|
|||||||||||||
![]() Linnade ja Valdade Päevad 2012 - 15.-16. veebruar Tallinnas
|
Esilehekülg
> Aktuaalset
> Uudised
> Arhiiv
> Arhiiv 2004
tähelepanu vajadusele tagada puudustkannatavatele isikutele riigi abi põhiseaduses nõutud tasemel. Põhiseaduses on sotsiaalse põhiõigusena sätestatud isiku õigus riigi abile puuduse korral. Kuna sotsiaalsete põhiõiguste tagamine sõltub riigi majanduslikest võimalustest ja nõuab realiseerimiseks riigi rahaliste ressursside ümberjagamist, on seadusandjal riigi abi reguleerimisel avar otsustusõigus. Samaaegselt on seadusandja riigi abi reguleerimisel siiski seotud põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseaduse järgi on riigil kohustus tagada puudustkannatavale isikutele abi määras, mis võimaldaks rahuldada isiku esmavajadused. Seadusandja on vaba otsustama millisel viisil ta minimaalse elustandardi tagab - kas rahalise toimetulekutoetuse eraldamise näol või erinevate teiste sotsiaaltoetuste maksmise ning sotsiaalteenuste osutamise kujul. Eesti kehtivas õiguses on riigi abi puuduse korral põhiosas tagatud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi: SHS) § 22 lõikes 1 sätestatud toimetulekutoetuse ning sellele lisanduva eluasemekulude toetuse läbi. Toimetulekupiiri määra kehtestamiseks võib olla muuhulgas vajalik määratleda vastavad isiku esmavajadused, samuti kehtestada toimetulekupiiri määra arvutamise ning ülevaatamise kord. Riigi abi küsimuse reguleerimisel on tarvilik arvestada ka põhiseadusest tuleneva perekonna kohustusega hoolitseda oma abivajavate liikmete eest. Seega langeb täiesti või osaliselt ära puudustkannatava isiku õigus nõuda riigilt abi puuduse korral kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudustkannatava perekonnaliikme eest hoolitsema. Olenemata puuduse korral eraldatava riigi abi tagamise viisist ning selle saamiseks kehtestatud eeltingimustest, peab riigi abi jõudma tegeliku abivajajani.
04/02/04 | |||||||||||||||||||
|
|||