Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Uurimistööd


Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle Eesti Vabariigis

Autor: Õrne Suur
bakalaureusetöö
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi- ja haldusõiguse õppetool
Juhendaja prof. Kalle Merusk
Tartu 2003
Lisatud 22.03.2004

Kokkuvõte

KOV järelevalve piirid tulenevad Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast ja Eesti Vabariigi Põhiseadusest, mille kohaselt järelevalve peab olema seaduslik ja proportsionaalne, et oleks tagatud nii KOV, üksikisikute, kui ka avalikkuse huvide kaitse. Paraku peab nentima, et kõrgemates õigusaktides deklareeritu ei ole tegelikkuses tervikuna realiseerinud.

Haldusjärelevalve teostamisel ei ole alati kinni peetud seaduslikkuse printsiibist - nii näiteks ei ole seaduses expressis verbis sätestatud õiguskantsleri pädevust teostada järelevalvet KOV üle seoses isikute põhiõiguste väidetava rikkumisega, ning maavanema järelevalve pädevust, seadusega KOV-le pandud riiklike ülesannete täitmise üle, kasutatakse praktikas kui volitust järelevalve teostamiseks ka kohalike omavalitsuste kohustuslike ülesannete üle. Selline pädevuse laiendamine on äärmiselt taunitav. Kuna seadustega kohustuslikuks tehtud kohaliku elu ülesanded on seotud eelkõige oluliste elukvaliteedi põhinäitajatega, ning ülesannete mittetäitmine KOV poolt võib rikkuda isikute põhiseaduslikke õigusi, vajavad need valdkonnad vaieldamatult riiklikku järelevalvet.

Õiguskantsleri ja maavanema vahel järelevalve jagamisel on probleemiks järelevalve objekti erinev sisustamine seadustes – õiguskantsleri järelevelve objekt on piiritletud akti õigusliku iseloomuga, maavanema järelevalve objekt on määratletud aga akti vastuvõtnud organiga, so. Valla- või linnavalitsuse ja valla- või linnavolikoguga. Selline järelevalve objektide erinev piiritlemine järelevalve teostajate vahel, tekitab teatud tühimiku pädevuse osas. õiguskantsleri poolt teostatava järelevalve puuduseks tuleb lugeda ka asjaolu, et järelevalvele allutatud KOV aktide hulk on äärmiselt suur, mis muudab järelevalve ebaefektiivseks. Selleks, et haldustoimingute ja otsuste üle toimuks regulaarne ja efektiivne järelevalve, võiks see olla koondatud ühe institutsiooni pädevusse. Haldusjärelevalve eesmärgi, avalikkuse huvide kaitse, realiseerimiseks tuleks kriitiliselt läbi vaadata kogu KOV-te haldusjärelevalvet reguleeriv normistik, täpsustada sätete sõnastust, kasutusele võtta uusi järelevalve vahendeid ning ühtlustada, kus see võimalik on, menetlusprotseduure.

KOV üle teostavatest järelevalve liikidest on kõige täpsemalt ja igakülgsemalt reguleeritud kohtute poolt teostatav kontroll, mille kaudu on tagatud isikute subjektiivsete õiguste igakülgne kaitse KOV omavoli ja ebaseadusliku tegevuse korral. Arvestades, et käesoleval ajal teostatav haldusjärelevalve on äärmiselt nõrk, võiks kaaluda võimalust täiendada õiguslikku regulatsiooni volikogu liikme protesti esitamise õigusega.

Finantsjärelevalve toimub KOV üle efektiivset ainult juhul, kui tegemist on riigi poolt eraldatud sihtotstarbelise rahaga või riigivaraga. Ebapiisav ja ebaproportsionaalne on aga riiklik järelevalve KOV eelarve ja rahaliste kohustuste võtmise üle - õiguslikult tagatud järelevalvevahendid ei ole tänases majandus-poliitilises situatsioonis tõhusad ega taga järelevalve eesmärkide täitmist. Käesoleval ajal kasutatavad järelevalvevahendid on pigem karistusliku iseloomuga ning rikuvad nii KOV kui ka võlalusaldajate huve. Tuginedes teiste riikide praktikale tuleks ka Eestis leida selline reguleerimismehhanism, mille kaudu rahalise kohustuse võtmise haldusõiguslik otsus allub enne tsiviilõiguslikku suhte loomist, riiklikule järelevalvele, st. lahendusena tuleks rakendada kas loaandmismenetlust või kinnitamisprintsiipi. Samuti vajaks reguleerimist sõltumatu regulaarse finantsjärlevalve teostamise kohustus, et tagada KOV rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ning tehtud juhtimisotsuste hindamine.

Põhiseaduslik demokraatia printsiip on leidnud igakülgse väljundi poliitilises järelevalves, mille teostamise regulatsiooni täpsus ja ammendatavus on positiivseks näiteks ja heaks võrdluseks teistele KOV tegevuse üle teostatavatele järelevalveliikidele.

Oluline koht KOV otstarbekohase ja säästliku tegevuse tagamisel, on oma sisemiste struktuuride poolt teostaval kontrollil, sest ainult põhjalik ja õigetel järeldustel põhinev informatsiooniline tagasiside suudab tagada KOV eesmärgipärase tegevuse, arengu ja stabiilsuse. Arvesse võttes, et volikogude poolt moodustatavatel revisjonikomisjonidel on KOKS kohaselt väga oluline ja keskne roll täita eelnimetatud eesmärkide täitmisel ja erinevate struktuuride kontrollimisel, mida ta aga ei ole iseseisvalt võimelised täitma, siis vajaks kogu KOV sisemine järelevalve teostamine uute mudelite rakendamist.

Mööndes, et kuigi KOV üle teostatav järelevalve on paljudes erinevates õigusaktides reguleerimist leidnud, on palju reguleerimatust ning kehtiv regulatsioon ei vasta enam tänasetele majandus-õiguslikele vajadustele. Eelkõige on kaitseta jäänud avalikud huvid. Märgitud põhjustel oleks otstarbekas, selleks, et tagada avalike huvide kaitse ja kaasaegsete halduse juhtimisteooriate rakendamine KOV tasanditel, reformida kogu KOV haldus- ja finantsjärelevalvet puudutav kontrollimehhanism alates volikogu tasandist.

Õrne Suur bak. töö - kogu tekst (.doc fail)

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit