Omavalitsusliitude Koostöökogu peab vajalikuks läbirääkimiste alustamist tänavu varem, et hoiduda iga-aastasest olukorrast, kus omavalitsuste probleemid ja soovid ühelegi riigieelarve eelnõu reale lõpuks ei klapi.

Omavalitsusliitude Koostöökogu võttis seisukohtade kujundamise aluseks Rahandusministeeriumi poolt riigiasutustele ja põhiseaduslikele institutsioonidele veebruari lõpus esitatud kirja, milles oodatakse valdkonniti ülevaadet probleemidest, eesmärkidest ja meetmetest, mille põhjal koostatakse riigieelarve strateegia 2005.-2008. aastateks.

Omavalitsusi puudutavate rahaliste lahkhelide põhjuseks on omavalitsuste hinnangul suuresti ka ebaselgus, milliste funktsioonide täitmiseks on riigieelarvest kohalikele omavalitsustele vahendeid eraldatud, milliste jaoks mitte. Viimati tehti ülesannete ja nende rahalise katte vastavuse analüüs 1994. aastal. Ehkki seaduse järgi ei saa omavalitsustele lisada rahalise katteta ülesandeid, on see praktikas tavaks muutunud.

Läbirääkimiste olulisemate eesmärkidena näevad omavalitsused kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamist ühiskonnaelu korraldamisel, kohalike omavalituse infrastruktuuri taseme ja elanikele osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu.

Omavalitsusjuhtide sõnul ei ole selleks muid võimalusi kui omavalitsustele stabiilse seadustele vastava tasakaalus tulubaasi tagamine, mis võimaldaks teha nii investeeringuid kui ka täita ülesandeid. Omavalitsuste tulubaasi kujunemine on suures osas poliitiliste prioriteetide seadmise ning täitmise küsimus, isetootvaid tuluallikaid omavalitsustele loodud pole.

Parimate soovidega

Kaidi Roots
Omavalitusliitude Koostöökogu pressiesindaja

*
Omavalitsused valmistuvad eelarveläbirääkimisteks

TALLINN, 09. märts, BNS - Omavalitsusliitude koostöökogu kinnitas teisipäeval seisukohad 2005. aasta riigieelarve osas.

Koostöökogu teatel näevad omavalitsused olulisemate eesmärkidena omavalitsuste osakaalu suurendamist ühiskonnaelu korraldamisel ning kohalike omavalitsuste infrastruktuuri taseme ja elanikele osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu.

Omavalitsusjuhtide sõnul ei ole selleks muid võimalusi kui stabiilse seadustele vastava tasakaalus tulubaasi tagamine, mis võimaldaks teha nii investeeringuid kui ka täita ülesandeid.

Omavalitsusi puudutavate rahaliste lahkhelide põhjusena näevad omavalitsused suuresti ka ebaselgust, milliste funktsioonide täitmiseks on riigieelarvest kohalikele omavalitsustele vahendeid eraldatud ning milliste jaoks mitte.

Viimati tehti ülesannete ja nende rahalise katte vastavuse analüüs 1994. aastal. Ehkki seaduse järgi ei saa omavalitsustele lisada rahalise katteta ülesandeid, on see praktikas tavaks muutunud.

Koostöökogu peab vajalikuks alustada läbirääkimisi tänavu varem kui eelmisel aastal.

Tallinna toimetus, tel. +372 6 108 875, majandus@bns.ee

Baltic News Service