Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2004


Munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi analüüsi komisjoni töö vahearuanne
Tartu, 11. november 2003. 17. septembril 2003.aastal haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa poolt kokku kutsutud munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi analüüsi komisjoni töö eesmärgiks on analüüsida kehtivat munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi ning teha haridus- ja teadusministrile ettepanekud kehtivas süsteemis omavalitsuste vahelise arvlemise rakendamise osas ning koalitsioonilepingu punktist 10 tulenevate munitsipaalkoolide rahastamispõhimõtete osas. Komisjon esitab haridus- ja teadusministrile ettepanekud munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi muutmiseks 1. maiks 2004. a.

Käesolevaga esitab komisjon  haridus- ja teadusministrile oma töö vahearuande, mille eesmärgiks on pakkuda välja erinevad võimalused munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi täiendamiseks, tuues seejuures ära süsteemi muutmisel kaasnevad ohud ja võimalused.

Munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi komisjoni koosseisu kuuluvad:

Silja Kimmel  - komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeerium, planeerimisosakonna juhataja kohusetäitja;
Jaak Aab  - Eesti Linnade Liit; ELL büroo direktor;
Ruth Elias  - Tartu Maavalitsus; haridus- ja kultuuriosakonna inspektor;
Heikki Järlik  - Eesti Koolijuhtide Ühendus, Tsirguliina Keskkooli direktor;
Maie Kitsing  - Haridus- ja Teadusministeerium; üldharidusosakonna juhataja;
Kalle Küttis  - Viljandi Maavalitsus, maavanema kohusetäitja;
Peep Laanes  - Tartu Maavalitsus; haridus- ja kultuuriosakonna juhataja;
Sulev Liivik  - Rahandusministeerium, riigieelarve osakonna kohalike omavalitsuste talituse juhataja;
Märt Moll  - Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor;
Margus Ots  - komisjoni aseesimees, Haridus- ja Teadusministeerium, projektijuht-nõunik;
Jaan Reinson  - Eesti Koolijuhtide Ühendus, Tartu Descartes´i Lütseumi direktor;
Tiiu Tõugjas  - Valga Maavalitsus, rahandusosakonna peaökonomist;
Aivo Vaske  - Rahandusministeerium, ministri nõunik;
Avo Veermäe - Haridus- ja Teadusministeerium; üldkeskhariduse talituse juhataja. 

1. Eesmärk ja põhiprobleem


Munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi täiendamise põhieesmärgiks on luua kõikidele õpilastele võimalused kvaliteetse hariduse omandamiseks sõltumata õpilaste elukohast või sotsiaalsest taustast.

Muudatuste põhieesmärgiks on tänasele olukorra analüüsile toetudes teha ettepanekud süsteemi muutmiseks, arvestades et tagatud peab olema eelkõige
:
- haridusele juurdepääs ja võrdsed võimalused
- süsteemi efektiivsus
- kvaliteet

Komisjon leiab, et täna on üldhariduse rahastamise suurimaks probleemiks
- ebaefektiivsus
- konkurentsimudeli puudumine

Üldharidusele eraldatavad kulutused nii kohaliku omavalitsuse kui riigieelarvest kokku   moodustavad 2003.aastal kokku 4,4 miljardit krooni.  Üldhariduse tasemel õppiva õpilase kohta teeb see arvestuslikult 23 000 krooni, mis on samapalju kui kulutused keskmiselt ühele õpilasele kutsehariduse tasemel. Samas liigub raha süsteemi kuue erineva ministeeriumi ning vähemalt viieteist erineva rahastamiskanali kaudu.

Kui siinjuures arvestada ka süsteemi administreerimisel lisanduvate kulutustega, saab öelda, et  lõppeesmärgiks on täiendada tänast administreerimis- ja ressursi juhtimissüsteemi nii, et see muudaks munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi efektiivsemaks, tagaks selle kvaliteedi ning kindlustaks kõikidele õpilastele haridusele juurdepääsu ning võrdsed võimalused.


2. Alternatiivvariandid munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi täiendamiseks.

Selleks, et eeltoodud eesmärki täita, toob munitsipaalkoolide rahastamissüsteemi komisjon allpool välja kolm erinevat võimalust süsteemi muutmiseks.

Alternatiiv 1.

Pearaha hulka arvestatakse investeeringute kulud.
 
Üldharidussüsteemi restruktureerimine ja viimine üle pearaha mudelile:

Moodustatakse ühtne süsteem (ja vajadusel tema piirkondlikud harud), kuhu koondatakse kogu tänane üldharidussüsteemis liikuv raha sh tänased investeeringurahad ja praegune õpetajate palgaraha. Süsteemi aastane käive oleks ca 3,5 mlrd krooni.

Olemasolevate koolide kui riigiasutuste baasil moodustatakse kooliühingud. Nende juhtimine on omaniku pädevuses. Koolijuhi vabadus teha majandusotsuseid peaks kasvama. Võimalusel tuleks sisse tuua ka lapsevanemate roll kooliühingu “haldusnõukogu“ vms vormis.

Koolihoonete haldamiseks moodustatakse organisatsioon, kellele annavad riik ja KOV-d üle olemasolevad koolihooned ning kes investeerib neisse ja kes rendib neid välja koolidele turutingimustega sarnastel tingimustel. Koolihooneid haldava organisatsiooni loomine on vajalik selleks, et koondada ühte kohta investeerimisvahendid ja võtta koolidelt ära vajadus ühekaupa (ja kallilt) laenu võtta või pika aja jooksul koguda raha investeeringu jaoks. Koolihoonete üleandmise kiirendamiseks lõpetatakse riigieelarve kaudu koolide investeeringute rahastamine (RIP, XXI sajandi kool).

Moodustatakse Koolikassa. Kassa moodustumine on tinglik ehk tähendab riigieelarves ühte eraldi kirjet, mille kaudu eraldatakse õppekoha kindlustamiseks vahendid (n.ö baasraha, mis moodustub tänasest pearahast kuhu lisanduvad rendi- ja amortisatsioonikulude katmiseks summad). Kassasse suunatakse seni valla ja linnaeelarvete toetusfondi suunatavad summad, millele liituvad aastast 2005 investeeringute ja programmi “21. sajandi kool” summad.

Eesmärgiks on lõpetada omavalitsuste vaheline arvlemine, suunates vahendid kooliteenuse pakkujale. Raha liigub sellisel juhul lapsega kaasa.

Rahade jaotamine toimub lähtudes omavalitsusüksuse territooriumil õppivate õpilaste arvust ja arvestuslikust kulust õpilase kohta. Rahastatakse põhikoolide ja gümnaasiumite ülalpidamiskulusid, mille sisse arvestatakse ka koolihoonete amortisatsioonikulud.

Tugevused:
On võimalik kaasata täiendavat ressurssi. Omavalitsused vabanevad koolide haldamisest. Koolihoonete omanik on huvitatud investeeringute efektiivsusest.
Võimaldab tõesti kaasata täiendavat raha koolide rahastamisesse seda just paremates piirkondades paiknevate koolimajade tagatisena kasutamise kaudu.


Ohud:
Koolide omaniku roll ei ole ühtselt määratletud. Samuti tuleb leida vastus küsimusele kellele kuulub kooli vara ning kellele antakse üle täna koolide remondiks võetud laenud. Täna on Eestis palju mitmefunktsionaalseid koolimajasid kus asuvad ka lasteaed, raamatukogu, arstipunkt, rahvamaja.

On olemas oht monopoolse kinnisvarahaldaja tekkimisele või vähemalt turguvalitseva ettevõtte tekkimisele. Monopoli puhul on tegemist hinnakujundajaga, kes soovib toota väiksemat kogust teenust ja kõrgema hinnaga, kui seda teeks täielikult konkureeriv firma.

Lühiperioodil suurenevad kulud koolide haldamiseks. Pikema perioodi jooksul hakkavad koolide omanikud otsima võimalusi odavamate hoonete kasutamiseks, välistatud ei ole ka uute koolimajade ehitamise algatamine.

Võib tekkida surve teenuse tarbijate poolt, et valitsus sekkuks ettevõtte hinnapoliitikasse.

Kogu tekst: Vahearuanne

Loe ka foorumit avalehel.
 


Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus
 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit