Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 


LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2018
14.-15. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Teadustööd


Riigikogu liikme mandaadi ühitamatus kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaadiga
Print

Tartu ülikool
Õigusteaduskond
Avaliku õiguse instituut
Tiina Runthal
Magistritöö
Juhendaja: mag. iur. Aaro Mõttus
Tallinn 2010

Sisukord
Sissejuhatus .............................................................................................................. 4
1. Riigikogu liikme staatus ....................................................................................... 7
     1.1. Vaba mandaadi põhimõte ................................................................................... 7
     1.2. Auamet ja põhitöökoht ...................................................................................... 11
2. Ühitamatuse põhimõtte kujunemise võrdlevõiguslik ja ajalooline ülevaade ........... 15
     2.1. Mõistekasutus .................................................................................................. 15
        2.1.1. Ühitamatus ................................................................................................. 16
        2.1.2. Mittevalitavus ............................................................................................ 22
    2.2. Ühitamatuse põhimõte Eesti varasemates põhiseadustes ja kehtivas õiguses ..... 26
        2.2.1. Ühitamatuse põhimõte 1920-1940. aasta põhiseadustes ........................... 26
        2.2.2. Ühitamatuse põhimõte Põhiseaduse Assamblee aruteludes ...................... 29
        2.2.3. Ühitamatuse põhimõte 1992. aasta põhiseaduses ....................................... 30
3. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatus ....................................................... 38
4. Riigikogu liikme mandaadi ühitamatus kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaadiga ......... 44
    4.1. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja Riigikogu liikme ameti ühitamise
piirangute ajalooline ülevaade .................................................................................. 44
    4.2. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ameti ühitamatuse  reeglid
alates 1992. aasta põhiseaduse jõustumisest ............................................................... 48
    4.3. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametite ühitamatuse eesmärgid ... 51
        4.3.1. Demokraatia põhimõte .............................................................................. 54
        4.3.2. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte ..................................... 62
            4.3.2.1. Horisontaalne võimude lahusus ......................................................... 65
            4.3.2.2. Vertikaalne võimude lahusus .............................................................. 67
    4.4. Tööle pühendumine .......................................................................................... 71
Kokkuvõte ................................................................................................................... 75
Resume ........................................................................................................................ 79
Incompatibility of member of Riigikogu and member of local government council
mandates ..................................................................................................................... 79
Kasutatud materjalide loetelu ..................................................................................... 84

Sissejuhatus
Riigikogu liikme suhtes on kehtestatud kategooriline nõue – ta ei tohi olla muus riigiametis (PS § 63 lg 1). Riigikogu liikme mandaadiga kokkusobimatud muud ametid ning tegevused tulenevad kas põhiseadusest või seadustest. Alates 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistest ei tohi Riigikogu liige enam kuuluda samaaegselt kohalikku esinduskogusse.

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja parlamendiliikme ameti ühitamatuse küsimus on pälvinud avalikkuses palju tähelepanu, eriti aastal 2005, mil Riigikogus kaaluti, kas mandaatide ühitamist lubada või mitte. Vabariigi President vaidlustas 2005. aastal Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt oli isikul õigus olla samal ajal Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Riigikohus analüüsis otsuses (RKPJKo 14.10.2005, 3-4-1-11-05), kas olulise seadusemuudatuse tegemine vahetult enne valimisi on lubatud ning leidis, et vahetult enne valimisi tehtud muudatuste eesmärk on parlamendis olevate poliitiliste jõudude positsiooni parandamine kohalikel valimistel, võrreldes parlamendiväliste erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega. Kohus leidis, et selline muudatus ei ole kooskõlas demokraatia põhimõttega. Riigikohus tunnistas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, kuid ei võtnud seisukohta kahe mandaadi samaaegse kandmise küsimuses. Siiani ei ole nimetatud kahe mandaadi ühitamise küsimust õigusteoreetiliselt analüüsitud ning seetõttu on käesoleva töö teema jätkuvalt aktuaalne.

Rahva nimel teostavad riigivõimu rahva poolt valitud organid. Nii on olemas rahvaesindused nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Mõlema esinduskogu mandaadi puhul on tegemist poliitilise võimu teostamisega. Riigikogu liikmed otsustavad riigieluküsimusi ning volikogude liikmed kohaliku elu küsimusi.

Käesoleva töö eesmärk on eelkõige parlamendiliikme ametist lähtuvalt analüüsida, kas RKLSS § 24 lõikes 1 sätestatud piirang, mille kohaselt Riigikogu liige ei tohi samaaegselt kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse, on põhiseadusega kooskõlas, ning hinnata, kuivõrd teenib piirang demokraatia, võimude lahususe ning kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte eesmärke.

Töö on üles ehitatud nelja peatükina. Esimese peatüki olulisimaks osaks on käsitlus Riigikogu liikme staatusest ning sellega kaasnevatest õigustest, kohustustest ja piirangutest, Riigikogu liikme vabast mandaadist, vaba mandaadi alaprintsiibist – ühitamatusest ning Riigikogu liikme ameti kujunemisest auametist põhitöökohaks.

Töö teises peatükis antakse ülevaade passiivse valimisõiguse piiramise põhimõtetest – ühitamatusest ja mittevalitavusest ning nende sisust ja eesmärgist. Esitatakse võrdlevõiguslik ning ajalooline ülevaade ühitamatuse põhimõtte kujunemisest nii Eestis kui ka teistes riikides. Üldise raamistiku jaoks on teises peatükis loodud üldpilt ühitamatuse põhimõttest, sest ilma selleta ei oleks võimalik käsitleda Riigikogu liikme ning kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaatide ühitamatusega seonduvaid küsimusi.
Kolmandas peatükis käsitletakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatust, volikogu liikme ametit kui lisategevust ning volikogu liikme õigusi ja kohustusi.

Neljandas peatükis analüüsitakse Riigikogu liikme mandaadi ühitamatust kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaadiga. Seejuures antakse ülevaade kahe mandaadi ühitamatusest ja ühitamise lubatavusest Eestis alates 1920. aastast kuni tänapäevani. Lisaks käsitletakse Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametite ühitamatuse eesmärke demokraatia, kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja ametile pühendumise aspektist.

Magistritöös kasutatakse ajaloolist ja võrdlevat metoodikat. Töö sisaldab eri riikides kehtivate ühitamatuse regulatsioonide võrdlust. Võrreldavate riikide valik lähtub sellest, milliste riikide õigusaktid ja praktikaülevaated olid autorile kättesaadavad. Riigid, kus mandaadid on ühitatavad, peavad seda niivõrd iseenesestmõistetavaks, et ei ole pidanud vajalikuks mandaatide kokkusobivust erialakirjanduses isegi käsitleda. Seetõttu on nende riikide õigusalaseid hinnanguid kajastatud väga põgusalt.

Käesolev töö ei sisalda kõigi Riigikogu liikmete ametiga ühitamatute tegevuste ja funktsioonide põhjalikku analüüsi, sest see oleks magistritööle ettenähtud mahtu arvestades osutunud ebareaalseks. Autor on kasutanud peamiselt riigi- ja parlamendiõigust puudutavat kirjandust ning Riigikohtu lahendeid. Välisriikide allikatest on autor kõige enam toetunud saksakeelsetele teostele ning lähtunud seejuures asjaolust, et Saksa õigusteaduse mõju Eesti õigusteaduse arengule on olnud märkimisväärne. Seetõttu on Saksa õigusteadlaste lähenemisviis ning käsitlused Eesti õigusruumis ka enam mõistetavad.

Kogu tekst:
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15187/Runthal_Tiina.pdf?sequence=1

05.01.2018

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit