Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2005


Peaminister J. Partsile edastatud KOV-ide probleemistik

2. juunil 2004 kohtusid J. Tamkivi (ELL esimees) ja K. Müürsepp (EMOL esimees) peaminister J. Partsiga. Arutusel olid põhiliselt kaks teemat - 2005. aasta eelarveläbirääkimised ja haridusreformiga seonduv. Peaministrile edastati Omavalitsusliitude Koostöökogu taotlused 2005. aasta riigieelarve ja 2005.-2008. aasta eelarvestrateegia kohta. Kohtumisel osales ka haridusminister Toivo Maimets.

Lp. Juhan Parts
Eesti Vabariigi peaminister

31. mai 2004

Kohalike omavalitsuste probleemid.  

1. 2004. aasta tulumaksu laekumine kohalikele omavalitsustele:
Omavalitsusliitude Koostöökogu taotles kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osaks 2004. aastal 11,6%. Riigikogu otsustas 11,4% kasuks.
2004. aasta esimese nelja kuu laekumised näitavad probleeme üksikisiku tulumaksu laekumise korralduses:

· Uue korra rakendamise esimese kolme kuu (veebruar, märts, aprill) laekumiste kasv jääb ligi poole võrra alla Rahandusministeeriumi poolt prognoositud üksikisiku tulumaksu prognoositud kasvule, olles 5,6% prognoositud 10% summaarse kasvu asemel.
· Korralduslikud ebakõlad Maksu- ja Tolliameti haldusalas, mille kohta ei ole omavalitsusliidud seni ammendavat selgitust saanud.
· Rahandusministeeriumi liigoptimistlikust prognoosist tulenevad üldmahu probleemid - Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et 2004. aastaks ette nähtud 11,4% ei ole piisav kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste täitmiseks.

2.  Riigi eelarvestrateegia 2005-2007, riigieelarve 2005

Omavalitsusliitude Koostöökogu esitas käesoleva aasta märtsis (12. märts) ning mais (20.mai) omapoolsed taotlused 2005. aasta riigieelarve koostamiseks ning ettepanekud riigi eelarvestrateegia dokumendi eelnõu koostamiseks (lisatud).
Taotlused ning ettepanekud lähtuvad kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise huvidest ning kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamise vajadusest. Taotlused on kõigiti kooskõlas koalitsioonilepingus kajastatud kohalike omavalitsuste tugevdamise põhimõtetega.
Kahjuks strateegiadokument kohalike omavalitsuste tulubaasi põhimõttelise tugevdamise suunda ei kajasta.

3. Kohalike omavalitsuste investeeringud

Omavalitsuste arvestusliku tulubaasi kujundamise senised alused ei arvesta vajadusega põhivara kulumi korvamiseks ning investeeringuteks, sealhulgas investeeringuprojektide omaosaluse katmiseks. Seni on omavalitsustel võimalik omaosalust katta ning investeerida vaid igapäevaste avalike teenuste osutamiseks vajalike vahendite arvel või laenukoormust suurendades.

Probleemiks on tervikliku, süsteemse lahenduse puudumine investeeringute ja omaosaluse valdkonnas, sealhulgas:

· Investeeringud ja omaosaluse katmine Keskkonnaministeeriumi haldusala valdkonnaga seotud objektidele (veevarustus ja kanalisatsioon, puhastusseadmed, jäätmehooldus, territoriaalplaneerimine ja -arendus).
· Investeeringud ja omaosaluse katmine Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valdkonnaga seotud objektidele (koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid)
· Investeeringud ja omaosaluse katmine Kultuuriministeeriumi haldusala valdkonnaga seotud objektidele (spordibaasid, raamatukogud, rahvamajad, muuseumid, huvialakoolid)
· Investeeringud ja omaosaluse katmine Sotsiaalministeeriumi haldusala valdkonnaga seotud objektidele (turva- ja hooldekodud, tervishoiuasutused)
· Investeeringud ja omaosaluse katmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala valdkonnaga seotud objektidele (elamu- ja kommunaalmajandus, valla- või linnasisene ühistransport, teed ning tänavad)

Kohalike omavalitsuste investeerimisvõime parandamine üksiksammudega ministeeriumite haldusalade kaupa ei anna rahuldavat lahendust, mistõttu kohalike omavalitsuste investeerimisvõime tervikuna vajab tugevdamist, sealhulgas nii riiklike investeeringute programmi (RIP) objektide omaosaluse kui ka Euroopa Liidu struktuurifondide meetmetest toetatavate projektide omaosaluse osas. Muret kohalike omavalitsuste üldise investeerimisvõime probleemidele lahenduse leidmiseks on väljendanud läbirääkimiste käigus ka Kultuuriministeerium ja Keskkonnaministeerium.
Investeeringutoetuse jaotus omavalitsuste vahel võiks edaspidi toimuda  omavalitsuste tulubaasi suurenemise kaudu.

4. “21. sajandi haridus”

Ümberkorraldused hariduse valdkonnas puudutavad kõiki kohalikke omavalitsusi ning nende kõigi elanike huve. Omavalitsusliitude Koostöökogu on seisukohal, et omavalitsusliidud oleks tulnud aegsasti haridusreformi kavandamisse kaasata. Senised kontaktid Haridus- ja Teadusministeeriumi ja üleriigiliste omavalitsusliitude vahel “21. sajandi hariduse” programmi ettevalmistamisel on olnud selgelt ebapiisavad. Omavalitsusliitude senine ametlik informatsioon kavandatavast haridusreformist piirdub reformi slaidikava tutvustusega läbirääkimiste hariduse töörühmas. Ühegi töörühma töösse ei ole omavalitsusliitude esindajaid seni kaasatud.
Läbirääkimiste hariduse töörühma protokollis fikseeritud punktide alusel on Omavalitsusliitude Koostöökogu poolt Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud mahukas materjal, mis puudutab seisukohti rahastamissüsteemi ümberkorralduste, ehitusühingu ja kooliühingu küsimustes. Esitatud seisukohad tuginevad põhimõttele, et hariduse valdkonna korraldamise kohustus on kohalike omavalitsuste üks põhiülesannetest.

Selleks paremaks täitmiseks peame vajalikuks:

· Kindlustada omavalitsustele stabiilne, seaduste alusel kujunev tulubaas, mis katab neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid;
· Suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi eesmärgiga tõsta nende suutlikkust kooli tugisüsteemide, sealhulgas tervisliku koolikeskkonna kujundamisel ja rakendamisel.
· Pearaha suuruse kujundamisel arvestada lisaks õpilaste arvule ka selliseid parameetreid nagu klassikomplektide arv, õppekava maksumus, koolide baasraha jms.
· Näha 2005. aasta riigieelarves ette vahendid omavalitsuste eelarvetest töötasu saava pedagoogilise personali (välja arvatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §44 alusel riigieelarvest eraldatavatest toetustest töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogid), noorsootöötajate ning kultuuri  ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks üldsummas 324 miljonit krooni.

5. Vahendid kohalike teede hoiuks

Omavalitsusliitude Koostöökogu on seisukohal, et kohalike teede hoiuks riigi eelarvestrateegia raames planeeritavate vahendite maht on selles valdkonnas rahuldava tulemuse saavutamiseks ebapiisav.
Kütuseaktsiisist on kohalike teede hoiuks 2004. aasta riigieelarvest eraldatud 72,5 milj kr (so 3,9%) ning riigi eelarvestrateegia dokument näeb aastateks 2005 – 2007 ette vastavalt 110,0, 113,0 ja 117 milj kr. See moodustab vaid 5% teehoiuks planeeritavatest kütuseaktsiisi vahenditest. Omavalitsusliitude Koostöökogu on Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitanud ettepaneku viia kohalike teede finantseerimise vahendite maht aastal 2005 315 milj kroonini, mis moodustaks 15% teehoiuks kavandatava kütuseaktsiisi vahenditest ning näha perspektiivis ette suund, viimaks kohalikele teedele ette nähtud vahendite osa 30%-ni.

6. Maade munitsipaliseerimine

Kohalike omavalitsuste üldtaotlus: maade munitsipaliseerimise lihtsustamine.
Omavalitsused taotlevad teede aluse maa ja sotsiaalse sisuga objektide aluse maa munitsipaliseerimise lihtsustamist. Omavalitsustel vajavad arengumaad seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Hetkel puudub omavalitsustel ka reaalne võimalus osta maad enampakkumise teel. Riigivara seadusest tulenev kord vajab rakenduslikku täpsustamist. See puudutab kõiki, kes soovivad maad elamu-, äri- või tootmistegevuseks riigilt omandada. Samuti on omavalitsustel küsimus, mille alusel arvatakse maa riigi maareservi ning mida üldse on omavalitsustel endale võimalik taotleda.
· Koostöökogu taotluseks on lahenduse leidmine teede aluse maa munitsipaliseerimise lihtsustamiseks. (Maa-Ametis on valmimas Maakatastri seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kaotatakse piiriprotokollide koostamise nõue teede, parkide ja veekogude aluse maa osas.)
· Sotsiaalse sisuga objektide maa munitsipaliseerimine (haljasalad, pargid, koolimajad, külaplatsid). Kohalike omavalitsuste ettepanek on siin loobuda otsustamisel detailplaneeringu nõudest.
Eelarveläbirääkimiste maa töörühmas on kokku lepitud, et:
Maa-Amet valmistab ette õigusaktide muutmise eelnõud teede ja sotsiaalmaa munitsipaliseerimise lihtsustamiseks.

7. Eesti omavalitsuse esindatus Brüsselis

Tulenevalt Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, vajadusega tihendada suhtlust ning  koostööd teiste riikide omavalitsustega ka Regioonide Komitee tegevuse raames, samuti vajadusega avada omavalitsuste esindus Brüsselis, on Omavalitsusliitude Koostöökogu teinud ettepaneku suurendada üleriigilistele omavalitsusliitudele riigieelarvest eraldatavat toetust 5 miljoni kroonini, mis arvestuste kohaselt kataks 75% omavalitsuste kuludest selleks otstarbeks.
Siseministeerium taotles üleriigilistele omavalitsusliitudele 2005. aastaks selleks otstarbeks 2 miljonit krooni, mis kataks minimaalselt hädavajalikud kulutused. Meile tagasi laekunud informatsiooni põhjal on Rahandusministeerium vähendanud summa 1,0 miljoni kroonini.


Jaak Aab
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor


16/06/04

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit