kasutada riigieelarvest valla-või linnavalitsuse eelarvesse toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid täiendavate sotsiaaltoetuste ja - teenuste osutamiseks (sh administreerimise kulude katmiseks), mis sätestatakse Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, halduskoostöö seaduse, käibemaksuseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduses.
Toimetulekutoetuseks eraldatud vahendid jaotatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, milles lepitakse kokku edasiste läbirääkimiste käigus.

2. Täpsustamist vajab vaheprotokolli loogika, kas märgitakse sinna poolte ettepanekud ja kokkulepped igas etapis või kui neis on kokku lepitud, siis on need kajastatud ainult kokkuleppes.

3. Sisulisest oleme me kokkuleppele jõudnud KOV poolt esitatud punktides 1 ja 2 ning kajastanud need p 2.3 lõplikus sõnastuses. P 3 on kajastatud vaheprotokolli lähtealustes.

 4. Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, halduskoostöö seaduse, käibemaksuseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seadus eelnõu kooskõlastuskiri: SoM saadab tänase protokolli ning sellele tuginedes palume eelnõu kooskõlastuskirja ELL ja EMOL teisipäeva hommikuks.

2. Sotsiaalministeeriumi ettepanekud
Sotsiaalministeerium ja kohalike omavalitsuste üleriigilised liidud teevad koostööd, et lõpetada riiklike üldhooldekodude tegevus riiklikus omandivormis tähtajaga 01.01.06 ja eelnevalt täpsustada riigivara üleandmise vorm iga konkreetse asutuse puhul (nt vara üleandmine kohalikele omavalitsustele; mõnele muule juriidilisele isikule või vara realiseerimine) tähtajaga 01.02.05.  Sotsiaalministeerium on planeerinud riigieelarvesse investeeringuteks üldtüüpi hoolekodude üleandmise ettevalmistamiseks sh kinnistute hindamisega seotud kuludeks 15 miljonit krooni.

Kokkuvõte hooldekodude üleandmisest

1. AA Hooldekodu, Aa küla, Lüganuse vald
Ida-Viru Maavalitsuse maasekretäri Eve Easti sõnul on plaanis hooldekodu erastamine. Hetkel on hooldekodu vara välja renditud (10 aastaks).

2. Narva-Jõesuu Hooldekodu, Metsa 5, Narva-Jõesuu linn
Narva-Jõesuu linnapea hr. Rein Anniku sõnul ei ole Narva-Jõesuu linn antud asutuse ülevõtmisest huvitatud, kuna asutuses elab ainult 4 nende linna elanikku. Linn tunneks asutuse vastu huvi ainult juhul kui olemasolevad hooned oleksid veidi optimaalsem. Hetkel on linnavalitsuse arvates tegu liialt suure hoonete kompleksiga, mis vajab oma ülalpidamiseks liialt palju rahalisi vahendeid. Linnapea sõnul võiks linn riiki ehk aidata asutusele „kosilase“ leidmisel.

Ida-Viru Maavalitsusel on asutus plaanis erastada. Hetkel on antud toimingud peatatud, seoses eelmise direktori vallandamisega (puskari skandaal).

3. Aarike Hooldekodu, Virulase küla, Kambja vald
 Vestluses Kambja vallavanemaga Ivar Tedremaga (5249902, 7416450, vald@kambja.ee) on nemad antud asutuse ülevõtmisest huvitatud, sest enamus asutuses viibivad kliendid ja töötajad on oma valla inimesed. Kambja vald on nõus alustama läbirääkimisi, kuid ülevõtmise riigipoolseks panuseks peaks olema investeeringute tagamine antud asutuse kordategemiseks.

4. Nõo Hooldekodu, Luke küla, Nõo vald
Nõo Vallavalitsus ei pidanud Nõo Hooldekodu ülevõtmist praeguses seisukorras võimalikuks, sest  vallavalitsusel tuleb selle vastuvõtmise järel tagada asutuse efektiivne ja nõuetekohane majandamine. Nõo valla eelarve ei võimaldaks luua uut valla asutust, mis vajab juba täna suuri kulutusi investeeringuteks.

Kuni ei ole teada, kui suur oleks  riigi (sotsiaalministeeriumi) poolt kaetav  investeeringute maht ja kas pakutav summa kataks ka Nõo Hooldekodu renoveerimise ja kaasaegseks hoolekandeasutuseks muutmise ja selgitamata on seegi, kas üleandmise järelgi (järgnevatel aastatel) on võimalik  investeeringuteks riigilt toetust saada, ei ole  Nõo Vallavalitsusel võimalik ülevõtmise kohta positiivset vastust anda.

Tartu Maavalitus on kaalunud ka Nõo Hooldekodu baasil mõne MTÜ moodustamist, kuid kuna asutuse direktor viibib hetkel lapsehoolduspuhukusel on antud idee teostus jäänud toppama.

5. Tohvri Hooldekodu, Emmaste vald, Hindu küla
Vestluses Emmaste vallavanema Heller Sööliga selgus, et vallal oli aktiivne huvi Tohvri Hooldekodu vastu aastatel 1998-2002, kuid hetkeks on vastav huvi veidi raugenud. Muidugi juhul kui riik tagab Tohvri Hooldekodule teise maja kordategemiseks rahalised vahendid on Emmaste Vallavalitsus sellest asutuse ülevõtmisest põhimõtteliselt ikkagi huvitatud. 

6. Uderna Krooniliste Haigete Kodu, Rõngu vald
Uderna Vallavalitsus ei langetanud esialgu põhimõttelist otsust Uderna Krooniliste Haigete Kodu ülevõtmise kohta, külla aga on nad nõus alustama sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi asutuse ülevõtmise teemadel. Plaanivad moodustada kuu jooksul neljaliikmelise läbirääkimiste delegatsiooni.

Sirlis Sõmer: Reaalselt on kolm omavalitsust valmis üle võtma, kaks on erastamisel ja ühe puhul on kaalumisel MTÜ-le üleandmist. Riigi poolt finantseeritakse vastavalt 1993.aasta kokkuleppele 80 inimest kogu riigis, meile praegu oluline varast lahti saada. Hetkel pakume koos investeeringutega KOVile, tegelikkuses on võimalik meie poolt vara müük ja siis on KOVi enda otsustada, kus ta hooldusaluseid hoiab. Hinnanguliselt on nendes hooldekodudes kuskil 300-400 inimest. Tegelikkuses on meie soov need hooldekodud üle anda KOVidele ja et seal teenus jätkuks. Meie mõte selle kajastamiseks koostööleppes oli saada koostöökogult toetus selle protsessi lõpetamiseks, et oleks informeeritud ja räägitud teiega võimalikud ohud läbi.

Otsus:lisame koostöökokkuleppesse

Ülle Erman: Millised on olnud arengud koalitsioonileppes kajastatud terviseedenduse raha 3000 krooniga?

Maarja Mändmaa: Hetkel puudub valitsuse otsus, juhul, kui puudutab maksusüsteemi muudatusi, siis peab olema teavitatud aasta ette, st ei saa jõustuda enne 2006.aastal

Ülle Erman: Kas on arvestatud rahalised vahendid hooldajatoetuse ettevalmistamise realiseerimiseks?

Maarja Mändmaa: On sees 2004.a riigieelarve muudatuses 3,3 miljonit  + 1,5 miljonit koolitusraha

P 2.2 koolituste tegevuskava:
Hooldajatoetuse üleandmise kohalikele omavalitsustele ettevalmistamine
(SM; EGGA; KOV; SKA koostöös)

Taust:hooldajatoetuse maksmise üleandmist kohalikele omavalitsustele reguleeriv sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse jõustumise hetkel 1.jaanuaril 2005.a. lõppeb hooldajatoetuse maksmine korraga ära kõigile tänastele hooldajatoetuse saajatel (33 000) inimest. KOV peaks inimeste hooldusvajaduse uuesti hindama ja otsustama, millist abi edaspidi osutada – kas edasi maksta hooldajale hooldajatoetust, osutada hooldusteenuseid või inimesel tegelikult puudub hooldusvajadus. Korraga tekib palju inimesi, kel on õigustatud ootus uuele hindamisele. Omavalitsus pole administratiivselt suuteline üle hindama lühikese aja jooksul kõiki inimesi. Otsused peavad olema põhjendatud (eriti negatiivsed keeldumise otsused), see eeldab sotsiaaltöötajate põhjalikumat ettevalmistust,  vastavaid hindamisinstrumente ning eelhindamise juba varasemat läbiviimist.

Eesmärk:Tagada hooldusteenuste sihipärasem, efektiivsem  ja inimeste vajadustele vastav osutamine läbi hooldusvajaduse hindamise kvaliteedi parandamise.  Ennetada olukorda, et hooldust vajavad inimesed jääksid ilma hoolduseta toetuste maksmise korra muutumise tõttu, vältida kohalike omavalitsuste liigse administratiivse koormuse kuhjumist ühele ajahetkele, tagada eelnõu sujuv rakendamine. 

Peamised tegevused 2004.a.:
ŲHooldatavate ja hooldajate (kellele hooldajatoetuse maksmine lõppeb 1.01.05) nimekirjade täpsustamine (SKA, SM; KOV) – 1.septekmber  - 30.september 
ŲHooldusvajaduse hindamise koolituse ettevalmistamine (EGGA, KOV) – 1. september - 30.september
ŲKohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele hooldusvajaduse hindamise koolituse läbiviimine (EGGA, KOV) – 1.oktoober – 15. november
ŲKlientide hooldusvajaduse hindamise läbiviimine ja eelotsuste ettevalmistamine; hooldusvajaduse hindamise läbiviimise juhendamine (KOV, EGGA) – 10.oktoober – 30.detsember
ŲHindamise läbiviimise tulemuste analüüsimine, hooldusvajaduse hindamise metoodika valdamise oskuste kontrollimine, koolituse lõpetamine (tunnistused) (EGGA; KOV) – 1.detsember – 15.detsember 
Jätkutegevused 2005.a.:
ŲHooldusteenuste ühtlustatud soovituslike standardite väljatöötamine – 1.jaanuar – 28.veebruar 2005
Ų Hooldusvajaduse hindamisinstrumendi võimalik programmeerimine, koos SIS arendamisega – 2005.a. 

Koolitatavad:  kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad  400 inimest.
Olemasolevad   ST                   Kliendid
Harju maakond 37                   1151
Tallinn               70                   3485
Hiiu maakond      7                     208
Ida-Viru maakond 47               2732
Jõgeva maakond   19               2203
Järva maakond      23                 695
Lääne maakond     14,5             481
Lääne-Viru maakond 26             846
Põlva maakond          23           2858
Pärnu maakond         38,5        2120
Rapla maakond          14            591
Saare maakond          20          1238
Tartu maakond           55          7192
Valga maakond          23           2057
Viljandi maakond       23,75      1748
Võru maakond           27           3645
Kokku:                      467        33250

Tegevuskava
Tegevus Sisu täpsustus Ajakava Maksumus
1. Nimekirjade täpsustamine (SM, SKA; KOV)
Olemasoleva info täpsustamine Kas kohalike omavalitsuste poolt määratud hooldajate arv = hooldustoetust saavate isikute arvuga samas KOV-s?  sept 
Vajadusel SKA-st nimekirjad Iga KOV teeb päringu SKA-le nimekirjade esitamiseks sept 
2. Koolituse ettevalmistamine (EGGA;KOV)
Hooldusvajaduse hindamisinstrumendi täiendamine;  Olemasoleva instrumendi täiendamine  sept 
Koolitatajate täiendkoolitus  Täiendkoolituse läbiviimine  täiendavatele lektoritele sept 
 Koolitusprogrammi ettevalmistamine Olemas 3 päevane hooldusvajaduse hindamise ja teenuste planeerimise  koolitusprogramm  
Logistika - koolituse aegade planeerimine; kohtade täpsustamine  lo, registreerimise läbiviimine  Koolitused viiakse läbi maakondades (1-3 maakonda koos); ruumide KOV poolt või SM allasutused regioonides (grafoprojektorid ruumides olemas) 15.sept saadetakse välja kutsed koolitusele registreerimiseks 10.sept – 30.sept 
3. Koolituste läbiviimine (EGGA; KOV)
 10 kolme päevase koolitusseminari läbiviimine  grupis kuni 40 inimest;koolitusi võimalik läbi viia mitmele grupile samal ajal; peamiselt loengute ja arutelude vormis;igale koolitusel osalejale antakse näidis hindamisinstrument ja tegevuskava vorm koos täitmise juhendmaterjaliga; 1.oktoober – 15.november 
4.  Klientide hindamise läbiviimine (KOV; EGGA)
Hindamise läbiviimine  Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad (võimalik ajutise täiendava personali kaasamine) viivad läbi klientide hindamise, teenuste vajaduse planeerimise ja eelotsuste ettevalmistamise;Analoogselt hooldusõdede parktikale kulub ühe hindamise läbiviimiseks 2 tundi (sisaldab klienditööd; transporti ja ankeedi ja eelotsuse vormistamist)  10.okt – 30.dets 
5. Koolituse kokkuvõte (EGGA; KOV)
Hindamistulemuste kokkuvõte, tagasiside  Samale 10 grupile 1 ühepäevane seminar tulemuste analüüsimiseks; üleskerkinud probleemide täpsustamiseks 1.-15.dets 
6. Teenuste standardite väljatöötamine (EGGA; KOV), jätkuseminarid 1.jaan – 28.veebr 05 
7.Hindamisinstrumendi programmeerimine (SM; EGGA) 2005.a. 

KOV osalus koolitusel:
1) Aidata igati kaasa KOV teavitamisele
2) Võimalusel koolituste läbiviimiseks ruumide kasutusse andmine  
3) Tagada koolitatavate transpordi ja majutuskulud

Täiendav ressurss on planeeritud 2004.a lisaeelarvega.

Ille Allsaar: HIV/aids ennetamiseks vahendite taotlemine läbi projektide?
Maarja Mändmaa: Saab täpsemalt arutada terviseedenduse töörühmas või edastada informatsioon ELL ja EMOLile. Edastame küsimuse Anneli Taalile, et ta jagaks informatsiooni.

Maarja Mändmaa, koosoleku juhataja 

Erge Gross, protokollija

 


13/09/04

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit