Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Veskimägi ei nõustu Maailmapanga soojalaenude kustutamisega
TALLINN, 19. jaanuar, BNS - Valitsuskoalitsioon arutas esmaspäeval mõnede omavalitsuste taotlusi Maailmapanga soojalaenu kustutamise osas, koalitsioon toetas rahandusminister Taavi Veskimägi seisukohta mitte laene kustutada.

Riigikogu Res Publica fraktsiooni esimees Siim Kiisler ütles BNS-ile, et aastatetagust Maailmapanga masuudilaena võttis 114 omavalitsust ning ettevõtjat ja suurem osa on laenu juba tagasi maksnud ning kuuel omavalitsusel on riigiga sõlmitud maksegraafik, kuid 31 omavalitsusel on laenuga seoses probleeme.

Kiisleri sõnul on omavalitsusi, kes soovivad laenu või intressi kustutamist, kuid esmaspäevasel koalitsiooni koostöökoja istungil osalenud rahandusminister Taavi Veskimägi hinnangul ei saa riik omavalitsusi erinevalt kohelda, kuna see tekitaks protesti laenu juba tasunud omavalitsuste seas.

Kiisler märkis, et valides mõne omavalitsuse puhul laenu kustutamise tee pole välistatud, et summad juba tasunud omavalitsused pöörduvad kohtusse. "Riik saab ehk läbi rääkida viiviste osas," lisas Kiisler.

Kiisleri sõnul arutas koalitsiooni koostöökoda teemat seetõttu, et kohalikud omavalitsused olid pöördunud parlamendipoliitikute poole. Ta märkis, et teema võib küll uuesti üles kerkida, kuid praegu tundub rahandusministri seisukoht kõigi võrdse kohtlemise osas ka osapooli rahuldavat.

Eesti riik võttis Maailmapangalt rehabilitatsioonilaenu ehk niinimetatud masuudilaenu 1992. aasta oktoobris allkirjastatud lepingu alusel, laen võeti seoses kaubanduse katkemisega endise Nõukogude Liidu vabariikidega ja seda kasutati hädavajalike importkaupade (kütus, medikamendid, energiasüsteemide ja transpordivahendite varuosad, valgusööt loomadele, taimekaitsevahendid) ostmiseks.

Küttemasuuti jaotas maavalitsustele AS Eesti Kütus ning rahandusministeeriumi andmetel sai küttemasuuti 114 ettevõtjat ja kohaliku omavalitsuse üksust kogusummas praeguse kursi alusel umbes 88 miljonit krooni. Laenu saanutest 48 on praeguseks oma kohustused täitnud summas umbes 38 miljonit krooni.

Eesti on saanud veel Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupangalt energeetikaprogrammi elluviimiseks ehk katlamajade üleviimiseks kohalikele kütustele, rahandusministeerium sõlmis kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtjatega kokku 67 laenulepingut ja väljastas laene kogusummas 44,1 miljonit Saksa marka ehk 352,8 miljonit krooni. Lõppenud lepinguid on 56 summas 33,3 miljonit marka ehk 266 miljonit krooni.

Maailmapangalt saadud 26,9 miljonit dollarit ja 16,9 miljonit Saksa marka on edasi laenatud 44 kohaliku omavalitsuse üksusele ja ettevõtjale katlamajade ja soojatrasside rekonstrueerimiseks, laenude kogusumma kroonides on umbes 490 miljonit. Lõppenud on 22 laenulepingut summas 44,8 miljonit krooni, järelejäänud 22 lepingust (laenujääk 197,4 miljonit krooni) on võlgnikke kuus laenujäägiga 82 miljonit krooni.

1993. aastal sõlmis riik veel lepingu Euroopa Majandusühendusega, kasutades saadud 20 miljonit eküüd osaliselt katlamajade ümberehitamiseks. Laenulepingud sõlmiti 176 ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse üksusega kogusummas 76,7 miljonit krooni, korrektselt on laenu tagastanud 141 laenusaajat kogusummas 52 miljonit krooni.

Tallinna toimetus, tel. +372 6 108 875, majandus@bns.ee

Baltic News Service


20/01/04

Kommentaare: 1
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit