Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
  2017
  2015
  2014
  2013
  2012
  2011
  2010
  2009
  2008
  2007
  2006
  2005
  2004
  2003
  2002
  2001
  2000
  1999
  Regioonide Komitee
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Pressiteated > 2000


EPL arvamus. Miks Saue linn on jõukam kui Tallinn
Ain Kalmaru, Linnade Liidu büroo direktor. Rikkaim on see, kellel on kõige rohkem raha. Samas kehtib see lihtne reegel äriettevõtete,mitte omavalitsuste puhul. Tallinnal on teiste Eesti linnadega võrreldes kõige suurem eelarve, kuid lisaks suurimale rahakotile ka suurim maht kulutusi. Näiteks Saue linn tunneb ennast rahaliselt palju kindlamalt, rääkimata Ida-Virumaa põlevkivivaldadest.

Urmas Simson (EPL, 22.12) peab omavalitsuste rikkuse
mõõdupuuks üksikisiku tulumaksust laekuva raha kogust.
Omavalitsustele ei ole rahamass kõige määravam näitaja – tegelikku rikkust hinnatakse üksnes sissetulekute ja seadusega määratud kulutuste suhte alusel.

Eesti omavalitsustel puudub täna oma tulubaas. Kokkuleppeliselt nimetatakse üksikisiku tulumaksust, maamaksust ja ressursimaksust omavalitsustele suunatud raha "omavalitsuste tulubaasiks". Lisaks veel riigieelarvelised toetuseraldised, mille abil tasandatakse nii linnade-, valdade- kui ka piirkondadevahelised erinevused. Võib öelda, et riigieelarvelised eraldised linnade ja valdade eelarvetesse on ainus tõhus regionaalne programm, mis
on taganud omavalitsustes mingi talutava taseme. Ülejäänud riiklikud, paarikümne miljoni suurused programmide summad jaotavad poliitikud ja ametkonnad pigem populistliku nännina.

Ajapikku on poliitikute, valitsuste ja tähtsate ametnike vahetumise käigus kujunenud eksiarvamus, et see algselt kokkuleppeline tulubaas ongi see, mis peaks katma kõikide omavalitsuste praegused ja tulevased kulud.

Omavalitsustele riigimaksudest laekuvate tulukomponentide osatähtsus omavalitsuste lõikes on erinev. Linnades on olulisim üksikisiku tulumaks, valdades maamaks, põlevkivikaevandusaladel ressursimaks. Eesti 247 omavalitsusest tulevad praegu vaid 17 toime riigieelarveliste eraldisteta, kusjuures Simsoni pakutud 20 jõukamast omavalitsusest saavad tegelikult vaid 7 hakkama puhtalt tulubaasiga. Tähelepanu väärib, et suurimat toetust saavad sellised n-ö jõukad linnad nagu Narva (60 miljonit),Kohtla-Järve (42) ja Tartu (23). Tekib küsimus, miks Eestis "jõukad" vajavad toetust ning miks "vaesed" elavad jõukalt?
Omavalitsused ise peavad jõukateks neid, kes ei saa eraldisi riigieelarvest, seega 12 omavalitsust Harjumaalt, 6 Ida-Virumaallt ja Rapla linna.

Praegune kõiki omavalitsusi ühtlustav tulude moodustamise süsteem on initsiatiivi ja edukust pärssiv. Iga edukal aastal teenitud lisakrooni eest karistatakse omavalitsust järgmisel aastal eraldiste vähendamisega. Omavalitsusjuhtide rõõmu hea tulumaksu laekumise üle tumestab mure järgmise aasta eraldiste pärast, sest kui tulumaksu laekumisega võib kõike juhtuda, siis eraldis riigieelarvest on seadusega kinnitatud kindel summa, mis laekub sõltumata majanduslikest muutustest.

Kui tahame, et linnad ja vallad oleksid rikkad, siis tuleb kõigepealt luua toimiv finantseerimise süsteem, mis lubaks omavalitsusel olla oma rikkuse peremees sõna paremas tähenduses. Vaja on süsteemi, mis ei võtaks omavalitsustelt tema tulu, nagu ei võeta äriettevõttelt selle kasumit.

Seega peaks omavalitsusi puudutava haldusreformi esimeseks sammuks olema omavalitsustele stabiilse tulubaasi andmine. Kindlasti peaks see loodav süsteem andma volikogudele paremad võimalused arvestatavate kohalike maksude kehtestamiseks, sest need moodustavad praegu omavalitsuste eelarvetes vaid 1%. Möödapääsmatu on rahvastiku arvestuse register. Teiseks on vaja läbi töötada kehtivad seadused, et otsustada, kui suur peab olema tegelik omavalitsustele seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajaminev raha maht. Kolmandaks peavad poliitikud lõpuks hindama, kui suur kogus maksumaksja raha tuleks anda omavalitsustele, et nii kesk- kui omavalitsuse ülesanded täidetaks enam-vähem ühtlasel tasemel. Alles neljandaks tuleks analüüsida eri omavalitsuste nn haldussuutlikkust ja kui vaja, siis
neid ka liita või tükeldada.

Riigikantselei avaliku halduse büroo senine tegevus annab lootust,et tegemisele eelneb mõtlemine ning et haldusreform ei alga taas tagant ettepoole.

© Eesti Päevaleht 1999




 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit