Neljapäeval valitsuskabinetis arutusel olnud Res Publica nägemus järgmisest aastast muutuvast hariduse rahastamisest ei saanud eeldatud kriitika osaliseks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi mitu Rahvaliidu poliitikut on kritiseerinud plaanitavat kooliosakute süsteemi, tunnistas erakonna esimees Villu Reiljan kohe pärast kabinetiistungit, et tegelikult vajab haridussüsteem muutmist ning ettevalmistusjärgus oleva reformi vajalikkusega on nõus ka tema juhitav erakond.

Valitsus andis regionaalminister Jaan Õunapuule ülesande välja töötada nägemus haridusreformi mõjudest regionaalpoliitikale.

Plaanitava haridusreformiga on kavas luua kaks uut juriidilist riiklikku organisatsiooni. Suve lõpuks peab riik looma koolihoonete ehituse ühingu, mille funktsioonidena nimetas haridus- ja teadusminister Toivo Maimets koolimajade haldamist ning korrastamist.

Loodav hariduskapital on mõeldud koolide rahastamiseks.

"See organisatsioon tuleb luua, sest vastasel juhul peaks rahade ülekandmisega tegelema ministeerium," põhjendas Maimets.

Hariduskapitali ülesandeks on arvestada kohalike omavalitsuste eripära, mis näiteks väikesaarte puhul tähendab suuremat rahastamist. Samuti moodustatakse kooliühingud, mille omanikuks on kohalik omavalitsus või riik.

Loodavaid organisatsioone nimetas Maimets tugistruktuurideks.

"Esiteks peavad koolid saama suurema vastutuse. Teiseks peab olema lapsevanemal õigus valida lapsele kooli. Kolmandaks peab riik tagama rahastamise läbipaistvuse. Neljandaks peab riik tagama kaasaegse ja turvalise õpikeskkonna. Samuti tuleb tagada hariduse kättesaadavus," loetles ta.

Hariduse parema kättesaadavuse nimel soovitas Maimets valitsusel kaaluda koolibusside käikupanemist.

Paari nädala pärast peaks valitsus arutama reformi täpsemat ajakava.

Maimetsa sõnul rakendub uus rahastamiskord järgmise aasta esimesest jaanuarist.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service

*       

ELL-i järelepärimine haridusministrile (31.01.04)

Pöördun Teie poole abipalvega Linnade Liidu nimel.

Eesti Linnade Liit soovib saada objektiivset informatsiooni Teie poolt valitsuse kabinetiistungil välja pakutud ja heaks kiidetud rahastamise variandi kohta. Muidugi lootsime, et saame infot enne kabinetiistungit.

Omavalitsused on seni seaduse järgi koolide omanikud ja üldhariduse rahastamine toimub kohalike omavalitsuste eelarvete baasil. Sooviksime avaldada ka oma seisukohti haridusvaldkonna ümberkorralduste küsimustes, kuid ei oma materjale. Viimane arutelul olnud materjal on rahastamise analüüsi komisjoni vahearuanne, kus kaalumiseks jäi neli skemaatiliselt kirjeldatud alternatiivi.

Soovime ministeeriumiga konstruktiivset dialoogi, mitte suhtlemist ajakirjanduse vahendusel. Kahjuks ei ole meile muud võimalust seni jäetud. Seisukohtade selgitamisega õnnestuks ehk pingeid maandada.

Meil on tihe ja konstruktiivne koostöö mitmete ministeeriumidega. Ka
Haridus- ja Teadusministeeriumiga on olnud seni läbirääkimistel positiivne praktika.

3. veebruaril koguneb Omavalitsusliitude Koostöökogu, millel kindlasti tõstetakse üles ka üldhariduse küsimus. Tõenäoliselt tehakse ettepanek kokku kutsuda läbirääkimiste hariduse töörühm, et koos ministeeriumiga ümberkorralduste ideid arutada.

Meeldivale koostööle lootes

Jaak Aab
Eesti Linnade Liidu büroo direktor