Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
  2017
  2015
  2014
  2013
  2012
  2011
  2010
  2009
  2008
  2007
  2006
  2005
  2004
  2003
  2002
  2001
  2000
  1999
  Regioonide Komitee
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Pressiteated > 2002


ELL: sotsiaaltoetused ei jõua tegelike abivajajateni
TALLINN, 14. mai, BNS - Eesti Linnade Liidu (ELL) juhatus esitas teisipäeval valitsusele pöördumise, milles nendib, et sotsiaaltoetused ei jõua tegeliku abivajajani.


Linnade liidu juhatuse hinnangul kasutatakse Eesti sotsiaalvaldkonna vahendeid sihipäratult ja läbimõtlematult, teatas BNS-ile Eesti Linnade Liidu pressiesindaja.

"Seda veendumust kinnitavad ka poliitikauuringute keskuse PRAXIS uuringutulemused, mille järgi 67 protsenti toetustest saab suhteliselt rikkam elanikkond, vaid 33 protsenti jõuab vaesteni. See kehtib nii lastetoetuste, puuetega inimeste kui ka teiste abivajajate kohta," märkis ELL-i juhatus.

Linnapead tõid näiteks olukorra, kus 50.000-kroonise kuusissetulekuga inimesed saavad samadel alustel lapsetoetust nagu ilma sissetulekuta perekonnad.

"Üliõpilastele on kehtestatud igasuguste nõudmisteta õppetoetus. Iga vähegi seadusetundlik kodanik võib endale perearstilt taotleda puuet ja ühtlasi määrata endale hooldaja, mõlemad saavad täiendavat toetust," nentis Eesti Linnade Liit.

Tartu linnas on näiteks hetkel 10.288 puuetega inimest, kõigil neil on hooldajad. Pensionäre kokku on 25.000, kellest pea pooled on endale puude perearstilt ka saanud. Nende inimeste hulgas on 300 alaealist, mis on ELL-i hinnangul Tartu suuruse linna kohta ilmselgelt liiga suur number.

"Näiteks kui mujal maailmas välditakse alaealistele selliste nimetuste panemist iga hinna eest, siis Eesti seadusandlus lausa soosib seda. Asjatundjate hinnangul suhestab inimene end väga kiiresti oma staatusega, ta loob sellest väärtuse ja kujundab selle põhjal oma identiteedi," tõdes ELL.

Linnapead on seisukohal, et kui riigil on nii palju vahendeid toetuste maksmiseks, siis oleks mõistlikum kokkuhoidmiseks tõsta lihtsalt pensionit kas või administreerimiskulude arvelt.

Linnade Liidu juhatus juhtis tähelepanu ohtlikule tendentsile kasvatada põlvkondi, kes peavad riigiabi saamist loomulikuks, samas kui abivajamine peaks inimloomuse seisukohalt juba olemuslikult olema häbi tekitav.

Linnapeade kogemuse põhjal ületab Eesti sotsiaaltoetuste maht protsentuaalselt soomlaste omi, kes oma kodanikke sellisel määral toetada ei suuda.

ELL on seisukohal, et vaesust tuleb vähendada teistsuguste vahenditega kui Eestis seni tavaks, milleks on vaja põhimõttelisi muudatusi kogu ühiskonnas.

Eesti Linnade Liidu juhatus märkis oma pöördumises, et seadusandlikult on väga laiad piirid hetkel toimetulekuks toetust taotleda, samas on mahud piiratud ja eelarve puudujäägid juba esimeste kuude põhjal näha.

Tallinna toimetus, +372 610 8862, sise@bns.ee

Baltic News Service


 


02/06/03

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit