Uus seadus muudab keskkonnaministeeriumi teatel jäätmekäitlust ja sätestab tootja vastutuse põhimõtte. See tagab jäätmekäitluse tõhusama korralduse - prügistamise vähendamise ja ka jäätmete taaskasutamise suurenemise.

Seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Uue seaduse üks olulisemaid sätteid on kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine jäätmekäitluse korraldamisel, mis üldjuhul eeldab konkursi alusel korraldatud jäätmevedu alates 2005 aastast.

Muudatuse eesmärk on tagada jäätmevaldajate liitumine käitlussüsteemiga. See võimaldab omavalitsustel jäätmeveole põhiteenuse hinna sees lisada muid jäätmete taaskasutusele suunatud tegevusi, näiteks kogukate jäätmete, vanapaberi, olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine. Kohustuslik on liitumine kogumissüsteemiga tiheasustusaladel, ka suvilapiirkondades.

Seadus sätestab teatud toodetele, nagu mootorsõidukid ja nende osad, elektri-elektroonikaseadmed, patareid ja akud tootja vastutuse põhimõtte. Selliste toodete jäätmed peavad toodete valmistaja ja turustajad kokku koguma ja nõuetekohaselt käitlema, ilma selleks üldjuhul jäätmevaldajalt tasu nõudmata. Praktiliseks täitmiseks eeldab see vastavate tootjate vahel tootjavastutusorganisatsioonide moodustamist.

Seadus sätestab ka jäätmete ladestamisel saastetasude tõusu alates 2005. aastast, osa maksust laekub praegusest erinevalt otse kohalikele omavalitsustele sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks.

Jäätmeseaduse uus versioon lähtub sarnaselt kehtivale seadusele kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist. Muudest olulistest Euroopa Liidu õigusaktidest märgib eelnõu seletuskiri Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiive kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta ning jäätmete põletamise kohta.

Need direktiivid on õiguslikuks aluseks muudele jäätmealastele õigusaktidele, mis reguleerivad mitmesuguste jäätmeliikide käitlust, nõudeid jäätmekäitluskohtadele ning riikidevahelisi jäätmevedusid.

Sama ülesannet tuleb seletuskirja kohaselt täita ka Eesti jäätmeseadusel, millele on rajatud täpsem ja põhjalikum alamate õigusaktidega määratud õiguslik regulatsioon väga laialdasel jäätmete ja jäätmehooldusega seonduvatel tegevusaladel.

1998. aasta vastu võetud jäätmeseaduse põhjaliku muutmise tingis ühelt poolt jäätmehoolduse suhteliselt kiire areng Eestis viimaste aastate jooksul, teiselt poolt vajadus viia seadus kooskõlla ka nende oluliste muutustega, mis on toimunud ja mis lähematel aastatel toimuvad Euroopa Liidu jäätmealases acquis's.

Näiteks tegutsevate prügilate arv on juba praeguseks võrreldes 1998. aastaga mitmeid kordi vähenenud, mis omakorda tingib jäätmete kogumise, veo ja ladestamise korralduse viimise uuele tasemele ning vajaduse seadusandlikult täpsustada eeskätt kohalike omavalitsuste osa olmejäätmete käitlemise korraldamisel.

Valitsus esitas eelnõu, mille kiitis sisuliselt samal kujul heaks juba 2002. aasta novembris eelmine valitsus, mullu augustis. See jõustub valdavalt tänavu 1. mail, samal ajal kaotab kehtivuse senine jäätmeseadus.

Tallinna toimetus, tel +372 610 8825, majandus@bns.ee

Baltic News Service