Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
  2017
  2015
  2014
  2013
  2012
  2011
  2010
  2009
  2008
  2007
  2006
  2005
  2004
  2003
  2002
  2001
  2000
  1999
  Regioonide Komitee
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Pressiteated > 2001


Omavalitsused jäid riigeelarve suhtes eriarvamusele
TALLINN, 24. september, BNS - Omavalitsusliitude Koostöökogu sõlmis esmaspäeval ministeeriumidevahelise komisjoniga 2002. aasta eelarveläbirääkimiste tulemuste protokolli, jäädes paljudes küsimustes eriarvamusele.

Tulemuste protokollis kinnitasid pooled kokkulepped ja erimeelsused, mille valitsus esitab kolmapäeval koos riigieelarve eelnõuga riigikogule.

Suvest alates pole valitsuse seisukoht omavalitsuste eraldiste suuruse osas muutunud, regionaalminister kinnitas esmaspäeval, et valitsuse otsus on lõplik, teatas Omavalitsusliitude Koostöökogu pressiesindaja.

Omavalitsusliitude Koostöökogu ei soostu põhjendamatult optimistlike maksutulude prognoosidega, mille põhjal jääb mulje omavalitsusüksuste tulude kasvust. Omavalitsused võtsid maksutulude prgnoosid teadmiseks.

Omavalitsuste taotlus eraldiste kasvuks valla- ja linnaeelarvetele ulatub 12,6 protsendini, mis sisaldab ka taotlusi külavaheteede ja linnatänavate hoiuks ja õpilaste sõidusoodustusteks.

Omavalitsused jäid oma varasema seisukoha juurde ja taotlevad riigieelarvest rahandusministeeriumi pakutust 331 miljonit krooni rohkem.

Rahandusministeerium pakub eraldisteks kokku 1,005 miljardit krooni ehk kolm protsenti vähem kui tänavu.

Omavalitsused seisavad vastu ka valitsuse kavatsusele rakendada omavalitsuste toetusfondile kolmeprotsendilist kokkuhoidu, mis tähendaks kohalike elanike vajaduste rahuldamisel ligi 35 miljoni kroonist rahakärbet. Omavalitsusjuhtide hinnangul kannatavad ähvardava kokkuhoiu puhul just need omavalitsused, kes saavad põhiosa rahadest riiklikest toetustest ja tulevad seeläbi veel raskemini toime.

Samas leppisid pooled kokku, et tuleval aastal ei muutu tasandamisfondi valemi põhimõte, ent pooled jätkavad läbirääkimisi selle muutmiseks ja täiustamiseks tulevikus.

Omavalitsusliitude Koostöökogu jäi eriarvamusele ka hariduskuludeks eraldatud vahendite suuruse osas.

Omavalitsusjuhtide hinnangul ei võimalda riigieelarve eelnõus kavandatav hariduskulude eraldiste kasv 200 miljoni krooni võrra õpetajate astmepalkade tõusu 15 protsendi võrra seoses töö ja puhkeaja seaduse ning töötuskindlustuse seaduse rakendumisega.

Samuti ei kata eraldatud vahendite kogusumma kõiki hariduskulusid, kaasa arvatud õpilasürituste, keelekeskuste ja valdade ja linnade pedagoogide koolituse kulud, mis eelmisel õppeaastal kaeti haridusministeeriumi ja maavalitsuste eelarvetest.

Omavalitsusliitude Koostöökogu ei ole nõus veel investeeringute mahu ja jaotusega eri valdkondade vahel. Samuti sellega, et investeeringueraldiste kogumaht on aasta-aastalt vähenenud.

Samuti ei nõustu Omavalitsusliitude Koostöökogu erinevate riiklike programmide kehtestamisel nende rahastamisega (riiklik mõisakoolide programm, tervisekeskuste loomine) eraldatavate vahendite vähenemise arvel.

Omavalitsusliitude Koostöökogu on teinud valitsusele ettepaneku liita erinevate ministeeriumide eelarvetes kohalikele omavalitsusüksustele planeeritud investeeringutoetused riigieelarves, eraldada need sihtotstarbelisena linnade ja valdade elanikele ning viia nende valdkondadevahelise ja objektilise jaotuse üle otsustamine maakonna omavalitsuste tasandile.

Läbirääkimised jätkuvad 18. oktoobril seoses maksuprognooside ja tulubaasi ümberkujundamisega.

Rahandusministeerium prognoosidb tuleva aasta riigieelarve projektis omavalitsustele laekuvateks maksutuludeks kokku 4,85 miljardit krooni, mis on 9,4 protsenti enam 2001. aasta 4,43 miljardi kroonisest prognoosist. Füüsilise tulumaksu laekumise kasvuks selle aastaga võrreldes eeldab rahandusministeerium 7,5 protsenti ja maamaksu laekumise kasvuks 20-30 protsenti.

Tallinna toimetus, tel +372 610 8825, majandus@bns.ee

Baltic News Service


 


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit