Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
  2017
  2015
  2014
  2013
  2012
  2011
  2010
  2009
  2008
  2007
  2006
  2005
  2004
  2003
  2002
  2001
  2000
  1999
  Regioonide Komitee
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Pressiteated > 2000


Linnad võitlevad hariduskulude uue jaotuse vastu
TALLINN, 19. september, BNS - Linnade liidu hinnangul väheneb uue hariduskulude katmise skeemi rakendamisel suurte koolide riigipoolne finantseerimine.

"See variant ei sobi meile," ütles linnade liidu büroo direktor Ain Kalmaru teisipäeval BNS-ile.

Tema sõnul on omavalitsusliitude koostöökogu ja ministeeriumide esindajatest koosneva haridustöörühma koosolekul välja pakutud variant päris uus lähenemine ja tekitas väga palju küsimusi.

Linnad saaks riigieelarvest õpilase kohta tunduvalt väiksema summa kui väiksemad omavalitsused, samas peavad linnad kulutama haridusele rohkem raha, kuna enamik gümnaasiume asub linnas ning gümnaasiumide õppekava on põhikooli õppekavast tunduvalt kallim, ütles Kalmaru.

Haridusministeeriumi kava kohaselt saavad üle 700 õpilasega linnad ja alevid riigieelarvest 50 protsenti õpilaskoha maksumusest ehk 5500 krooni.

Mida vähema õpilaste arvuga omavalitsus, seda suurem on riigieelarve osakaal, alla 150 õpilasega vallad saavad riigieelarvest 80 protsenti õpilaskoha maksumusest.

Praegust jaotusmehhanismi arvestades ei kaotaks suured koolid uuest süsteemist, vaid hoopis võidaks, ütles BNS-ile haridusministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna juhataja Anneli Kommer.

Suured linnakoolid hakkaks tema sõnul saama praeguse 4700 krooni asemel 5500 krooni õpilase kohta.

Summa suurendamise eesmärk on kaotada omavalitsuste vahel probleeme tekitanud vastastikune arveldamine.

Kommeri sõnul on võimalik, et kuni uue õppeaastani jätkatakse hariduskulude arvestamist praeguste koefitsientide alusel, et anda aega uue süsteemi sisse seadmiseks.

Baltic News Service

 

 

 

 


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit