Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Oodatakse ettepanekuid "Uute riigiametnike sisseelamiskoolituse" programmi

Siseministeeriumi vahendusel on meieni jõudnud lisatud programm. Riigi ja EL-i rahadega kavandatakse lisaks riigiametnikele ka KOV ametnike koolitust. Ettepanekuid palume esitada 17. maini 2004.

Esimene pääsuke on nn ametnike sisseelamiskoolituse programm. KOV ametnike koolituse teemadel oli kohtumine Siseministeeriumis, kus lisaks ministeeriumi esindajatele osalesid riigikantselei ja omavalitsusliitude esindajad. Tulevikus on plaanis koolituse küsimusi eelpoolnimetatud seltskonnas arutada ja loodame, et nii riigieelarveliste kui ka EL-i vastavate vahendite programeerimisel arvestatakse ka meie ettepanekutega. 
 
Palun edastada kiri Teie koolituse ja personaliga tegelevatele ametnikele ja teha ettepanekuid selle konkreetse koolituse sisu suhtes. Riigikantselei arvestab meie ettepanekuid koolitusprogrammi koostamisel.

Ettepanekud saata aadressil info@ell.ee hiljemalt 17. maiks 2004.a 
 
Jaak Aab
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor
 
Ahtri 8, 15078 Tallinn
Tel 6943410; 5148372
Fax 6943425
e-post: jaak@ell.ee
 

AVALIKU TEENISTUSE ARENDUS- JA KOOLITUSKESKUS

UUTE RIIGIAMETNIKE SISSEELAMISKOOLITUS

KOOLITUSPROGRAMM

September 2003

TALLINN 

1. Koolitusvajaduse analüüs

1.1 Koolitusteema analüüs

Igal aastal siseneb avalikku teenistusse ca 2000 inimest. Nii avaliku teenistuse, asutuse kui ametnike seisukohalt on vajalik nende võimalikult kiire „sisseelamine”, st arusaamine süsteemist, protsessidest, mängureeglitest ning oma rollist selles süsteemis. Siiani puudub uutele ametnikele mõeldud terviklik ja kontsentreeritud koolitusprogramm, mille järgi on aga selgelt vajadus. Käesolev koolitusprogramm on esimeseks sammuks selles vallas.

Ideeks on:

 anda kõige olulisemad vajalikud eelteadmised ja võimalikult ühtne arusaam avaliku teenistuse olemusest, süsteemist ja põhiväärtustest;
 kinnistada ja arendada koolitusel osalejate seniseid teadmisi uue mõtteaine pakkumise teel;
 näidata osalejaile, et teooria rakendus praktikas on keeruline ja peaaegu igale küsimusele saab olla mitu lahendust. Ametnik peab suutma probleeme iseseisvalt läbi mõelda ja ka vaieldavates olukordades põhjendatud otsuseid langetada.

Põhimõtted

Kontsentreeritus
vaid kõige olulisemad vajalikud põhiteadmised, viidete ja võimalustega iseseisvaks, hilisemaks põhjalikumaks süvenemiseks.

Universaalne
sobib sõltumata töökohast - üks, ühine ja ühendav arusaamine erinevatest valdkondadest.

Süsteemsus
koolituse teemad ei ole esitatud killustatult vaid põhinevad terviklikul lähenemisel nn lihtsustatud kõikehõlmaval mudelil, mis teeb “pildi selgeks”.
Elukeskne( institutsioonide ja protsesside keskne lähenemine)
koolitus ei ole mitte formaalsete paberite, õigusaktide sisuülevaade vaid nende kommenteerimine, nende reaalse toimimise kirjeldamine, analüüs – räägitakse sellest kuidas “päriselt asjad käivad”.

Teemad

Üldistatult on koolitusel kolm rõhuasetust:

1. Teadmised avalikust haldusest
2. Ühised põhiväärtused avalikus teenistuses (läbiva, mitte eraldiseisva teemana)
3. Info selle kohta, kust saada vastuseid edaspidi, millised materjalid ja võimalused on põhjalikumaks süvenemiseks.

EL ja õigus on  käsitletud mitte eraldiseisvatena vaid ühe osana tervikust ning seetõttu koolitust läbivate teemadena. Koolitusel on oluline visualiseerida nii süsteem, valdkondade omavahelised suhted kui ka protsessid. Koolitus lähtub üldistatud skeemist, millel on ära toodud institutsioonid ja nende vahelised suhted. Räägitakse protsessidest ja põhimõtetest ning erinevate seaduste põhjal tehakse viiteid tagasi sellele skeemile. Õigus on läbiva teemana kombineeritud institutsioonide pädevuse ja põhiprotsesside teemadega.

Meetodid

 Praktiliste probleemide arutelu suunamine teoreetiliste lähtekohtade ja küsimuste esitamise kaudu.
 Põhilised meetodid on loeng ja juhtumite analüüsid, arutelud, diskussioonid.
 Antakse kaasa korralik materjal koos loetelu ja viidetega allikatele ja põhjalikumatele materjalidele.

1.2 Sihtgrupi analüüs

Koolituse sihtgrupiks on avalikku teenistusse sisenevad ametnikud, kellel puudub vastav erialane ettevalmistus või kes soovivad oma põhiteadmisi täiendada.

1.3 Võtmetulemused

Osavõtjatel on kursuse lõppedes üldised põhiteadmised avalikust haldusest, riigi toimimise põhimõtetest ja põhiprotsessidest ning ettekujutus oma rollist ametnikuna.

Koolitusel osalejad:

 on enda jaoks mõtestanud riigi olemuse, põhiseaduse tähtsuse rahva ühiselu reguleerijana, tänapäevase demokraatia olemuse, võimude lahususe põhimõtte järgimise võimalikud viisid ja eemärgi;
 on omandanud eeldused riigielu arengute mõtestatud jälgimiseks ja mõistmiseks;
 oskavad leida ja kasutada õigusakte ning kohtulahendeid, tunnevad olulisemaid probleemide lahendamise meetodeid;
 mõistavad avalikus halduses toimivaid peamisi protsesse (poliitikaprotsess, õigusloome, planeerimine, eelarvestamine);
 saavad aru erinevate valitsemistasandite ja asutuse tüüpide rollidest ja korraldusest;
 teavad, millistest dokumentidest leida igapäevatöö situatsioonideks vajalikku täiendavat informatsiooni;
 omavad ülevaadet poliitikaanalüüsi ja planeerimise peamistest meetoditest ja tehnikatest.
 mõistavad avalikus teenistuses töötamisest tulenevaid nõudeid (läbipaistvus, avalikkus, orientatsioon ühiskonna teenindamisele);
 teavad avaliku teenistuse seaduse olulisemaid sätteid (seadus kui personalitöö raamistik, seadusest tulenevad nõude ja piirangud ametnikule)
 on teadlikud avaliku teenistuse eetikakoodeksi olemasolust ja sisust, oskavad nimetada selle olulisemaid põhimõtteid
 on teadlikud avaliku teabe seaduse, haldusmenetluse seaduse, avaldustele vastamise seaduse, riigivastutuse seaduse, korruptsioonivastase seaduse jms olemasolust ja reguleerimisalast.

Avalik teenistus:
 uute ametnike avaliku teenistuse ja riigi toimimise alased teadmised saavad olema ühtlasemad;
 avatud kursustel osalevad ametnikud erinevatest ametiasutustest, mille tulemusena paraneb asutuste vaheline suhtlemine.

2. Koolitusprogrammi sisu

2.1 Koolituse teemad

Uute riigiametnike sisseelamiskoolitus

Idee:  kontsentreeritud kahepäevane koolitus annab avalikku teenistusse astunud ametnikele süsteemse ja praktilise suunitlusega ülevaate avaliku sektori toimimispõhimõtetest, põhiprotsessidest ja mängureeglitest. Koolitus aitab osalejal paremini  tunnetada oma rolli avaliku halduse kandjana ning sisse elada asutuse igapäevatöösse. Programm sobib hästi täiendama asutusesisest uutele ametnikele mõeldud koolitustsüklit.
 
Sihtgrupp: avalikku teenistusse sisenevad või värskelt sisenenud ametnikud

Sisu:

I moodul Riik ja ühiskond – üldised mängureeglid

 Riigi üldised toimimispõhimõtteid, Põhiseadus.
 Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu omavahelised seosed.
 Avaliku, era ja kolmanda sektori omavahelised suhted ja koostöövormid.
 Avaliku sektori seadusandlik raamistik. Õigussüsteem.
 Valimised. Riigikogu. Valitsuse moodustamine.
 Institutsioonid ja asutused, nende omavahelised suhted ja seosed.

II moodul Põhiprotsessid avalikus halduses

 Poliitikakujundamise protsess. Parteide ja huvigruppide roll poliitika kujundamisel.
 Õigusloome. Täitevvõimu roll õigusloomes Eestis. Kuidas sünnib seadus? Mis saab seadusest pärast selle vastuvõtmist?
 Eelarveprotsess kui poliitika kujundamist ja elluviimist toetav protsess.
 Tulemusjuhtimine. Strateegiline juhtimine ja selle seos eelarvega.

III moodul Ametniku roll

 Avalikud teenused ja nende kvaliteet, kodaniku- ja kliendikesksus.
 Avalik eetika ja eetikakoodeks ametniku tegevuse reguleerijana.
 Riigiasutuse töökorraldus, asjaajamine ning riigi infosüsteemid.


Lektorid:  Ülle Madise (Riigikogu põhiseaduskomisjon, nõunik)
Juhani Lemmik (Rahandusministeerium, osakonna juhataja asetäitja)
Leno Saarniit (Tartu ülikool, avaliku halduse osakonna teadur)
Veiko Berendsen (Riigikantselei, nõunik)

Maht:  2 päeva

2.2 Koolituse sisu

1 PÄEV
I moodul
RIIK JA ÜHISKOND – ÜLDISED MÄNGUREEGLID

Mooduli lõpuks osalejad:
- on enda jaoks mõtestanud riigi olemuse, põhiseaduse tähtsuse rahva ühiselu reguleerijana, tänapäevase demokraatia olemuse, võimude lahususe põhimõtte järgimise võimalikud viisid ja eemärgi;
- on omandanud eeldused riigielu arengute mõtestatud jälgimiseks ja mõistmiseks;
- oskavad leida ja kasutada õigusakte ning kohtulahendeid, tunnevad olulisemaid probleemide lahendamise meetodeid.

9.00 - 10.30

 Sissejuhatus, osalejate tutvustus
- Kas kõik ametnikud peaksid mõtlema ühtmoodi?
- Ametnik, poliitik ja “inimene tänavalt”.
- Miks on omariiklus hea?
- Eesti Vabariigi minevik, tänapäev ja tulevik.

 Riik
- Kas riik on eesmärkide ja toimimispõhimõtete poolest võrreldav äriühinguga?
- Sotsiaalriigi põhimõte.
- Õigusriigi põhimõte.
- Õiglus, õigus ja õiguse rakendamine
- Riigivõimu teostamise põhimõtted. Põhiõigused. Põhiõiguste piiramine. Riigi sekkumine majandusse. Riigi sekkumine eraellu.
 
 Rahvas
- Kes kuuluvad eesti rahva hulka?
- Ühiskond. Üksikisik. Avalik, äri- ja mittetulundussektor. Erakonnad. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon.
- Kas tänapäevane demokraatia on rahva võim või kiiret ja suletud otsustamist takistav tõkendite süsteem?
- Valimiste ja rahvahääletuse põhimõtted.
- Valimiskampaania. Mille alusel teeb kodanik otsuse?
- Poliitikakujundamine. Teaduse roll. Poliitikate ülevõtmine.
- Riigivõimu ja ühiskonna kommunikatsioon. Arvamusuuringud. Meedia.

10.45 – 11.00 Kohvipaus

11.00 – 12.30

 Põhiseadus
- Põhiseadus kui ühiskondlik kokkulepe.
- Kuidas lugeda ja mõista põhiseadust?
- Kas täiendav ühiskondlik lepe mahub põhiseaduse ja eelarvestrateegia kõrvale?
- Eesti põhiseaduse areng. Kuidas ja kui tihti peaks põhiseadust muutma? Kas Eesti vajab uut põhiseadust?
- Eesti põhiseadus ja Euroopa Liidu konstitutsiooniline leping.

 Õigussüsteem
- Õigussüsteemi ülesehitus.
- Avalik-, era- ja karistusõigus.
- Milline peaks olema seadus? Seaduste arusaadavus. Reguleerimise ulatus ja meetod. Eelnõu seletuskiri. Seaduse rakenduspraktika analüüs.

 Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus, õiguskantsler, Riigikontroll
- Põhiseaduslike institutsioonide olemus, moodustamise kord, pädevus ja töökorraldus.
- Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Kas võimalik on ainult võimude kolmikjaotus või näiteks ka nelikjaotus? Horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus.
- Enesekorraldusõigus ja selle piirid.

12.30 – 13.00  Lõuna

13.00 – 14.00

 Aktuaalseid probleeme (teemade täpne valik selgub vahetult enne õppepäeva).

- Kas parlamentaarne demokraatia väärib säilitamist?
- Mitu erakonda võiks Eestis olla? Koalitsioonivalitsus ja ühe erakonna juhitud valitsus.
- Valimissüsteemi arengud. Kui suur peaks olema iga üksiku Riigikogu liikme roll?
- Mida tähendaks presidendi ja peaministri ametikoha ühitamine?
- Kas presidendi otsevalimine mõjutaks presidendi rolli riigis?
- Haldusterritoriaalne reform Kohaliku omavalitsuse korralduse reform.
- Kuidas mõjutab Euroopa Liiduga ühinemine Eesti põhiseaduslike institutsioonide rolle?
- Mis on ministeeriumi ja ameti (inspektsiooni) vahe?
- Kas ühte ministeeriumi saab juhtida kaks ministrit?
- Abiministri roll.
- Riigiasutuste ja ametnike omavaheline koostöö. Kas asutused ja ametnikud on omavahel konkurendid?
- Avalike ülesannete delegeerimine äri- ja mittetulundusühingutele.

14.00-14.15 Kohvipaus

II moodul

PÕHIPROTSESSID AVALIKUS HALDUSES

Mooduli lõpuks osalised:

- Mõistavad avalikus halduses toimivaid peamisi protsesse (poliitikaprotsess, õigusloome, planeerimine, eelarvestamine).
- Saavad aru erinevate valitsemistasandite ja asutuse tüüpide rollidest ja korraldusest.
- Teavad, millistest dokumentidest leida igapäevatöö situatsioonideks vajalikku täiendavat informatsiooni.
- Omavad ülevaadet poliitikaanalüüsi ja planeerimise peamistest meetoditest ja tehnikatest.

14.15 – 15.45 

 Poliitikatsükkel ja -analüüs.
- Probleemi defineerimine ja struktureerimine, alternatiivsete lahenduste identifitseerimine, valikute hindamine ja prognoosimine, poliitikainstrumentide selekteerimine, soovituste esitlemine, poliitika elluviimine, monitooring ja hindamine.
- (Haru)poliitika mõiste, erinevus (erakondlikust) poliitikast.
- Valdkondlikud arengukavad, programmid ja projektid, nende seosed poliitikatega.
- Teemade (küsimuste) sattumine päevakorda, probleemi määratlemine ja struktureerimine.
- Olukorra hindamine, s.h parteide ja huvigruppide roll poliitika kujudamisel.
- Poliitika tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja peamised küsimused.

 Kes on poliitikakujundamise osapooled, kuidas sünnivad otsused?
- Minister ja ministeerium.
- Riigikogu ja VV (koalitsioonilepe, VV tööplaan, otused, muud dokumendid).
- Huvigrupid ja lobby, demokraatlikud kaasamisprotseduurid.

15.45 – 16.00 Kohvipaus

16.00 – 17.00

 Õigusloome. Kes võivad algatada seadusandlikke akte?
- Milline näeb välja (tüüpilise) õigusakti menetlemine õigusakti kontseptsioonist vastuvõtmiseni pädeva institutsiooni poolt?
- Täitevvõimu kui enamuse seaduste algataja roll õigusloomes Eestis.
- Õigusloome kvaliteedinäitajad (õigusakti kättesaadavus ja arusaadavus, õigusakti mõjude analüüs).
- Kodanikuosalus ja selle tähtsus.

 Mis saab seadusest pärast vastuvõtmist? Kuidas toimub rakendamise järelevalve.
 Kokkuvõte teemadest.

II PÄEV

09.00 – 10.30

 Tulemustekeskne avalik haldus.
 Strateegiline planeerimine ja juhtimine.
 Strateegiline juhtimine kui ühiskondliku väärtuse loomine. Asutuse visioon, missioon, väärtused. Väliskeskkonna ja sisekeskkonna analüüs. SWOT, PEST ja/või jõuväljade analüüs, CAF ja GAP-analüüs. Asutuse tulemusvaldkonnad. Milline on hea strateegia?

 Strateegilise ja operatiivse juhtimise vahekord.
 Tegevuskava ja tööplaanid.
 Toimiv tulemusjuhtimise süsteem asutuse tasandil.
 Kuidas seada eri tasandi eesmärke, kuidas indikaatoreid?

 Peamised mõisted: mõju, tulemus, väljund, tegevus ja tõhusus, säästlikkus, mõjusus. Hindamismeetodid ja tehnikad.

10.30 – 10.45  Kohvipaus

10.45 – 11.30

 Riigieelarve protsess kui poliitika kujundamist ja elluviimist toetav protsess.
 Eelarve koostamine ja eelarve täitmine.
 Eelarvestamise kolme tasandi eesmärgid.
 Valitsussektori eelarve kui fiskaaldistsipliini tagamise instrument.
 Poliitiliste valikute langetamine eelarveprotsessis, prioritiseerimine.
 Riigi eelarvestrateegia.

 Eelarve liigendus, koostamise ajakava.
 Kellel on õigus teha kulutusi, kes selle üle otsustab?
 Raamatupidamise roll, aruandluse roll ja auditeerimise roll.
 Riigikontroll ja riigi finantsjuhtimine.

III moodul

AMETNIKU ROLL 

Mooduli lõpuks osalejad:

- mõistavad avalikus teenistuses töötamisest tulenevaid nõudeid (läbipaistvus, avalikkus, orientatsioon ühiskonna teenindamisele).
- teavad avaliku teenistuse seaduse olulisemaid sätteid (seadus kui personalitöö raamistik, seadusest tulenevad nõude ja piirangud ametnikule).
- on teadlikud avaliku teenistuse eetikakoodeksi olemasolust ja sisust, oskavad nimetada selle olulisemaid põhimõtteid.
- on teadlikud avaliku teabe seaduse, haldusmenetluse seaduse, avaldustele vastamise seaduse, riigivastutuse seaduse, korruptsioonivastase seaduse jms olemasolust ja reguleerimisalast.

11.30 – 12.15

 Euroopa avaliku halduse põhiprintsiibid – hea avaliku halduse tava.
 Hea avaliku halduse kindlustamine – avaliku teenistuse institutsiooni roll.

 Avalik teenistus:
- Miks avaliku sektori töö reguleeritud eriseadusandlusega (ATS vs. töölepinguseadus)?
- Mis eristab avalikku teenistust töösuhtest (regulatiivsed erinevused; kui tulnud erasektorist, mis ja miks on teistmoodi).
- Rollide jaotus poliitilises süsteemis: poliitikud, poliitilised ametnikud vs alalised ametnikud.
- Mis on olulisemad ATSis sätestatud asjad, mida ametnik peaks teadma (põhimõtted, piirangud, soodustused jms).
- ATS kui raamistik personalijuhtimisele.
- Mida otsustab personalijuhtimise küsimustes asutus ja mis tuleneb seadusest (avalik konkurss, hindamine, palk).
- Avaliku teenistuse reform – oodata on, aga sisu …

 ATSiga ametnikele sätestatud piirangud ja vastutus.
 Teiste oluliste seaduste ära mainimine (avaliku teabe seadus, haldusmenetluse seadus, korruptsioonivastane seadus, avaldustele vastamise seadus jms).
 Seose loomine avaliku teenistuse eetikakoodeksis toodud põhimõtetega.
 Avaliku teenistuse eetikakoodeks:
- avaliku eetika tähendus.
- Eesti avaliku teenistuse eetikakoodeks.
- avaliku teenistuse eetikakoodeksite sisu – meil ja mujal.
- avaliku teenistuse eetikakoodeksi roll ja seos igapäevase tööga.

12.15-12.45 Lõuna

12.45 – 14.45

 Ametnikule esitatavad nõuded, avaliku teenistuse eetikakoodeks – seose loomine avalikele teenustele esitatavate nõuetega, kodaniku/kliendikesksuse mõistega. Võimalik üldistada “ühiskonnaga suhtlemise protsessi” alla – kehtivad teatud üldised demokraatlikust riigikorraldusest tulenevad põhimõtted, millest tulenevad omakorda konkreetsed reeglid.
 Teenusstandardid, nende roll Eesti avalikus sektoris.
 Näited kasutusel olevatest teenusstandarditest.
 Kodanikehartad ja teenusstandardid mujal maailmas (näitena).

 Avaliku teabe seadus
- miks selline seadus olemas on?
- mida avaliku teenistuse seadus reguleerib?
- mida tähendab üksiku ametniku jaoks?
- olulisemad regulatsioonid, mida iga ametnik peaks teadma.

14.15 – 15.00  Kohvipaus

15.00 – 16.30

 Riigiasutuste töökorraldus
- asutuste ülesanded ehk funktsioonid; põhifunktsioonid, abifunktsioonid.
- asutuse funktsioonid ja asutuse struktuur; miks need mõnikord kattuvad ja mõnikord mitte.
- tegevus ja selle dokumenteerimine (menetlus, asjaajamine, dokumendihaldus).
- dokumentide liigid ja dokumendihaldus.
- hea asjaajamistava.

 Arhiiviseadus mis on ja mis ei ole arhiiv
- arhiivinduse kolm sammast: kogumine, säilitamine, juurdepääs.
- arhiivi- ja dokumendihalduse alased määrused muud õigusaktid ja standardid.

 Riigi infosüsteemid
- info kui väärtus; info kui võim; info kui kaup.
- kommunikatiivne ja semantiline infokäsitlus.
- mis on infosüsteem ja kas see on ainult elektrooniline/digitaalne.
- riigi infosüsteem ja asutuse infosüsteem; süsteem või süsteemid.

 Andmekogude seadus
- mis on andmed?
- andmed, dokumendid, tegevus.
- andmete kogumise ja kasutamise tingimused.
- riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogud.

16.30 – 17.00

 Kokkuvõte koolitusest


06/05/04

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit