Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Justiitsministeerium ei toeta sissekirjutuse taastamist

TALLINN, 5. aprill, BNS - Justiitsministeerium jättis kooskõlastamata siseministeeriumis valminud eelnõu elukoha kohustuslikuks registreerimiseks, tehes sellele hulga märkusi.
Eelnõust jääb justiitsministeeriumi ekspertide hinnangul selgusetuks, mis põhjusel saab elukohana registreerida ainult alaliseks elamiseks kasutatavat elamut või korterit.

"Rahvastikuregistri eesmärgiks on kajastada isikute elukohti ning need võivad olla ka mitteeluruumides, mida inimene elamiseks kasutab. Inimesel on õigus elada seal, kus ta soovib ning rahvastikuregister peaks kajastama isiku tegelikku elukohta ruumi omadustest sõltumata," põhjendas justiitsministeerium oma seisukohta.

Ministeerium märkis, et rahvastikuregistri ülesanne on võimalikult täpselt isiku elukohta näidata. Jutsiitsministeeriumi arvamuses seisab, et seetõttu jääb arusaamatuks, miks on veel vaja tuvastada ruumi omamist ja üürilepingu olemasolu, sest ka need ei pruugi isiku tegelikku elukohta kajastada. "Igal inimesel peaks olema võimalus ise määrata, mis koha ta enda elukohana määratleb, alusdokumentide nõudmine on aga tarbetu formaalsus," toonitas justiitsministeerium.

Kehtivas rahvastikuregistri seaduses olev eluruumi omaniku nõusolek registreerimiseks on justiitsministeeriumi teatel tarbetu, rääkimata nõusoleku saamise keerulisest korrast. Isikult tuleb nõusolekut küsida vaid siis, kui toiming mõjutab mingil viisil tema õigusi, ruumi kandmine isiku elukohana aga isiku õigusi ei mõjuta, seisab rahvastikuregistri seaduse eelnõu kooskõlastamata jätmise arvamuses.

Eelnõu sätted on justiitsministeeriumi asjatundjate sõnul tarbetult bürokraatlikud ja kulukad, kuna näevad ette omaniku nõusoleku tuvastamise teadaannete avaldamist. Samas on väheusutav, et kõik eluruumide omanikud regulaarselt ametlikke teadaandeid loevad, ning arusaamatuks jääb sellise avaliku teavitamise eesmärk üleüldse, väitis justiitsministeerium.

Omaniku nõusolekut soovitakse eelnõus saada kahel põhjusel, esiteks selleks, et omanik saaks takistada suvalistel isikutel registreerida talle kuuluvat eluruumi oma elukohana, ning teiseks seetõttu, et eluruumi omanikud keelduvad üüritulu varjamise eesmärgil üürnikele nõusoleku andmisest.

Esimesena mainitud probleem on ministeeriumi juristide sõnul emotsionaalset, mitte õiguslikku laadi, kuna rahvastikuregistri kanne ei mõjuta eluruumi omaniku ja kasutaja vahelisi õigussuhteid.

"Rahvastikuregistri kandest ei tulene ju eluruumi kasutamise õigust. Samas on omanike mure loomulikult mõistetav ja meie hinnangul on eluruumi omaniku huvide tagamiseks olemas piisavad sätted, mis reguleerivad elukohakannete muutmist, samuti valeandmete esitamist sanktsioneerivad sätted," põhjendas justiitsministeerium oma eitavat suhtumist.

Justiitsministeerium on seisukohal, et Eestis kehtiv regulatsioon elukoha registreerimiseks on piisav ega vaja muutmist.

Siseministeeriumis välja töötatud eelnõus ette nähtud vastutus rahvastikuregistrisse andmete esitamata jätmise eest on ülemäära karm saavutatud eesmärgi olulisusega võrreldes.

Justiitsministeerium leiab, et isiku karistamise asemel tuleks kohaldada leebemaid, ent sama efektiivseid sunnivahendeid, näiteks sunniraha.

Kui kohalikule omavalitsusele on teada isik, kes peaks olema kantud rahvastikuregistrisse, peab eesmärgiks olema isiku registrisse kandmine, mitte tema karistamine, on justiitsministeeriumi arvamus.

"Tihti ei ole sellistel isikutel, kes kasutavad elamiseks ruumi, mis ei ole eluruum, ka sissetulekut ning andmete esitamata jätmise korral nende karistamine rahatrahviga ei anna soovitud tulemust. Väärteo menetlemisele ning otsuse täitmisele kulutatud aeg ning raha ei ole proportsioonis teo iseloomu ja ohtlikkusega ühiskonnale," on justiitsministeeriumi arvamus.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas on BNS-ile öelnud, et tegelikult on ka praegu elukoha registreerimine kohustuslik, ent uues eelnõus on seda rohkem rõhutatud ning seaduse eirajatele lisatud teatud sanktsioonid.

Ministeeriumi rahvastikuregistri büroo juhataja Peeter Küüts on rääkinud, et elanike andmed uuenevad pidevalt perekonnaseisuaktide, elukohateadete, kohtuotsuste ja muude dokumentide vormistamisel. "Muudatused seadusandluses ei too kaasa lisakohustusi inimestele, kelle andmed on korras," lausus ta.

Siseministeeriumi andmeil on Eestis ligi 35.000 inimest, kellel puudub rahvastikuregistris elukoha aadress.

Tallinna toimetus, +372 610 8849, sise@bns.ee


Baltic News Service

    


21/04/04

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit