Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
  2017
  2015
  2014
  2013
  2012
  2011
  2010
  2009
  2008
  2007
  2006
  2005
  2004
  2003
  2002
  2001
  2000
  1999
  Regioonide Komitee
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Pressiteated > 2001


Omavalitsused nõuavad riigilt teravas toonis eelarvelisa
TALLINN, 09. oktoober, BNS - Linnade Liidu juhatus saatis teisipäeval riigikogule üliteravas toonis pöördumise, kuna leiab, et valitsus on eelarveläbirääkimisel täielikult eiranud omavalitsuste soove.

Pöördumises avaldavad omavalitsusliidud protesti valitsuse tegevuse suhtes, kes jättis eelarveläbirääkimistel arvestamata omavalitsusliitude ettepanekud elanikele osutatavateks teenusteks vajamineva raha eraldamise kohta.

Esmalt saatis samasisulise pöördumise Omavalitsusliitude Koostöökogu septembri lõpus peaministrile, linnade liit otsustas selle valitsuse jaheda suhtumise pärast edasi saata riigikogule, ütles BNS-ile linnade liidu pressiesindaja.

24. septembril allkirjastasid Omavalitsusliitude Koostöökogusse kuuluvad liidud ja regionaalminister 2002. aasta eelarveläbirääkimiste tulemused, mis mõnede kokkulepete kõrval sisaldavad hulgaliselt Omavalitsusliitude Koostöökogu olulisi eriarvamusi kokku 331,093 miljoni krooni ulatuses.

Samal ajal jagas valitsus üle 700 miljoni krooni täiendavateks kuludeks riigiorganitele, märgivad omavalitsuste esindajad.

"Juba mitmendat aastat järjest lepitakse valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel kokku vaid teisejärgulistes küsimustes, mis ei puuduta otseselt riigieelarve toetuse suurust valla- ja linnaeelarvetele ja selle suuruse määramise põhimõtteid," seisab pöördumises.

Ministeeriumidevahelisel komisjonil puudus valitsuse seisukoht kuni läbirääkimiste tulemuste allakirjutamiseni. "Teisisõnu, läbi rääkida pole sisuliselt olnud millestki," leiavad omavalitsusliitude esindajad.

Mitmeid aastaid on Omavalitsusliitude Koostöökogu teinud valitsusele ettepaneku moodustada läbirääkimisteks ministritest koosnev esindus, kellel oleks võrdselt omavalitsuste esindajatega õigus läbirääkimistel kokkuleppeid leida ja kelle kaudu liiguks ka operatiivne teave.

Valdadele ja linnadele seadusega ettenähtud kohustuste täitmine tähendab valla- ja linnaelanikele teenuste osutamist, mitte ametnike ülalpidamist, seisab pöördumises.

"Arengueelduste loomiseks toetuste eraldamisel on mitmeid aastaid valitsenud rahandusministeeriumi kantsleri arvamus, Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud jõuavad valitsusse hilinemisega või ei jõuagi sinna enne riigieelarve lõpparutelu," on pöördumises kirjas.

Tulemusena on omavalitsuste hinnangul aasta aastalt süvenenud pealinna, suurte ja väikeste ning erinevas majanduslikus olustikus asuvate omavalitsusüksuste erisused. Järjest vähem on väiksematel valdadel ja linnadel võimalusi täita neile seadusega pandud ülesandeid mitte oma haldussuutmatuse, vaid eelarvetulude puudulikkuse pärast.

"Viimaste aastate rahanduslik tsentraliseerimine on viinud omavalitsuste võimalused ise oma arengut juhtida nullilähedasteks," seisab pöördumises.

Arvestades riigieelarve jagamise kava on omavalitsuste hinnangul kindel, et 2002. aastal ei ole enamik valdu ja väikelinnu enam võimelised kindlustama lastele tasuta koolisõitu ja soodustatud tingimustel koolilõunat. Valla- ja linnateed jäävad remontimata ja talvel hoitakse neid vähem korras.

Munitsipaalkoolide pedagoogide palkadest praegu kaks korda madalamad laste-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste töötajate palgad jäävadki samale tasemele ning investeeringutest kohalikku infrastruktuuri ei ole enam mingit juttu, märgivad omvalitsuste esindajad.

Kokkuvõttes söövad 2002. aastal kehtima hakkavad töötuskindlustuse ning töö- ja puhkeaja seaduste täitmine, energiahinna tõus ja inflatsioon ära rohkem raha, kui maksudest võrreldes eelmise aastaga rohkem laekub.

Vallad ja väikelinnad vajavad omavalitsusliitude teatel 2002. aastal lisaks kavandatule kindlasti vähemalt 50 miljonit krooni õpilastranspordi korraldamiseks või kõigi munitsipaalkoolide õpilaste veo rahastamist riigieelarvest. Kõigile omavalitsusüksustele on järgmisel aastal kompromissina vaja kokku vähemalt 100 miljonit krooni teehoiuks. Toetuse suurus 2002. aasta riigieelarvest peab jääma vähemalt samale tasemele kui 2001. aastal ehk 1,04 miljardit krooni.

Järgnevatel aastatel peavad omavalitsuste tulud tunduvalt kasvama, vastasel juhul omavalitsuste taandareng süveneb, leiavad omavalitsused.

Omavalitsusliitude Koostöökogu ootab valitsuselt ja riigikogult pöördumise kohaselt 2002. aasta riigieelarve vastuvõtmisel läbirääkimistel jäänud eriarvamuste arvestamist.

Omavalitsusliidud taotlesid valitsuselt tuleva aasta eelarvest ilma hariduskuludeta 1,34 miljardit krooni võrrelduna 1,036 miljardiga tänavu. Valitsus nõustus eraldama pisut üle miljardi krooni ehk kolm protsenti vähem kui tänavu.

Tallinna toimetus, tel +372 610 8825, majandus@bns.ee

Baltic News Service

 


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit