Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Pearaha jõuab koolidesse juba järgmise õppeaasta keskpaigas
TALLINN, 2. veebruar, BNS - Valitsus tahab haridusreformi läbi viia kiires tempos - möödunud nädalal heaks kiidetud kava kohaselt tuleb uuele korraldusele üle minna juba järgmise õppeaasta keskel, 1. jaanuaril 2005.

Et valitsuse koolireformide plaan teoks saaks, peab riigikogu enne suvepuhkust vastu võtma veel kümneid uusi seadusemuudatusi. Nende alusel tuleb luua tänavu 1. augustil koolibussisüsteem, 1. septembril hariduskapital ehk koolikassa, 1. oktoobril koolide ehitusühing ja 1. jaanuaril 2005 kooliühingud, kirjutas Postimees.

Haridusminister Toivo Maimets möönis pühapäeval, et ümberkorralduste suur ulatus ja kiire tempo võivad tekitada vajaduse üleminekuajaks või koguni reformi edasilükkamiseks aasta võrra, kuid praegu püüab haridusministeerium reformi eestvedajana kinni pidada just nii pingelisest ajakavast.

Kuigi haridusreformi kesksed mõisted kõlavad läbi ja lõhki materialistlikult - pearaha, koolikassa ja ehitusühing - on haridusministri sõnul reformi keskmes siiski koolilaps, tema areng ja heaolu.

Reformi nurgakiviks on koolikassa ehk hariduskapital, kuhu riik suunab kogu hariduskuludeks ette nähtud raha ühtsena ja sihtotstarbeliselt hariduskulude katmiseks. See muudab haridusraha liikumise hõlpsasti jälgitavaks ja võtab omavalitsustelt võimaluse kulutada haridusele ette nähtud raha muuks otstarbeks.

Eelmisel aastal kulutasid riik ja omavalitsused üldharidusele kokku 4,4 miljardit krooni. See raha jõudis koolideni kuue ministeeriumi ja vähemalt 15 rahastamiskanali kaudu.

Edaspidi liigub raha koolikassast õppeasutusse ühe summana, mis hõlmab kõiki kulusid ja sõltub õpilaste arvust. Iga õpilase kohta saab kool kindla summa niiöelda pearaha. Raha liigub seega koos õpilasega ja õpilane või lapsevanem saavad vabamad käed valida, millisesse kooli nad "oma" pearaha viivad.

Maimetsa hinnangul suurendab uus kord üldhariduse rahastamise efektiivsust umbes kümne protsendi võrra. Ehk teisisõnu: koolikassa kaudu saaksid koolid kokku justkui 400 miljonit krooni lisaraha, mis seni hajus ametkondade vahel või kulutati hariduskulude sildi all muuks tarbeks. Samuti suurendab uus rahastamiskord koolijuhtide õigusi ja vastutust oma otsuste eest.

Lisaks koolikassale ja pearahasüsteemile näeb haridusreform ette ka riigile kuuluva koolide ehitusühingu loomise ja kohalikele omavalitsustele alluvate kooliühingute moodustamise.

Kooliühing korraldab koolide haldamist, ehitusühing pakub koolihoonete remondivõimalust, kaasates selleks ka eraraha. Kooliühingule jäävad siiski vabad käed valida, kas ta soovib ehitusühingu teenuseid kasutada või mitte.

Rahandusminister Taavi Veskimäe arvates peaks ehitusühing olema koolidele kasulik partner, sest ühing ei taotle kasumit ja suudab seetõttu pakkuda teenuseid eraettevõtetest odavamalt.

Veskimäe sõnul kavatseb riik ehitusühingu stardikapitaliks anda lähiaastail sadu miljoneid kroone.


Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service


03/02/04

Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit