UNICEF-i Eesti esindaja Toomas Palu sõnul tunduvad kõik nimetatud linnad esmase kiirvaatluse põhjal olevat tiitlile täiesti arvestatavad kandidaadid. "See on täitsa üllatav, et nii palju lastele mõeldakse ja tehakse," ütles Palu BNS-ile.

Lapsesõbraliku linna tiitel ei lähe mitte nimetatud kandidaatide vahel jagamisele, vaid selle võivad saada kõik kandidaadid, kes tingimustele vastavad. Esitatud materjalid vaatab läbi esmalt Eesti komisjon ning seejärel saadetakse need läbivaatamiseks ka Genfi UNICEF-i peakontorisse.

Palu sõnul on konkursi otstarve teavitada üldsust sellest, mida linnas laste heaks tehakse, ergutada selle arengut ning anda teistele linnadele eeskuju.

Tiitli saanud linnad saavad seda fakti kasutada enda reklaamides. "Potentsiaalsed välispartnerid küsivad tihti meie käest nõu, mis me ühest või teisest linnast arvame, ja tihti on see seotud lapsesõbralikkusega või näiteks sellega, kas ja kui palju on linnas suuri viinareklaame," rääkis Palu.

Konkursi tarbeks ei olnud tarvis algatada spetsiaalset projekti, vaid pigem panna kirja kõik, mida linnas laste jaoks tehakse, ning siduda see linna mainekujundusega.

Lapsesõbralikus linnas tuleks näiteks kõigi otsuste puhul arvestada laste huvidega, kaasata neid puudutavate otsuste tegemisse lapsi ja noori, koolitada linnaametnikke ÜRO lapse õiguste konventsioonist ja Eesti lastekaitse seadusest lähtudes, teha koostööd UNICEF-iga, mitte kasutada reklaamides lapsi ahistavaid tekste või kujundust, tunnustada lastesõbralikke ettevõtteid, muuta laste koolitee turvaliseks, luua võimalused erivajadustega lastele ning arendada laste vaba aja veetmise võimalusi.

Seni on lapsesõbraliku linna tiitli saanud enam kui 200 Euroopa suur- ja väikelinna. Viimase kolme aasta jooksul on liikumisega ühinenud 22 Euroopa riiki.

Tiitli saab linn kolmeks aastaks, seejärel vaadatakse olukord taas üle ning tiitlit kas pikendatakse või võetakse see ära.

Tallinna toimetus, +372 610 8815, sise@bns.ee

Baltic News Service