"Septembri algul esitas rahandusministeerium uued makromajanduse prognoosid ja muutis omavalitsustele laekuma hakkava tulumaksu osa protsendi suurust omavalitsuste kahjuks," teatas koostöökogu.

Teisipäeval toimunud eelarveläbirääkimistel valitsuse komisjoniga nentisid omavalitsuste esindajad, et erinevalt koalitsioonilepingus kinnitatust kahaneks paljude omavalitsuste tulubaas nüüd märkimisväärselt ning jätaks enamuse omavalitsustest sisulise eelarvekasvuta.

"Omavalitsusliitude Koostöökogu ei näe sel juhul endal kui omavalitsuste esindajatel volitust alla kirjutada valitsusega läbirääkimiste kokkulepet," märkis koostöökogu.

Kui valitsuskabinet jääb neljapäeval seisukohale, et esitatud arvestusaluseid ei muudeta, siis on omavalitsusjuhtide sõnul tulumaksureform toimunud oluliselt ka omavalitsuste rahakoti arvelt, mida varem lubati vältida.

"Samuti jääks valitsuse prioriteetide hulgas olnud omavalitsuste tugev tulubaas vaid soovunelmana ebamäärasesse tulevikku," teatas koostöökogu.

Valitsus näeb hetkel omavalitsustele tulubaasi kasvu seitse protsenti, omavalitsused soovivad aga kasvuks vähemalt 8,5 protsenti, et reform ei põhjustaks tagasilangusi eelarvetes.

"Lahkhelidesse jäid ka peaaegu kõikide teiste läbirääkimisvaldkondade vahendid, sealhulgas vahendid haridus-, noorsoo- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks, kohalike teede hoiuks, investeeringuteks, õpilaste kooliveoks ja toitlustamiseks," märkis koostöökogu.

Läbirääkimiste vahekokkuleppe kohaselt jääb omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi kaudu laekuvate vahendite osakaal sisemajanduse kogutoodangust stabiilseks, millega on tulubaasi kasv aastast aastasse tagatud proportsionaalselt.

Tallinna toimetus, tel +372 6 108 827, majandus@bns.ee

Baltic News Service