Hr. Jaan Õunapuu, minister

Rahukohtu 3      Teie: 22.01.2004 nr 4-3.3/04652
15161 Tallinn      Meie: 4.02.02  nr 3-16/8

Toimealade kaardistamisest

Valitsusasutuste tööpiirkondade (nö toimealade) määramisel ei ole seni lähtutud ühtsetest põhimõtetest ja ühtsetest toimealadest. Eesti Linnade Liit peab suunda  tööpiirkondade määratlemise korrastamisele vajalikuks.

• Tööpiirkondade määratlemise senise praktika ebaühtlus viitab kas valdkonna reguleerimatusele, olemasolevate seaduste erinevale tõlgendamisele või seaduse eiramisele.
• Selgete põhimõtete puudumine ametkondliku ja territoriaalse juhtimise vahekorra ja omavahelise tasakaalu küsimustes on viinud ametkondliku juhtimise domineerimisele territoriaalse juhtimise nõrgestamise arvel.
• Tööpiirkondade kehtestamise senise praktikaga on faktiliselt kujundatud valla-linna ja maakonna tasandi ülene täiendav ametkondlik haldustasand. Sellega on vastuollu mindud Eesti halduskorralduse põhimõtetega.
• Kaht või enamat maakonda hõlmavate tööpiirkondade kehtestamine peaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse põhimõtete alusel olema Riigikogu pädevuses.

Arvamuse esitamisel on tuginetud järgmistele asjaoludele:

Halduse territoriaalse korralduse aspekti põhimõtted on fikseeritud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. Seaduse (§2.1 lg 1) mõistes on haldusterritoriaalne korraldus Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks. Seaduse §2.1 lg 2 kohaselt on haldusüksus haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus,  mille  territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Samuti sätestatakse, et haldusjaotus on territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks (§2 lg 1), aga ka see, et maakonnas teostatakse riiklikku haldamist, mis toimub maavanema ja valitsusasutuste poolt ning vallas ja linnas teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Muid haldusterritoriaalseid üksusi, sealhulgas kaht või enamat maakonda hõlmavaid üksusi, mille ulatuses täidesaatva riigivõimu asutused oma funktsioone täidavad, seadus eraldi ei nimeta.
Küll sätestab seadus (§7 lg 1), et haldusterritoriaalse korralduse muutmine on ühe või mitme uue haldusüksuse moodustamine ühe või mitme haldusüksuse baasil. Ehk teisiti öeldes, käsitleb seadus kõnealuseid ümberkorraldusi põhimõtteliselt haldusterritoriaalse korralduse muutmisena ning vastavalt seaduse paragrahvile  71 lg 1 otsustab haldusterritoriaalse korralduse muutmise maakondade osas Riigikogu.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et seni Valitsuse või valitsusasutuste poolt kaht või enamat maakonda hõlmava  tööpiirkonna, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku haldamist, kehtestamisega on ühtlasi muudetud haldusterritoriaalset korraldust maakondade osas, mis seaduse §71 alusel peaks olema Riigikogu otsustada.
Tulenevalt haldusüksuse määratlusest, mille kohaselt haldusüksus on ... üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku ... haldamist, defineerib seadus üldmõistes haldusüksusena ka näiteks kaht või enamat maakonda hõlmavat territooriumit (kirjas nimetatud tööpiirkond või nö toimeala), mille ulatuses riikliku haldamist teostatakse.
Viimasest tulenevalt on iga maakondade kogum, mille ulatuses haldusfunktsioonide teostamine on kehtestatud ehk mille ulatuses on määratud riikliku halduse teostamine, käsitletav eraldiseisva haldusüksusena. Samuti on iga otsusega, millega kehtestatakse riikliku haldamise ulatus teisiti kui ühe maakonna ulatuses, tekitatud  Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse mõistes uus haldusüksus.

Haldusterritoriaalsete ümberkorralduste, sealhulgas tööpiirkondade määratlemise küsimus on oluline osa haldussüsteemi ümberkorraldustest. Seetõttu tuleb oluliseks pidada tööpiirkondade määratlemise vaatamist  süsteemselt, piirkondade kõigi elukorraldust kujundavate lahendusvariantide kontekstis. Konkreetselt tööpiirkondade kehtestamise küsimuste suhtes tuleks otsus langetada Riigikogu poolt, vastasel juhul jätkub senine koordineerimatu tegevuspraktika, kus esiplaanile asetuvad eelkõige kitsamalt piiritletud ning muude tegevusvaldkondade ja piirkondadega sünkroniseerimata ühe haldusvaldkonna huvid. Parim lahendus ühe haldussektori jaoks ei ole alati parim lahendus kogu halduskorralduse jaoks tervikuna.

Lugupidamisega

Jaak Aab
Eesti Linnade Liidu büroo direktor

Jüri Võigemast
6 943 412