Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
  2017
  2015
  2014
  2013
  2012
  2011
  2010
  2009
  2008
  2007
  2006
  2005
  2004
  2003
  2002
  2001
  2000
  1999
  Regioonide Komitee
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Pressiteated > 2002


Omavalitsused: Eesti pole valmis Euroopa Liidu abi saama

TALLINN, 6. juuni, BNS - Eesti omavalitsused ja riik pole sisuliselt valmis Euroopa Liidu struktuurifondide raha vastuvõtmiseks, seda takistab peamiselt omafinantseerimisvõime puudumine.

Parim lahendus oleks ühtne projektipõhine investeerimisfond, et vahendada omafinantseeringutega seonduvat, tõdesid spetsialistid ja linnade-valdade esindajad neljapäevasel teabepäeval, mille korraldasid Eesti Linnade Liit (ELL) ning rahandus- ja siseministeerium.

Ministeeriumide ja linna- ning vallavalitsuste tippspetsialistid kinnitasid ELL-i teatel, et praegusel kujul Eestis kehtiv investeeringute ja laenude süsteem ei võimalda omavalitsustel lähiaastatel efektiivset EL-i struktuurifondide vahendites osalemist.

Ligi 60 osalejaga teabepäeva aruteludes selgus, et praegu on kaootilist tegutsemist nii riiklikul kui ka omavalitsuslikul tasandil, puudub ühtne riiklik strateegia, mille alusel Eestis suuremaid kohalikku arengut toetavaid investeeringuid läbi viidaks.

Samuti ei vasta projektitaotlused sageli välisrahastamise taotlemise nõuetele ning on ebaühtlased tasemelt ning maakonnasisese koostöö haardelt, märkis ELL.

Suurim probleem on omavalitsusjuhtide hinnangul projektide omafinantseerimise nõue, mille täitmiseks pole sageli piisavalt vahendeid, tagatisi ega ka laenuvõimalusi.

Rahvusvahelise rahatoetuse taotlemise juures nägid omavalitsusjuhid kitsaskohta ka selles, et peale omafinantseeringu tuleks omavalitsustel katta sellelt summalt ka 18-protsendiline käibemaks, kuna seda nõuavad praegused seadused.

Kohalikud omavalitsused saavad EL-i struktuurifondidelt taotleda rahalist tuge ainult üleriigilise tähtsusega objektide tarvis, seetõttu on ka näiteks suurimal omavalitsusel - Tallinnal - keeruline saada tuge linna tee-ehitusele, taotletav abi peab puudutama vaid üle-eestiliste magistraalide osi.

Tallinn taotleb ISPA programmilt magistraaltänavate pikaajalises arengukavas 2006. aastani 868 miljonit krooni. ISPA programmilt saadud rahaga projekte teostades on vajalik 25-protsendiline omafinantseering.

Tallinna toimetus, +372 610 8825, majandus@bns.ee

Baltic News Service


 


 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit