Põhiseaduses on sotsiaalse põhiõigusena sätestatud isiku õigus riigi abile puuduse korral. Kuna sotsiaalsete põhiõiguste tagamine sõltub  riigi majanduslikest võimalustest ja nõuab realiseerimiseks riigi rahaliste ressursside ümberjagamist, on  seadusandjal riigi abi reguleerimisel avar otsustusõigus.

Samaaegselt on seadusandja riigi abi reguleerimisel siiski seotud põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseaduse järgi on riigil kohustus tagada puudustkannatavale isikutele abi määras, mis võimaldaks rahuldada isiku esmavajadused. Seadusandja on vaba otsustama millisel viisil ta minimaalse elustandardi tagab - kas  rahalise toimetulekutoetuse eraldamise näol või erinevate teiste sotsiaaltoetuste maksmise ning sotsiaalteenuste osutamise kujul.

Eesti kehtivas õiguses on riigi abi puuduse korral põhiosas tagatud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi: SHS) § 22 lõikes 1 sätestatud toimetulekutoetuse ning sellele lisanduva eluasemekulude toetuse läbi.

Toimetulekutoetus peab vastavalt SHS-ile katma minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Alates 01. novembrist 1997 on eelkirjeldatud summa olnud 500 krooni kuus.

Esmavajaduste rahuldamiseks kuluvate rahaliste vahendite maht sõltub sotsiaal-majandusliku olukorra muutumisest. Seaduse sätestus eeldabki, et seadusandja vaatab toimetulekupiiri määra igaks eelarveaastaks eelnevalt üle. Sellest, et toimetulekupiiri määr on püsinud muutmatuna 1997. aasta lõpust, võib järeldada, et seadusandja peab toimetulekuks piisavaks 500 krooni kuus. Samas kinnitavad mitmed majanduslikud ning statistilised näitajad, et esmavajaduste rahuldamiseks kuluv summa on 2004. aastal
võrreldes toimetulekupiiri määra esialgse kehtestamise ajaga oluliselt suurem.

Eeltoodut arvestades juhtis õiguskantsler Riigikogu tähelepanu vajadusele hinnata, kas puudustkannatavatele isikutele on tagatud riigi abi põhiseaduses nõutud tasemel.

Toimetulekupiiri määra kehtestamiseks võib olla muuhulgas vajalik määratleda vastavad isiku esmavajadused, samuti kehtestada toimetulekupiiri määra arvutamise ning ülevaatamise kord. Riigi abi küsimuse reguleerimisel on tarvilik arvestada ka põhiseadusest tuleneva perekonna kohustusega hoolitseda oma abivajavate liikmete eest. Seega langeb täiesti või osaliselt ära puudustkannatava isiku õigus nõuda riigilt abi puuduse korral kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudustkannatava perekonnaliikme eest hoolitsema.

Olenemata  puuduse korral eraldatava riigi abi tagamise viisist ning selle saamiseks kehtestatud eeltingimustest, peab riigi abi jõudma tegeliku abivajajani.

Egle Käärats
Direktor
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8
15193 Tallinn
telefon (0)6938420
faks (0)6938401
e-post egle.kaarats@oiguskantsler.ee
http://www.oiguskantsler.ee/