ELL juhatus leiab, et Rahandusministeeriumi kavatsus oodata ära esimese
poolaasta tulemused ning alles seejärel alustada meetme kavandamisega, on
praeguses olukorras lubamatu.

Omavalitsuste tulud on jäänud väiksemaks Rahandusministeeriumi esitatud
prognoosidest, mille alusel koostavad omavalitsused oma eelarveid. Tänavune
aasta on esimene, kui ministeeriumi prognoosid on suuremad kui tegelik
laekumine.

Rahandusministeeriumi prognoos tänavuseks aastaks oli 10% brutotulu tõusu,
esimesed kuud on näidanud, et tõus jääb 5-6% piiresse.

Omavalitsuste ees seisavad suvehakul reaalsed valikud, kas teha
kavandatavaid remonditöid või maksta välja vaid pedagoogide ja
kultuuritöötajate puhkusetasusid.

Tulumaksulaekumiste kõikumine on kujunenud ka valitsusega peetavate
läbirääkimiste üheks peaküsimuseks.

Parimate soovidega

Kaidi Roots
kaidi@ell.ee

*

TALLINN, 11. mai, BNS - Eesti Linnade Liit (ELL) otsustas teisipäeval pöörduda veelkord rahandusministeeriumi poole märgukirjaga tulumaksu laekumiste väga suurte kõikumiste tõttu.

ELL-i juhatus leiab, et rahandusministeeriumi kavatsus oodata ära esimese poolaasta tulemused ning alles seejärel alustada meetmete kavandamisega, on praeguses olukorras lubamatu.

Liidu hinnangul on omavalitsuste tulud jäänud väiksemaks ministeeriumi esitatud prognoosidest, mille alusel omavalitsused oma eelarveid koostavad. Tänavune aasta on esimene, kui ministeeriumi prognoosid on selgelt suuremad kui tulumaksu tegelik laekumine.

Ministeerium prognoosis sellel aastal 10 protsenti brutotulu tõusu, kuid esimeste kuude laekumised on liidu teatel näidanud poole väiksemat tõusu, jäädes viie kuni kuue protsendi piiresse.

Omavalitsused seisavad suvehakul valiku ees, kas teha etteplaneeritud remonditöid või maksta välja vaid pedagoogide ja kultuuritöötajate puhkusetasusid.

Tulumaksulaekumiste kõikumine on kujunenud liidu ja valitsuse vahel peetavate läbirääkimiste üheks peaküsimuseks.

Ministeerium on varem tunnistanud, et sellest aastast muutunud tulumaksukannete arvestus on pannud mitmed kohalikud omavalitsused raskesse seisu, probleemid on kavas üle vaadata poole aasta andmete põhjal.

Tulumaksu arvestuse uus süsteem - et 11,4 protsenti brutotulust laekub kohalikele omavalitsustele - hakkas kehtima jaanuari palkadelt kinnipeetud tulumaksu arvestamisel ja riigi ning kohalike omavalitsuste vahel jaotamisel. See realiseerus veebruari laekumistes.

Seoses sellega, et jaanuari laekumisel kehtis veel varasem süsteem ja veebruaris juba uus, on kohalikele omavalitsustele üle kantud tulumaksusummad väga kõikuvad.

Näiteks Tallinnal oli jaanuaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 26,7-protsendiline kasv ning veebruaris 1,2-protsendiline vähenemine. Tartu linna vastavad näitajad olid jaanuaris +13,4 protsenti ja veebruaris -4,7.

Tallinna finantsteenistuse hinnangul ei ole enamus omavalitsusi tulumaksureformi tulemiga rahul.

Tallinna toimetus, tel +372 6 108 875, majandus@bns.ee

Baltic News Service