"Jõudsime koalitsioonikaaslastega kokkuleppele, et maavanemate kohustused, õigused ja vastutusala jäävad samasuguseks, nagu sätestab praegune staatus," ütles Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik BNS-ile. "Vahepeal oli oht, et maavanema roll ahendatakse ning ta saab võrreldavaks mõne ministeeriumi osakonnajuhatajaga."

Küll muutub maavanemate valimise kord. Neid hakkab edaspidigi ametisse nimetama valitsus, kuid enne regionaalministri ettepanekut toimub avalik konkurss. Männiku sõnul viib selle läbi vastav, riigisekretäri juhtimisel tegutsev komisjon.

Rahvaliidu fraktsiooni juht ei soovinud ennustada, millal uusi maavanemaid nimetama hakatakse. "Teeme seda võimalikult kiiresti pärast seda, kui seadus on riigikogus heakskiidu saanud," ütles ta.

Koostöökojas esmaspäeval arutatud eelnõu käsitleb ka regionaalministri staatust. "Siseministeeriumis hakkab selle järgi olema kaks ministrit," ütles Männik. Ühe hooleks jääb ministeeriumi üldjuhtimine ja näiteks kantsleri nimetamine ning tegutsemine talle alluvas valdkonnas.

Teine minister hakkab vastutama oma valdkonna eest ning saab enda käsutusse selleks vajalikud osakonnad, määruste andmise ja eelarvega seotud õigused. Tema probleemideks on omavalitsused, regionaalareng, andmekaitse ja perekonnaseisuametid, kodakondsus- ja migratsioon ning kirikute ja kogudustega seonduv.

Männik ütles, et kuna vastav eelnõu on riigikogu menetluses, esitab koalitsioon sellele parandusettepanekud põhiseaduskomisjoni kaudu.

Vaidlus maavanemate ja regionaalministri staatuse ümber on tekitanud koalitsioonikaaslastes pikemat aega erimeelsusi.

Valitsusliidu erakonnad leppisid koalitsiooni üldkogul jaanuaris kokku, et Rahvaliit esitab eelnõule oma ettepanekud.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Baltic News Service