Koodeksi ratifitseerimisega võtab Eesti kohustuse, et sotsiaalkindlustuse õigusakti ei muudeta viisil, mille tagajärjel hüvitiste tase või õigustatuse tingimused oleksid ebasoodsamad koodeksis sätestatud miinimumist. Sisuliselt kehtestab riik koodeksi ratifitseerimisega need määrad, millest väiksem ei tohi Eestis olla ükski riigi makstav toetus.

Eesti on ratifitseerimas koodeksi osad, mis puudutavad arstiabi, haigus-, töötus-, vanadus-, pere-, emadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitist.

Eesti jätab esialgu ratifitseerimta vaid koodeksi töövigastushüvitist puudutava osa, kuna eelnõu riigikogule tutvustanud sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul pole Eestis ravikindlustussüsteemist eraldi toimivat tööõnnetusjuhtumi kindlustust ning pole ka teada, kas ja millisel kujul see Eestis juurutatakse.

Pomerantsi kinnitusel täidab Eesti koodeksi ratifitseerimiseks vajalikke miinimumstandardeid, seega ei anna ratifitseerimine Eesti elanikele otseselt juurde uusi õigusi ega aseta neile täiendavaid kohustusi.

Käesolevaks ajaks on Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga ühinenud 18 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Peale Eesti on kaks Euroopa Nõukogu liikmesriiki koodeksi allkirjastanud.

Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks on koostatud 1964. aasta 16.  aprillil Strasbourgis, Eesti kirjutas sellele alla 2000. aasta 24. jaanuaril.

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service