1. Defineerida riigi maapoliitika põhimõtted.
2. Kohaliku omavalitsuse arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalik maa on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil asuv tagastamise ja erastamise taotlustest vaba maa.
3. Riigi reservi jäetava maa otsuste põhjendamine. Riik peaks otsustama riigi reservi jäetava maa vajaduse ja defineerima riigi huvid.
4. Õiguslikust järjepidevusest tuleneva maa andmine munitsipaalomandisse.
5. Määrata tähtajad riigi maa võõrandamisprotsessile.
6. Tee omandiga seotud küsimuste lahendamine.

Nende ja veel tõusetuvate küsimuste lahendamiseks moodustada Maa-ameti ja omavalitsuste esindajatest töörühm kaasates ka teiste ministeeriumide esindajaid.

Määratleda edasise koostöö täpne ajagraafik.

Nõupidamisest osavõtjate nimel

Jaan Moks
Saue linnapea

*

ETTEPANEKUD LINNADELT MAA MUITSIPALISEERIMISE PROTSESSI KORRALDAMISEKS

ELL-i büroo poolt kogutud näidete põhjal

Tamsalu linn

1. linna territooriumil asuvad metsad anda KOV munitsipaalomandisse, et kujundada need parkideks, puhkealadeks.
2. kui omavalitsus planeerib vabadele maadele elamu- või tootmisalasid, siis võimaldada neid alasid munitsipaliseerida. Planeeritud munitsipaalmaa olemasolu annaks kiiremad arenguvõimalused.
 
Tartu linn

SOTSIAALMAAD
Peame õigeks, et sotsiaalmaade taotluste menetlemisel ja andmise üle otsustamisel arvestataks reaalset tegelikkusele vastavat maakasutust, mitte tulevikuvisiooni 5-10 aasta lõikes ehk üldplaneeringut. See tagab tänaste sotsiaalmaade osas kanded riiklikesse registritesse munitsipaalomandina. Vastasel korral võib juhtuda, et linna poolt hooldatavad haljasalad on teiste isikute (sh riigi) omandis ja registrites registreeritud osaliselt ärimaa ja tootmismaa üksustena. Tegelikku kasutust kajastavate kannete tegemine riiklikesse registrites omab tähtsust ka maksustamise seisukohalt.

ARENGUMAAD
Riik võiks kohaliku omavalitsust maaküsimustes rohkem usaldada. Sageli ei leia riigi maareservina vormistatud maad kasutust. Maa väärtustamiseks ja linnaruumi arendamiseks vajab linn muuhulgas hoobasid, mis kaasnevad maaomandiga fikseerimisega omavalitsuse nimele. Nii saab omavalitsus tagada maareformi seadusest tuleneva maa efektiivse sihtotstarbelise kasutuselevõtmise. Maaomand tugistruktuurina toimib sageli arengumootorina, mille kaudu on võimalik suunata linnaruumi ja tegevusi selles.

TÄNAVAMAAD
Täiendav ettepanek on teha tänavaaluste maade munitsipaliseerimiseks  Maa munitsipaalomandisse andmise korras ja katastriüksuste moodustamise kordades menetlust lihtsustavad parandused.

1) Maa munitsipaliseerimise korra punktis 15  on loetletud toimiku koosseisu  kohustuslikud materjalid (näiteks: teiste isikute taotlused maa erastamiseks, tagastamiseks ja õiendid, juhul kui taotlused puuduvad, väljavõtted skeemilistest kaarditest, väljavõtted 16. juuni 1940.a maksualuste maade nimekirjadest, otsused maade kompenseerimise kohta,  jne).
Praktiliselt ei oma tänavamaade munitsipaliseerimisel olulist tähtsust endiseid kinnistuid puudutav dokumentatsioon ning suuremahulised õiendid teiste isikute taotluste puudumise kohta.

2) Tänavamaade katastriüksuste moodustamiseks on ainuüksi Tartu linnas ca 30 000 piirinaabrit, kellele tuleb tänavamaade katastrisse kandmiseks piirinaabrina piire tutvustada. Tänavamaade katastrisse kandmine võiks toimuda lihtsustatud korras ja ilma piiride tutvustamise kohustuseta

Võru linn

Ehitusseaduse §13 paneb sisuliselt kohalikele omavalitsustele kohustuseks detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatavate haljastustu, välisvalgustuste ja vihmaveekanalisatsioonide väljaehitamise. Seega oleks loomulik, kui kohalik omavalitsus saaks taotleda munitsipaalomandisse maad ka maareservina, et katta vabade kruntide müügist osa teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks tehtavatest kulutustest.
Kuna momendil ei ole enam võimalust vaba riigi maad erastada, oleks see ainuke võimalus täita maareformi seaduse § 2 sätestatut.

Kuressaare linn

Vaja Vabariigi Valitsuse seisukohta, mis saab tänavate alusest maast? Kas riik soovib selle omale jätta ja omavalitsustele seatakse hoonestusõigus, või linnad saavad selle munitsipaalomandisse ja kuidas selle vormistamine peaks toimuma?

Saue linn

Ettepanekud maa munitsipaliseerimise protsessi paremaks korraldamiseks:

1. Selline olukord on tekkinud tänu sellele, et riik ei ole suutnud maareformi käigus välja selgitada riigile strateegilist huvi pakkuvat maad. Sellest tulenevalt on vallandunud paanika ning riigi huve nähakse igas haljasalas ja maaribas. Olukorda objektiivselt hinnates tuleks lasta kohalikul omavalitsusel maareformi kohtadel edasi suunata, et iga maatükk saaks kasutusotstarbe ja omaniku.

2. Põhiline vastuolu tuleneb erinevast arusaamisest reformimata maa nn “jätkuvalt riigi omandisse kuuluv maa” edasisest saatusest. Riigi esindajate seisukoht – maa tuleb tingimusteta vormistada riigi omandisse. Kohaliku omavalitsuse seisukoht – maad ei tohi käibest välja viia, maa intensiivne kasutamine on täiendavaks arengu tagajaks kohaliku elu edendamisel.

2. Mis juhtub, kui senist tegevust jätkatakse.

Et reformimata maad on ligi 30%, siis  viiakse väga suur hulk maad käibest välja; riigil puudub vajalik struktuur, et iseseisvalt sellise töö mahuga (võõrandamiste ja haldamisega) hakkama saada;
kohaliku omavalitsuse väljatõrjumine maareformi teostamise edasisest käigust nihutab maareformi läbiviimise tähtaja määramatusse tulevikku; kohalikul omavalitsusel on seadustest tulenev kohustus maaomanikke võrdselt kohelda, seega peab riik arvestama asjaoluga, et massilise reformimata maa vormistamisel riigi omandisse maareservina, on riik kohustatud asuma maa tegelikule haldamisele. Senine praktika, kus munitsipaalomandisse antakse vaid munitsipaalomandis olevate ehitiste alune maa ei ole piisav lahendamaks kohaliku omavalitsuse ees seisvaid ülesandeid

Kohalik omavalitsus on häiritud, et maareform kohtadel jääb lõputult venima ning selle tulemusena on maakasutus lõplikult korrastamata ettepanekud:

- On vajalik kujundada maareformi läbiviijate (kohalik omavalitsus, maakond, kekkkonnaministeerium) seas ühised seisukohad ning kõik tegevused suunata kokkulepitud eesmärkide täitmiseks.
 
- Sotsiaalmaa sihtotstarbega maade (haljasalad, pargid) ning linna tänavate aluse maa puhul esitada taotlused MRS § 28 lg 1 p1 alusel, see tähendab et otsustuse tasand tuuakse maakonda.

- Lõpetada kohustuslik DP nõue maade taotlemisel munitsipaalomandisse, täiesti piisav on vastavus kehtivale üldplaneeringule.

- Linna tänavate aluse maa, haljasalade ja parkide aluse vaba maa munitsipaliseerimine tuleb muuta kohalikule omavalitsusele kohustuseks, mitte takistada selle läbiviimist . Tänavate alune maa suhtes ei tuleks hakata läbi viima keerukat ja kulukat tänavate üleandmist kohalikule omavalitsusele vaid võtta nad kohaliku omavalitsuse omandina esmaarvele maa munitsipaalomandisse üleandmise käigus.

- Eraldada kohalikele omavalitsustele finantsvahendeid maareformi läbiviimiseks jätkuvalt riigi omandis oleval maal.

Valga linn

Ettepanekud maa munitsipaliseerimise protsessi paremaks korraldamiseks.
1. Rakendada munitsipaliseerimisel samaseid nõudeid maa riigiomandisse jätmisega (mitte nõuda detailplaneeringut)
2. Koostada konkreetne kord tänavate munitsipaalomandisse vormistamiseks.
3. Otsustada ära, mida ette võtta kasutamata jätkuvalt riigi omandis oleva maaga.

Tallinn

4. Ettepanekud maa munitsipaliseerimise protsessi paremaks korraldamiseks

4.1 Tallinna linn on keskkonnaministeeriumile esitanud ettepaneku maakatastriseaduse muutmiseks selliselt, et linna tänavate ja muude avalikult kasutatavate maade plaani- ja kaardimaterjali alusel munitsipaalomandisse vormistamisel ei pea piiriprotokolle koostama (samuti nagu riigi maanteede ja raudteede maa vormistamise puhul). Puudub keskkonnaministeeriumi toetav seisukoht.

Tallinna Linnavolikogu 20.03.2003 otsuse nr 70 alusel esitati Linnavolikogu kantselei 24.03.2003 kirjaga nr 1-11/347 Vabariigi Valitsusele ettepanek maakatastriseaduse muutmiseks selliselt, et teemaade ja muude avalikult kasutatavate maade plaani- ja kaardimaterjali alusel munitsipaalomandisse vormistamisel ei pea piiriprotokolle koostama. Riigikantselei teatas 14.04.2003 kirjaga nr 8-5.16/032392, et ettepanek on edastatud keskkonnaministrile läbivaatamiseks ja vajadusel eelnõu esitamiseks valitsuse istungile. Keskkonnaministeerium on ettepaneku edastanud (Riigi) Maa-ametile menetlemiseks 23.04.2003.
Muudatus on vajalik, kuna nimetatud maatükkide piirinaabrite hulk on väga suur (piirinaabriteks suurte korterelamute korterite/ korteriomandite omanikud või on maatükid pindalalt suured) ning seetõttu on piiriprotokollid väga mahukad, nende koostamine ning piirinaabrite allkirjade kogumine aega nõudev.

4.2 Tallinna linn on kahel korral keskkonnaministeeriumile esitanud ettepaneku  “Maa munitsipaalomandisse andmise korra” punkti 14.13 muutmiseks selliselt, et sotsiaalmaa (korterelamutega külgnevate haljasalade ja muruplatside) munitsipaalomandisse taotlemisel ei pea taotlusele lisama kehtivat planeeringut. Linna ettepanekut ei ole peetud küllaldaselt põhjendatuks, kuid samas ei ole keskkonnaministeerium omapoolset probleemi lahendust väljapakkunud.

Tallinna Linnavolikogu 20.02.2003 otsuse nr 41 alusel esitati Linnavolikogu kantselei 25.02.2003 kirjaga F1-11/03/260 Vabariigi Valitsusele ettepanek Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 269 kinnitatud “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” selliselt, et sotsiaalmaa (kalmistute, parkide, haljasalade ja muruväljakute) munitsipaalomandisse taotlemisel ei pea taotlusele lisama kehtivat  planeeringut. Keskkonnaministeerium teatas 01.04.2003 kirjaga nr 1-1/1922 Tallinna Linnavolikogule, et ettepanek ei ole asjakohane ja põhjendatud ning seetõttu ei pea ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele võimalikuks.

Korruselamute rajoonid on väljaehitatud eelnevalt korruselamute krundi piire määramata. Korteriomandi seadmisel on maareformi käigus Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel määratud elamute teenindamiseks vajaliku maa piirid. Ülejäänud üldkasutatavate maade osas (kvartalite sisetänavad, haljasalad ja muruplatsid) on maaüksuste piirid võimalik määrata digitaalsete maaüksuste kaartide alusel.
Maareformi seaduse § 7 lg 5 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Käesoleval ajal toimub ostueesõigusega erastamise ja korteriomandi seadmise puhul krundi piiride määramine ilma detailplaneeringut koostamata.
Tallinna Linnavalitsus pöördus 11.11.2003 kirjaga nr LV-1/6066 veelkord keskkonnaministri poole, et läbi vaadata Maa munitsipaalomandisse andmise korra muutmise kohta tehtud ettepanekud, mis on esitatud Tallinna Linnavolikogu poolt.

5. Ettepanek kehtestada riigi maareservi moodustamise kord
Tallinna Maa-ameti ettepanek on kehtestada riigi maareservi moodustamise kord.

Riigil on õigus jätta maad maareservi MRS § 31 alusel.
Tallinna linnavalitsusele  esitatud taotlused maa riigi omandisse jätmiseks riigi maareservina ei ole olnud põhjendatud mitte ühelgi juhul.
Omavalitsusel ei ole ülevaadet riigi vajadustest kaitsealuste maade vahetamiseks või muuks reservmaa kasutamise vajaduseks.
Riigi maareservi kujundamise ülesannet ei ole Maa-amet selgitanud ega eesmärkidest kohalikku omavalitsust teavitanud.

Jõhvi linn

Riigiasutused, kelle pädevusse kuuluvad maa munitsipaliseerimisprotsessi korraldamine ja maa omandiõiguse otsustamine, peaksid arvestama eelkõige omavalitsuste arenguvajadustega. Omavalitsused ei vaja maad mitte enda võimu
tugevdamiseks, vaid haldusala kasutavate kodanikele normaalsete ja kaasaegsete
elutingimuste loomiseks. Käesolevaks ajaks on tegelikult lõpetatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ja on selgunud riigi omandisse jätmise vajadus. Seega tuleks ülejäänu riigi omandis olev maa anda üle kohalikele omavalitsustele, ilma milleta riigi edasine areng on pärsitud.

MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE OTSUSTAMISE PROBLEEMISTIK

Paldiski linn

Oleks igati loogiline, et kui riigil on soov jätta mingi maaüksus riigi maareservi, siis peaks nende poolt tulema ka selge põhjendus, miks see maaüksus riigile vajalik on. Kuigi see põhjendamine ei ole seaduses sätestatud, kuid omavalitsusele peaks see informatsiooniks siiski tulema, kuna nende taotlustes esitatud sitotstarbed ei lähe kokku omavalitsuste arengukavade ja üldplaneeringutega (omavalitsuse volikogude seisukohtadega). Milleks siis üldse teha arengukavasid ja planeeringuid ja milleks määrata sihtotstarbeid kui riik lihtsalt “sõidab omavalitsuse seisukohtadest üle”.

Jõgeva linn

Maa riigi omandisse jätmisel on ministeeriumid esitanud oma sellekohased taotlused ning omandiõigust tõendavad dokumendid. Nende andmete alusel on Jõgeva Linnavalitsus ise pannud kokku maa riigi omandisse jätmise toimikud ja saatnud need taotlejatele tagasi oma seisukohavõtuga. Toimikuid tervikuna seisukohavõtuks pole esitanud mitte ükski ministeerium. Linnavalitsuse vastava ala spetsialistid on nõustanud kõiki EV ministeeriumite allasutusi ja ka paljude ministeeriumite endi haldusjuhte, kuna mitte ükski neist, kaasa arvatud Keskkonnaministeeriumile alluv Jõgevamaa Keskkonnateenistus pole olnud suutelised iseseisvalt esitama vastavat taotlust koos sinna juurde kuuluvate lisadega.
Halvim näide maa kestavalt riigi omandisse taotlemise reaalsete võimaluste ja selle lõpptulemi kohta on alljärgnev.
Maanteeameti taotlus maa riigi omandisse jätmise kohta Jõgeva-Aravete autotee nr 39 Jõgeva linna läbivas lõigus. Riik taotles ja sai kestvalt riigi omandisse vähem maad kui tal oleks onud õigus saada, vastavalt tema endi taotlusele taotlusele. Hetkel on koostatud selle teelõigu rekonstrueerimise projekt, mille kohaselt tuleb konkreetsel juhul Jõgeva linnal esmalt seada servituudid 9 maaomaniku kinnistutele (ehitusloa väljastamiseks) summas ca 9000 krooni, seejärel need võõrandada.  Situatsioonis,  kus Jõgeva linn võõrandab maa, läheb 9 kinnistu jagamiseks 9x2x 2000-3000 EEK ca`58 000 krooni katastrimõõdistamiskuludeks pluss maade väljaostuhind ca` 41 000 eek pluss notariaalsete tehingute riigilõivud ligikaudu 9000 krooni. Sinna lisanduvad veel katastrimõõdistamiskulud maa taotlemiseks munitsipaalomandisse 11 tulevase katastriüksuse osas, umbkaudsetel hinnangutel 22 000 krooni. Jõgeva linna jaoks on see väga suur summa, mille kulutamine on tingitud ainuüksi sellest, et riigi poolt esitatud taotluses maa jätmisks kestvalt riigi omandisse polnud arvestatud tulevikuga. Analoogses situatsioonis on ka Jõgeva vald, mis peab kinnistute jagamiseks ette nägema summa suurusjärgus 250 000 krooni.
Juhul, kui riik oleks maa taotlenud kestvalt riigi omandisse varasema maaeralduse piires, poleks seda probleemi tekkinud.

Jõgeva linnal, erinevalt teistest riigi kohalikest omavalitsustest ei tekkinud probleeme alajaamade maa jätmisel kestvalt riigi omandisse, sest juhuse tahtel paiknesid need taotluse esitamise hetkel kas kompenseeritud või veel erastamata maadel. Ka selles situatsioonis koostasid Jõgeva Linnavalitsuse ametnikud vajalikud toimikud ise, sest taotleja polnud selleks ise võimeline.

Juhuseid, kus Jõgeva Linnavalitsus oleks ületanud maa riigi omandisse jätmise taotluste läbivaatamiseks esitatud taähtaega, nii et protseduuri oleks pidanud üle võtma maavalitsus, pole olnud. Kõik taotlused on rahuldatud tähtajaliselt.

Tamsalu linn

Maa riigi omandisse jätmisel toimikuid omavalitsusele pole saadetud. KOV- lt nõutakse ainult korraldusi. Arvamust võidakse küsida, kuid seadus ei takista maa riigi omandisse jätmise otsustamist ka ilma selleta. (Väga ilmekas näide vabade metsamaade puhul. Seda küll valdades). Otsustamised maavanema tasandil lähevad probleemideta, kui toimikud on korrektselt ette valmistatud .

Tartu linn

Maa riigi omandisse jätmise korra kohaselt esitatakse KOV’ile toimik. Kuigi praktikas on Maa-amet saatekirjaga edastanud üksnes maa riigi omandisse jätmise taotluse ja asendiplaani ei ole linnavalitsus jätnud korras sätestatud toiminguid tegemata.
Maa-amet viitab saatekirjas kohaliku omavalitsuse kohustusele esitada menetluse käigus õiendid toimikusse lisamiseks.

On esinenud juhtumeid, kui Maa-amet on algatanud maa riigi omandisse jätmise toimingu maadele, mille osas on maa enampakkumisega erastamise protsess lõpetamata.

Võru linn

"Maa riigi omandisse jätmise korras" sätestatud menetluste järgimisel
tekkis Maa-ametiga probleem detsembris 2003. Nimelt oli "Maa
enampakkumisega erastamise korra" alusel  maavanema korraldusega juba
maa enampakkumine välja kuulutatud, kui Maa-amet otsustas, et need
krundid peaksid jääma riigi maareservi. Tänu maavalitsuse survele
Maa-amet siiski loobus nende kruntide riigi omandisse jätmise taotlusest.

Elva linn

Elva linna haldusterritooriumil taotlesid seitse isikut aastatel 2002-2003 maa enampakkumisega erastamist, pöördudes vastavate avaldustega Tartu Maavalitsuse poole. Kooskõlas maavanema nõusolekuga maa enampakkumisega erastamiseks ja linnavalitsusele teadaolevalt teiste isikute taotluste puudumisel alustati katastriüksuste moodustamisi, koostades detailplaneeringuid ja katastrimõõdistusi.

Noored pered soovisid ehitada endale kodu Elvasse, kusjuures mitmel perel oli veel võimalus 2003. aastal osaleda piiratud enampakkumisega erastamisel. Taotlejad teostasid vajalikke rahalisi kulutusi nõudvaid toiminguid, linnavalitsus ja linnavolikogu nõustusid nimetatud alade perspektiivse hoonestamisega. Tartu Maavalitsus korraldas katastriüksuste registreerimise riigi maakatastris ning seejärel esitas Maa-amet 14.11.2003 kirjaga nr 6-4/7793 Keskkonnaministeeriumi esindajana nende seitsme maaüksuse osas taotluse riigi maareservi jätmiseks.

Kõne all olevad maaüksused asuvad kõik ühisvee- ja kanalisatsioonita piirkonnas, viis maaüksust asuvad kruusakattega tänavate ääres, kus maa-ala on võsastunud heinamaa ja puudub Elvale omane kõrghaljastus. Iga maaüksuse kõrval asub veel piisavalt maaüksuste moodustamiseks vaba hoonestamata riigimaad!

Ka kehtivas Elva üldplaneeringus (1985.a generaalplaan) on nimetatud piirkond ette nähtud väikeelamumaa ehitamiseks. Linna omandis ei ole vabu elamumaa krunte, mida noortele peredele pakkuda.

Kõikide maaüksuste osas koostatud detailplaneeringud kooskõlastati Keskkonnaministeeriumi struktuuriüksuses - Tartumaa Keskkonnateenistuses.
Riigi omandisse jätmise taotluses on vajadus maa riigi maareservi põhjendamata (vastavalt maa riigi omandisse jätmise korra punktile 7.1). Elva Linnavalitsus ei nõustunud maa riigi omandisse jätmisega (kiri 27.11.2003 nr 5-5.10/3224-1) ja palus loobuda maareservi taotlemisest, mis võimaldaks kulutusi teinud isikutel osaleda maaoksjonil.

Maa-ameti vastuskirjas teatati, et maa riigi omandisse menetlust jätkatakse Keskkonnaministeeriumi 14.11.2003 taotluses nr 6-4/7792 nimetatud maaüksuste osas.
Kuressaare linn

Kõige enam on Kuressaare linnas probleeme kahe viimase aasta jooksul
maa enampakkumisega erastamisega.

Seadus enampakkumisega erastamiseks kehtib, Kuressaare linna territooriumil ei ole alates maist 2002 toimunud ühegi krundi enampakkumist, ei elamu-, ega teiste sihtotstarvetega kruntidele. Elamumaa krundid on riik taotlenud riigi omandisse riigi tagavaramaaks (mille sisust meie aru ei suuda saada. Millistele kodanikele reserveeritakse Kuressaarde elamumaa krunte? Kui praegu on olemas kodanikud, kes soovivad osta riigilt maad ja omale elamut ehitada, siis miks seda kohe ei saa müüa). Ka 116 m² garaazide ehitamiseks mõeldud maad taotleb riik omandisse kui riigi maareservi. Mis otstarbeks maa riigi maareservi jäetakse seda kohalikule omavalitsusele ei selgitata. Mingit toimikut maade riigi reserviks jätmisel kohalikule omavalitsusele ei esitata nagu kord nõuab.  

Kui kohalikku omavalitsusse pöördub kodanik või ettevõtja sooviga osta riigilt vaba maad, ei oska maakorraldusega tegelevad ametnikud vastata, kas see ka õnnestub. Asjast huvitatu algatab detailplaneeringu ja maksab selle eest. Siis mõõdetakse krunt ja registreeritakse see maakatastris. Kui maaüksus on moodustatud, kuidas maast huvitatud isik saab maa omanikuks?

Tundub, et ainus võimalus on nii, et maa jäetakse riigi omandisse ja riik müüb maad kui riigi vara, kas siis enampakkumisega või hoonestusõigusega. Väga oleks vaja, et Riigi Maa-Amet annaks kohalikele omavalitsustele selgitusi, kuidas maast huvitatud iskik, saab maa või hoonestusõiguse omanikuks. Kui kulutusi teinud isik ei osutu enampakkumisel võitjaks, kas on mingi võimalus et tehtud planeerimsikulutused keegi temale kompenseerib? Käesoleval ajal on jätkuvalt riigi omandis oleva vaba maa kasutusele võtmine täielikult peatunud.

Saue linn

Riigipoolne initsiatiiv riigi maareservi loomise osas on seisnenud maa munitsipaalomandisse vormistatud toimikute ümbervormistamisel riigi maareservi toimikuteks. Maa riigi omandisse jätmisel ei järgita kehtestatud korda.

Valga linn

Maa riigi omandisse jätmisel kohalikule omavalitsusele toimikut tutvumiseks ei esitata. Esitatakse ainult taotlus ja asendiskeem. Suurem on probleem selles, et riik otsustas jätta riigi maareservi linna poolt maavalitsuse esitatud enampakkumisega erastamiseks mõeldud maaüksused. Samas on linnas vaba maad külluses ja selle riigi maareservi arvamiseks huvi puudub. Tundub, et kellelgi on mugav ära napsata juba planeeritud ja katastrisse kantud maaüksused. Iga maaüksuse enampakkumisega erastamise taga olid aga huvitatud isikud, kes tahtsid sinna midagi ehitada. Maa riigi maareservi jätmisega takistatakse linna arengut. Probleemiks kujuneb nende maaüksuste korrashoid. Kes hakkab näiteks puhastama piirnevat kõnniteed, niitma rohtu? Selle küsimusele ei ole ma siiani Maa-ametist vastust saanud.

Tallinn

3. Maa riigi omandisse jätmine

Maa riigi omandisse jätmise taotlused riigi maareservina ei ole olnud  põhjendatud mitte ühelgi juhul. Maariigi omandisse jätmise põhjendamist nõuab Maa riigi omandisse jätmise kord. Taotletavate maaüksuste piiride määramisel ei arvestata kehtiva detailplaneeringu piiridega.

Aastatel 2001-2003 on Tallinna linnale esitatud 103 maa riigi omandisse jätmise taotlust. Tallinna Linnavalitsus on nõustunud  54 maatüki riigi omandisse jätmisega, millest ministri käskkirjaga on riigi omandisse jäetud 33 maatükki. Tallinna Linnavalitsus ei nõustunud 58 maatüki riigi omandisse jätmisega, millest ministri käskkirjaga on riigi omandisse jäetud 12 maatükki.  1 taotlus on veel lahendamata.

Hoonestamata maa riigi omandisse jätmisega on nõustutud kui maa riigi omandisse jätmise eesmärgiks on hoonestusõiguse seadmine.( Eesti Energia alajaamad, ELION ETTEVÕTTED AS telefonijaamad või muu konkreetne vajadus). Samuti siis, kui maatükile puuduvad tagastamise ja erastamise taotlused ning selle munitsipaalomandisse taotlemiseks puudub õiguslik alus. Sellisel juhul on maa riigi maareservi jätmine vajalik maareformi läbiviimiseks konkreetsel maatükil.

Probleemid taotlustega