Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2018 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokoll
Print


Lõpp-protokoll (.pdf)

Lisad:

Lisa 1. Muud ettepanekud valdkondade lõikes 2018. aasta eelarveläbirääkimisteks valitsusdelegatsiooniga (.pdf)

Lisa 2. Tasandusfondi valemi muudatuste rakendamine (.pdf)

Lisa 3. Tagamaalisuse koefitsient, arvestamise põhimõtted (.pdf)



VALITSUSKOMISJONI JA OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU DELEGATSIOONI 2018. AASTA RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE LÕPP-PROTOKOLL

 

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon[1] ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon[2]. Valitsuskomisjoni juhib riigihalduse minister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2016. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp-protokollis kokkulepitust, läbirääkimiste vaheprotokolli riigi eelarvestrateegia 2017-2020 osas kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

 

LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Omavalitsusliitude Koostöökogu lähtealused läbirääkimistel:

1.     Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2.     Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks.

3.     Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.

4.     Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5.     Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel näha alates 2018. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,13% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga.

6.     Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

7.     Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

8.     Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.


LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK JA TULEMUSED

 

Ülevaade valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste tulemustest ettepanekute osas, mis puudutavad 2018. aasta riigieelarvet.

 

Eesmärk: Omavalitsustele iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku demokraatia suurendamine.

 

Joonis 1 KOV ja RE näitajate ning SKP ja THI muutuse võrdlus perioodil 2003-2021*

RE näitaja = maksutulud – sotsiaalmaks

KOV näitaja = maksutulud, keskkonnatasud, tasandusfond, tulubaasilised toetused

 

Tabel nr 1 Kohalike omavalitsuste põhinäitajad

KOV EELARVED

2014

2015

2016*

2017*

2018*

2019*

2020*

2021*

TULUD KOKKU

1 531

1 598

1 679

1 821

2 035

2 143

2 210

2 273

- Tulumaks

788

853

910

972

1 053

1 123

1 190

1 254

- Maamaks

59

58

58

59

59

59

59

59

- Kohalikud maksud

12

13

14

15

16

17

18

19

- Tasandusfond*

75

75

76

77

87

97

102

102

KULUD KOKKU

1 530

1 569

1 658

1 852

2 036

2 161

2 234

2 342

Kassapõhine tasakaal

1

29

21

-32

-1

-17

-25

-69

Tekkepõhine tasakaal*

-2

56

36

-41

-14

-30

-36

-84

Võlakoormus

714

665

668

702

730

772

816

906

Likviidne vara

161

149

167

154

171

181

186

193

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhtarvud ja kasvud

 

 

 

 

 

 

 

 

KOV eelarve tulud SKP-s

7,74%

7,85%

7,96%

7,94%

8,30%

8,27%

8,07%

7,87%

KOV tulubaas SKP-s

4,37%

4,56%

4,68%

4,58%

4,65%

4,71%

4,72%

4,70%

KOV koondtasakaal SKP-s

0,00%

0,14%

0,10%

-0,14%

0,00%

-0,07%

-0,09%

-0,24%

KOV koondvõlg SKP-s

3,61%

3,27%

3,17%

3,06%

2,98%

2,98%

2,98%

3,13%

KOV eelarve tulude kasv

2,74%

4,39%

5,09%

8,43%

11,76%

5,33%

3,10%

2,86%

KOV tulubaasi kasv

8,17%

7,51%

6,30%

6,34%

8,68%

7,03%

5,91%

4,96%

Riigieelarve puhastulud SKP-s

16,60%

17,44%

17,62%

17,11%

17,49%

17,44%

17,34%

17,64%

Riigieelarve puhastulude kasv (v.e.a)

8,24%

8,12%

4,79%

5,53%

9,26%

5,45%

5,02%

7,34%

* lisandub väikesaarte toetus ja kaevandamisõiguse tasude muutmise kompensatsioon

 

Tabel 2. Poolte seisukohad omavalitsuste tulubaasi ning 2018. aasta riigieelarveliste eraldiste osas (põhineb RES-il ja hilisematel eelnõudel)

 

2017

 

2018

 

 

 

 

KTK

taotlus

Eelarve

eelnõu

Kokkulepe

KTK

lahkarvamus

1. Tulubaas

 

 

 

 

 

KOV tulumaksuosa

11,6%

11,8 %

11,84%

11,84%

 

KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega

77 012 000

91 409 000

88 942 000[3]

88 942 000

 

sh ujumise algõppe osa

 

 

321 000[4]

321 000

 

sh keskkonnatasude jaotuspõhimõtete muutmise kompensatsiooni osa

 

 

831 000

 

 

sh väikesaarte toetuse osa

 

 

579 000[5]

579 000

 

2. Eraldised riigieelarvest

 

 

 

 

 

Hariduse- ja noorsootöö valdkond

 

 

 

 

 

Haridustoetus

253 746 618

 

271 100 000[6]

 

 

- Õpetajate tööjõukulude toetus

211 733 399

 

225 000 000

 

 

- Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetus

14 624 457

 

14 600 000

 

 

- Koolilõuna toetus

17 796 384

 

22 000 000

22 000 000

 

- Õppekirjanduse toetus

7 710 604

 

7 700 000

 

 

- Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus

1 881 774

 

1 800 000

 

 

Tugispetsialistide ja tugiteenuste toetus

0

Arvestuslik

6 000 000[7]

6 000 000

 

HEV õpilaste õppekorralduseks täiendav toetus

0

 

15 000 000

 

 

Huvitegevuse toetus

5 700 000

 

14 250 000

14 250 000

 

Lasteasutuste õpetajate palgakasvumotiveerimise toetus

2 500 000

 

13 500 000[8]

13 500 000

 

Õpilaskodude kohatoetus toimetulekuraskustes perede lastele

2000 eur per õpilane aastas

 

1 000 000

 

 

Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus

1 171 159

 

1 600 000

 

 

Maakonnakeskusest kaugemal asuvate gümnaasiumide toetus

 

 

500 000

 

 

Toetus koolitranspordi rahastamiseks

0

 

0

 

 

Sotsiaalvaldkond

 

 

 

 

 

Toimetulekutoetusteks ja vajaduspõhine peretoetus

26 648 000

 

24 749 000

 

 

KOV sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus

2 663 000

 

2 663 000

2 663 000

 

Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse administreerimise hüvitis (riiklik ülesanne)

498 000

 

337 000

 

 

Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus

2 650 000

 

2 650 000

 

 

Matusetoetus

0

 

3 970 000

 

 

Asendushoolduse toetus

0

 

16 704 000

 

 

KOV kultuuri ja sporditoetused

 

 

 

 

 

Toetused KOV kultuuriasutustele (raamatukogud, muuseumid, teatrid, linnaorkestrid, regionaalsed tervisespordikeskused)

3 381 296

 

 

 

3 484 073

 

3 484 073

 

 

- sh rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetus

1 850 974

 

 

 

1 850 974

 

1 850 974

 

 

Ujumise algõpetuse programmi toetus

230 080

 

Summa 1,2 mln on jaotatud tulumaksu ja tasandusfondi vahel

Kokkulepe

 

Investeeringutoetus KOV kultuuri- ja spordiobjektidele

 

 

 

 

 

Keskkonna valdkond             

 

 

 

 

 

Jäätmemajanduse toetus

2 200 000

2 500 000

2 200 000

 

2 500 000

Riigimaade ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks

66 000

75 000

86 000

86 000

 

Kohalike teede hoid

 

 

 

 

 

Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus

29 313 000

40 478 878

29 313 000

 

40 478 878

Kohalike teede juhtumipõhine toetus

0

 

9 000 000

9 000 000

 

Regionaalvaldkond

 

 

 

 

 

Ühinemistoetus

14 339 000

 

28 678 000

28 678 000

 

VV algatatud ühendamiste kulude hüvitis

 

 

1 200 000

 

 

Kvoodiraha lasteaedade ja hooldekodude energiasäästu investeeringud

12 100 000

 

10 000 000[9]

10 000 000

 

Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis

21 000

 

1 127 000[10]

 

 

Väikesaarte toetus

416 000

 

Kajastub tasandusfondi hulgas KOV tuludest sõltumatuna

Kokkulepe

 

Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetamiseks

119 000

 

150 000

119 000

 

150 000

Maakondliku arendustegevuse toetus

 

 

2 056 000

 

 

Pealinna funktsioonide teostamise toetamine

0

 

0

 

 

 

Tabel 3. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuskomisjoni delegatsiooni fiskaalse mõjuga ettepanekud



I RAHANDUSE VALDKOND


OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

VALITSUSKOMISJONI SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Taastada 2009 aastani kehtinud omavalitsuste ülesanded spordi ja noorsootöö valdkonnas , selleks taastada kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäär majanduslanguse eelse perioodi tasemele arvestades ka maamaksuvabastuste kompenseerimise eesmärgil tulumaksu eraldamise määra tõstmist 0,2 protsendipunkti võrra

2016 oodatav

2017 EA

2018 kava

2019 kava

2020 kava

2021kava

Tulumaksu %

11,6

11,6

12,13

12,13

12,13

12,13

Tulumaks

(mln)

 

 910

 952

 1011

 1064

1118

 1174

Kasv võrreldes eelmise aastaga

 

+ 42

+ 105

+ 55

+57

+ 58

-majanduse

 kasvu arvel

 

+ 42

+ 59

+ 53

+ 54

+ 56

maksu muudatuse arvel

 

 

+ 46

+ 2

+ 3

+2

2016. aasta riigieelarve kohaselt oli kohalikel omavalitsustel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestatud ülesannete täitmiseks riiklikest maksudest ja riigieelarve eraldistest tulubaasi ühtlustamiseks laekuvaid vahendeid 140,8 miljonit eurot ehk 13% enam kui 2008. aastal. Seevastu riigieelarve maksulised tulud (ilma sotskindlustusmakseteta ja muude edasiantavate tuludeta) kasvasid 2016. aastal võrreldes kriisieelse 2007. aastaga 1160 miljoni euro ehk 45 %, mis tähendab seda, et kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahaliste vahendite kasv on 4 korda aeglasem kui keskvalitsuse korraldatavas tegevusvaldkonnas. Samal ajal riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusuga on suurendatud teadlikult ka omavalitsuste kulu mis on mõjutanud oluliselt kohalike omavalitsuste põhiteenuste osutamist - teenuste kvaliteeti.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Tulumaksu seaduse muudatuses on KOVide tulumaksu osa kasv kavandatud järgmiselt (koos ujumise algõppe rahastusega):

- 2018. a 21 mln ja tulumaksu osa 11,84%

- 2019. a 26 mln ja tulumaksu osa 11.88%

- 2020. a 30 mln ja tulumaksu osa 11,91%

- 2021. a 32 mln ja tulumaksu osa 11,91%

 

Kokkulepe: Kohalike omavalitsuste tulubaasi osaline taastamine tulumaksu laekumise protsendi tõstmise osas toimub aastatel

 2018 – 11,84%

 2019 – 11,88%

 

KTK eriarvamus: Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks arvestada tulumaksu laekumise protsendi suurendamisega

2020 - 11,92%-ni,

2021 - 11,96%-ni,

2022 - 12,14%-ni.

 

Ülalnimetatud ettepanek sisaldab ka kodualuse maamaksu kehtestamisest tulenevat tulude vähenemist ja laste ujumise algõpetuse kulude lisamist tulubaasi.

Ettepanek 2. Taastada tasandusfond 2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega.

2017 EA

2018kava

2019kava

Tasandusfond (TaF)

76 409 187

91 409 000

102 499 000

2009 a. tulude taastamiseks kasv

 

10 000 000

11 090 844

TaF regionaalkomponendi rakendamine

 

5 000 000

 

Kasv %%

 

19,6 %

12,1 %

Kasv

 

15 000 000

12 100 000

 

2020 kava

2021 kava

 

Tasandusfond (TaF)

102 499 000

102 499 000

 

 

Kaevandamisõiguse tasude muutmisega seotud tulude tasandamine ja selle kaudu tasandusfondi suurenemine ei ole ettepanekus kajastatud, kuid millega peab arvestama 2017-2021 aastal keskkonnatasude seaduse rakendamise käigus.

 

Kohalike eelarvete tasakaalus hoidmiseks

on vajalik ka tasandusfondi taastamine

2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega

Valitsuskomisjoni seisukoht: Valitsuskabinet on KOVide tasandusfondi suurendamise kavandanud järgnevalt:

- 2018. a + 10 mln võrreldes 2017. a

- 2019. a + 20 mln võrreldes 2017. a

- 2020. a + 25 mln võrreldes 2017. a

- 2021. a + 25 mln võrreldes 2017. a

 

Sellele lisandub ujumise algõppe rahastus.

 

Kokkulepe: Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine tasandusfondi osas toimub aastatel

- 2018. a + 10 mln võrreldes 2017. a

- 2019. a + 20 mln võrreldes 2017. a

- 2020. a + 25 mln võrreldes 2017. a

- 2021. a + 25 mln võrreldes 2017. a

 

 

Ettepanek 3. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest.

Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonna kaitselistelt aladelt või kompenseerida maksuvabastused riigieelarvest.

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Nõustume, et looduskaitsealade maamaksu vähenemine tuleks KOVidele kompenseerida. Seni ei ole õnnestunud rahalist katet leida.

 

KTK eriarvamus: Kohalikud omavalitsused jäävad oma taotluse juurde.


VABARIIGI VALITSUSE ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS JA MAKSUMUSE ANALÜÜS

OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Tulumaksu seaduse muudatuses on KOVide tulumaksu osa kasv kavandatud järgmiselt (koos ujumise algõppe rahastusega):

- 2018. a 21 mln ja tulumaksu osa 11,84%

- 2019. a 26 mln ja tulumaksu osa 11.88%

- 2020. a 30 mln ja tulumaksu osa 11,91%

- 2021. a 32 mln ja tulumaksu osa 11,91%

 

Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et KOVide tulubaasi suurendatakse, tasandades kriisiaegset üksikisiku tulumaksu protsendi langust. Lisaks on kehtivas RES-is tulubaasi kasvuks kavandatud 2019. a 15 mln ja 2020. a 25 mln võrreldes 2017. a.

 

Kokkulepe: Kohalike omavalitsuste tulubaasi osaline taastamine tulumaksu laekumise protsendi tõstmise osas toimub aastatel

 2018 – 11,84%

 2019 – 11,88%

 

KTK eriarvamus: Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks arvestada tulumaksu laekumise protsendi suurendamisega

2020 - 11,92%-ni,

2021 - 11,96%-ni,

2022 - 12,14%-ni.

 

Ülalnimetatud ettepanek sisaldab ka kodualuse maamaksu kehtestamisest tulenevat tulude vähenemist ja laste ujumise algõpetuse kulude lisamist tulubaasi.

 

Ettepanek 2. Valitsuskabinet on KOVide tasandusfondi suurendamise kavandanud järgnevalt:

- 2018. a + 10 mln võrreldes 2017. a

- 2019. a + 20 mln võrreldes 2017. a

- 2020. a + 25 mln võrreldes 2017. a

- 2021. a + 25 mln võrreldes 2017. a

 

Sellele lisandub ca 300 000 eurot ujumise algõppe rahastust.

Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et KOVide tulubaasi suurendatakse, tasandades kriisiaegset üksikisiku tulumaksu protsendi langust. Lisaks on kehtivas RES-is on tulubaasi kasvuks kavandatud 2019. a 15 mln ja 2020. a 25 mln võrreldes 2017. a.

Kokkulepe: Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine tasandusfondi osas toimub aastatel

- 2018. a + 10 mln võrreldes 2017. a

- 2019. a + 20 mln võrreldes 2017. a

- 2020. a + 25 mln võrreldes 2017. a

- 2021. a + 25 mln võrreldes 2017. a

 

Ettepanek 3. Muuta tasandusfondi valemis järgmisi komponente:

- kaasajastada valem parameetrite arvväärtusi;

- võtta arvesse tagamaalisuse parameeter;

- võtta arvesse maamaks maksimum määras.

 

Ettepanek on detailselt lahti kirjutatud lõpp-protokolli vastavas lisas.

Tasandusfondi jaotamisel kasutatavad parameetrid ja nende omavaheline tasakaal tugineb KOV-ide 1999–2001 kuludel, Analüüsid on näidanud, et hajaasustusega piirkondades on hariduse osutamine kulukam.

Kokkulepe: Nõustuda Vabariigi Valitsuse ettepanekuga.

Ettepanek 4. Väikesaarte toetusega tehakse järgnevad muudatused:

- integreeritakse tasandusfondi valemiga KOVide tulusid mittearvestavalt;

- kuluparameetrite arvväärtused kasvavad tulevikus koos muude tasandusfondiparameetritega;

- kaotatakse ära manteepikkuse ja pindala parameeter, lisandub saareks olemise parameeter.

Toetusfondi väikesaarte toetus on üldotstarbeline toetus, mis on mõeldud katma saarelisest eripärast tingitud täiendavat kuluvajadust. Üldist kuluvajadust tuleb arvestada tasandussüsteemis. Rahandusministeerium on võtnud suuna toetuste üleandmiseks KOVide tulubaasi.

Kokkulepe: Nõustuda Vabariigi Valitsuse ettepanekuga.

Ettepanek 5. Integreerida keskkonnatasude jaotuspõhimõtete muutmise kompensatsioon tasandusfondi valemiga, säilitades omavalitsusliitudega kokkulepitud kompensatsiooni põhimõtted.

Kompensatsiooni arvestamisel lähtutakse 26.09.2016. a sõlmitud lõpp-protokollist ja läbirääkimiste rahanduse töörühma otsusest järgmiselt: 2018. aastal 85%, 2019. aastal 75%, 2020. aastal 65%, 2021. aastal 55%, 2022. aastal 45%, 2023. aastal 35% ja 2024. aastal 25% arvestuslikust vähenemisest.

Toetusfondi keskkonnatasude muudatuse kompensatsioon on on üldotstarbeline toetus. Sellised rahad tuleb integreerida tasandusfondiga.

Kokkulepe: Nõustuda Vabariigi Valitsuse ettepanekuga

 

Ettepanek 6. KOVidele üle antava riikliku ülesande perekonnaseisu toimingute kulud hüvitatakse riigieelarvest. Arvesse võetakse toimingute tegelik ajakulu, KOVide ühe töökoha tööjõu- ja majandamiskulu, juhtimis ja tugiteenuste komponent, amortisatsioon ja stardikulud.

Maavalitsuse tegevuse lõpetamisel antakse maakonnakeskustele üle riikliku ülesandena perekonnaseisu toimingud. Tulenevat põhiseadusest peab riik need kulud KOVidele hüvitama.

 


II HARIDUS - JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND

OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

VALITSUSKOMISJONI SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Hariduslike erivajadustega õpilastega koolide pidamine riigi poolt. Teeme jätkuvalt ettepaneku:

1.Hüvitada KOV-idele PGS § 2 lg 4 teises lauses sätestatud kohustuse täitmisega kaasnevad kulutused. Näiteks Tallinna kulud on olnud selles valdkonnas ca 2 miljonit eurot aastas

2. Kui ministeerium ei ole nõus kohustuse täitmisega kaasnevaid kulutusi hüvitama, siis tagama kõigile õpilastele õppekohad riigi peetava(te)s kooli(de)s.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg 4 sätestab, et riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Tagasiulatuvad nõuded hüvitatakse vastavalt kohtuotsusele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused on KOV liitudega läbi räägitud ja KOV liitudega kooskõlastatud.

 

Kokkulepe: Üleriigilised omavalitsusliidud on kaasatud eelnõu menetlemise kõigisse etappidesse. Seaduses sätestatakse KOVi vastutus kogu põhihariduse sh tuge vajavate õpilaste õppe korraldamisel. Selle tarvis antakse kohalikele omavalitsustele riigieelarvest täiendavalt vähemalt 15 miljonit. 2018 jaotatakse see toetusfondi kaudu. 2018. aasta jooksul lepitakse kohalike omavalitsusega kokku, millistel arvestusalustel antakse vahendid 2019 tulubaasi.

Riigi HEV koolide võimalik üleandmine toimub tihedas koostöös konkreetsete omavalitsuste või omavalitsusliitudega, läbirääkimisi alustatakse 2017 sügisel. Üleandmise võimalikuks ajaraamiks on 2018-2021.

Ettepanek 2. Lisada tugispetsialistide toetus haridustoetusesse.

 

 

 

Seni on lahendamata olnud tugispetsialistide finantseerimise küsimus. Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit on oma seisukoha tugispetsialistide rahastamise osas korduvalt esitanud ega pea investeeringukomponendi või mõne muu haridustoetuse komponendi arvel tugispetsialistide rahastamise lahendust adekvaatseks.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Tugispetsialistide teenuse korraldamine on jätkuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lg 2 tulenevalt koolipidaja ülesanne. Tugiteenuste paremaks kättesaadavuseks nähakse riigieelarvest ette alates 2018 kohalikele omavalitsusele 6 mln eurot, millest ca 3 mln antakse tõhustatud- ja eritoe õpilastele toetusfondi ning ca 3 mln üldist tuge vajavatele õpilastele KOV tulubaasi kasvu kaudu. Jaotus täpsustub lähtudes üldhariduskoolide õpilaste arvust EHIS 10.11.2017 ja selgub riigieelarve menetlemisel.

 

Kokkulepe: 2018. aastal lepitakse kohalike omavalitsusega kokku, millistel arvestusalustel antakse vahendid täies mahus 2019 tulubaasi.

Ettepanek 3. Tagada toetus koolilõunakulude katmiseks samadel põhimõtetel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega.

 

 

Ministeerium katab riigikoolide koolilõuna kulud kulu­põhisena, tagades kõigile õpilastele tasuta kooli­lõuna. Olukorras, kus teistele üldharidus­koolidele eraldatakse vaid koolilõuna kulude toetust, toimub ebavõrdne kohtlemine, ning selline olukord ei ole lubatav.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Koolilõuna toetuse kasutamine ja otsused koolilõuna kulude katmiseks on jätkuvalt koolipidaja pädevuses. Riigieelarvest antakse kohalikele omavalitsustele lisaraha ca 6 mln selleks, et luua paremad võimalused tervisliku koolilõuna pakkumiseks. Jaotus täpsustub lähtudes üldhariduskoolide õpilaste arvust EHIS 10.11.2017 ja selgub riigieelarve menetlemisel. 2018. aastal lepitakse kohalike omavalitsusega kokku, millistel arvestusalustel antakse vahendid 2019 tulubaasi.

 

Kokkulepe: 2018.aastal on riigieelarveline koolilõuna toetus koolipäevas arvestuslikult 1 euro õpilase kohta.


VABARIIGI VALITSUSE ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

KOOSTÖÖKOGU SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Õpetajate palgakasv on prioriteet

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärk on tõsta üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk hiljemalt 2019 aastaks 120%-ni keskmisest palgast. Riigieelarveline õpetajate töötasutoetus kasvab, lõplik summa selgub riigieelarve menetlemise käigus. Omavalitsuste eest­vedamisel ja riigi koolivõrgu korrastamise meetmete toel optimeeritakse koolivõrku, et viia õppekohtade arv vastavusse demograafiliste muutustega ja panustada majanduskuludest vabanevat ressurssi enam sisulistesse tegevustesse sh õpetajate palgakasvu.

Kokkulepe: toetame eesmärki tõsta üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk hiljemalt 2019. aastaks 120%-ni keskmisest palgast. Selleks tuleb riigieelarves näha ette täiendavad ressursid.

 

Ettepanek 2. Motiveerime omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel üldhariduskooli õpetajate palga alammäärani.

 

Lähtuvalt koalitsioonilepingule antakse kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgakasvu motiveerimiseks riigieelarvest täiendavat toetust: 2017 aasta neljal viimasel kuul 4 miljonit eurot, 2018. aastal 15 miljonit euro, 2019. aastal 20 miljonit eurot ja 2020. aastal 21 miljonit eurot.

Vastavad õigusaktide muudatused esitatakse aprilliks.

Kokkulepe: kohalike omavalitsustega on toetuse jaotuse tingimused kooskõlastatud, vastavad õigusaktid on vastu võetud.

 

 


III TÖÖ-, SOTSIAAL- ja TERVISE VALDKOND

 

OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

VALITSUSKOMISJONI SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Tagada erihoolekandeteenuste, sh igapäevaelu toetamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine.

 

 

1.Riiklikule erihoolekandeteenusele on järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. Et inimesi mitte abita jätta, on kohalikud omavalitsused paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. Teenused, kuhu kohalik omavalitsus saab vajavad inimesed paigutada, ei vasta tihti vajadustele ja nii on viimase aasta jooksul olnud mitu juhtumit, kus riikliku koha järjekorras olev inimene on füüsiliselt rünnanud teisi hoolealuseid või hooldekodu töötajaid.

2.Erihoolekandeteenuse hind ei kata tegelikku teenuse kulu igapäevaelu toetamise teenuse, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse korral, seetõttu tekib rahaline koormus kohalikule omavalitsusele. Sotsiaalhoolekande seadusega ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse personali kulude katteks sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud. Juhul kui tegemist on ettearvamatult agressiivse käitumisega autistidega või liikumispuudega ja kõnetute vaimupuudega inimestega, siis nende järelevalve ja hooldusvajadus on suurem kui riiklik rahastus võimaldab personali teenuse osutamiseks tagada. Sotsiaalhoolekande seadusega on kehtestatud võrdne nõue erineva raskusega klientide puhul (1 tegevusjuhendaja 10 kliendi kohta). Turvalise ja kvaliteetse teenuse osutamiseks on vajalik, kas teenuse hinda tõsta vastavalt tegelikule vajadusele (suurema hooldusvajadusega klientidel 3:10) või eraldada kohalikule omavalitsusele vastavad eelarvelised vahendid, et tagada puudega inimestele inimväärne ja vajadustele vastav teenuse osutamine.

Valitsuskomisjoni seisukoht: 1. SoM on taotlenud riigieelarvest lisavahendeid 2018.aastaks erihoolekande teenuskohtade juurde loomiseks ja sellega järjekorra vähendamiseks kogusummas 2,6 mln eurot. Eraldatud on 2018.aastaks 1 mln eurot ühekordse toetusena ning püsiva rahastusena 700 000 eurot.

 

Kui kohalikel omavalitsustel on infot, et teenused ei vasta nõuetele, tuleb sellest Sotsiaalkindlustusametile teada anda.

 

Tuleb arvestada, et isik suunatakse kohtu­määruse alusel ööpäevaringsele erihooldus­teenusele, kui lisaks tema raskele psüühika­häirele, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning ohtlikkusele hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel, tuvastab kohus ka selle, et varasemate abimeetmete rakendamine on olnud piisav ning isikule on pakutud iga­külgset abi. Enne kui otsustatakse isiku vabadust piirava meetme kasuks, selgitatakse, mida isiku heaks ja toetamiseks varasemalt tehtud on.

 

KTK eriarvamus: Koostöökogu ei rahulda Valitsuskomisjoni selgitused ja jääb oma taotluse juurde

 

2. SoM on taotlenud riigieelarvest lisa­vahendeid 2018.aastaks erihoolekande­teenuseid vahetult osutavate isikute palkade tõstmiseks kogusummas 1,8 mln eurot. Eraldatud on 2018. aastaks 734 000 eurot püsiva rahastusena.

 

KTK eriarvamus: taotleme järgnevatel aastatel püsirahastuse suurendamist.

 

3. ERF vahendite toel reorganiseeritakse I taotlusvooru tulemusel 1111 teenuskohta ning uued kohad rajatakse hajutatult üle Eesti kogukondadesse, kus on parem teiste teenuste kättesaadavus ning teenusel oleval inimesel võimalik osaleda tööhõives ja muudes igapäevategevustes. Lisaks luuakse I taotlusvooruga 201 uut kogukonnas elamise ja toetatud elamise teenuskohta. Enamus kohti valmib 2018. aasta lõpuks.

 

2017. a sügisel on kavas välja kuulutada II taotlusvoor, mille raames kaasajastatakse 180 ööpäevaringse eri­hooldus­­teenuse kohta ning rajatakse hinnanguliselt 130 uut teenuskohta üle Eesti. II vooru eelarve on 12 miljonit eurot.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 2. Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest.

 

 

Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll jõustusid 29. juunil 2012 (https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006).

Puuetega inimeste õiguste konventsioon nõuab ligipääsu tagamist kõigile ehitistele, ka olemasolevatele rahvamajadele, kauplustele, koolidele, lasteaedadele, transpordile, teatritele, spordihoonetele, mitte ainult uutele.

Konventsiooni rakendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium, kuid rakendamisega on seotud ka kõik teised ministeeriumid, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, tööandjad, teenuse osutajad ja erinevad osapooled (sh puudega inimeste organisatsioonid) oma vastutusala pädevuses. Tallinn on välja töötanud Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022.

Eelmainitud dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääsetavuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse arvestusega muuta see üleriigiliseks kõikide omavalitsuste jaoks. Infosüsteemi kavandamise, ettevalmistamise ja loomisele koos olemasolevate andmete sisestamisega ning hooldamisega planeerime 30 000 €, tööde teostamine 2017. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab tsentraalset rahastamist, hinnanguliselt aastas 20 000€.)

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ligipääsetavuse küsimustega tegelemine ja tagamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku elu­korralduse küsimus. Vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi kohalikud oma­valitsused. Nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid tuleb planeerida kohaliku omavalitsuse eelarvest.

 

Võttes aluseks konventsiooni sisu ja sihtrühma on Sotsiaal­ministeerium määratud konventsiooni rakendamise eest põhivastutajaks, kuid rakendamise eest vastutavad ka kõik teised ministeeriumid, riigiasutused, kohalikud omavalitsused jne oma vastutus- ja haldusala piires.

 

Tegemaks ettepanekuid ja pakkumaks lahendusi ühis­kondlike hoonete, eluruumide, transpordi, elukesk­konna ja info ligipääsetavuse parandamiseks ning universaalse disaini põhimõtete rakendamiseks, moodustas Sotsiaal­kaitseminister 2015. aasta aprillis Ligipääsetavuse nõukogu.

 

KTK eriarvamus: juhime tähelepanu, et ELL (12.10.2010 nr 5-1/132) ja EMOL (12.10.2010 nr R-10-1/98) ei koos­kõlastanud "Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine ja fakultatiivprotokolliga ühinemine" eelnõu ja juhtisid tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirjas puudusid viited riigipoolsetele katteallikatele kaasnevate kulude katteks. Protokolli ratifitseerimisega võttis riik endale täiendavad kohustused nt tagada ligipääs juba olemasolevatele hoonetele, mille tagamiseks ei olda valmis.

Ettepanek 3. Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest.

Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise kaitsele tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse raviteenuse kulud.

Tagada nimetatud isikutele rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesooleskriiningu tasuta teostamine riiklikus ennetuskavas ettenähtud vanusrühmades.

(Näiteks: 2015. aastal osutati AS Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute osakonnas statsionaarset abi 330 ravikindlustusega hõlmamata isikule. Vastuvõtul sama osakonna ambulatoorses osas, lisaks perearstide vastuvõtul ja öömajade/varjupaikades õendusteenuse osutaja poolt said esmatasandi arsti/õe abi kokku 1200 patsienti. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2015.a oli 353 145 eurot.)

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ravikindlustuse analüüs ja ettepanekud valmivad 2018.a esimeses pooles. See hõlmab koostöökogu dokumendis viidatud probleemi. Samuti on see seotud rahastamise jätkusuutlikkuse ettepanekutega, millest üks osa ongi ravikindlustusega hõlmatuse lahendamine.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

 

Ettepanek 4. Tagada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega patsientidele kodus.

Puudub piisav teenuse riiklik finantseerimine.

(Näiteks: Õendusteenust kroonilistele haigetele kodus said Tallinnas 2015. aastal 426 isikut 1270 ravijuhuga, iga ravijuhu kohta keskmiselt 7 visiiti, visiite aastas kokku 7764. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2015.a. oli 143 175 eurot. Teenust rahastatakse osaliselt ka Eesti Haigekassa poolt, kuid vajaliku teenuse maht on seoses elanikkonna vananemise ja krooniliste haiguste sagenemisega märgatavalt suurem.)

Ambulatoorne teenus patsiendile tema kodus on odavam ja mugavam kui iseseisva statsionaarne õendusabi osakonnas haiglas.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Koduõenduse kättesaadavuse osas on õigus, et teenuse rahastamist on vaja suurendada, kuid seegi on osa rahastamise jätkusuutlikkuse ettepanekutest, kus oleme valitsusele esitanud vajaduse parandada ravi järjepidevust ning integreeritud teenuste osutamist (sh ja eriti krooniliste haiguste korral).

 

Eesti Haigekassa on 20217. a eelarves on planeerinud õendusabi tellimuse rahaliseks mahuks 30,7 miljonit eurot, mis on 2% suurem võrreldes 2016. a eel­arvega. Koduõendusteenusele on planeeritud 2017. aasta eel­arves 6,68 miljonit eurot (muutus võrreldes 2016. a eel­arvega on 0%). Koduõendusteenuse juhte on planeeritud 37 067 (juhtude arvu muutus võrreldes 2016. a eelarvega on 1%).

 

2017. aasta I kvartalis osutati koduõendusteenust 4179 inimesele, teenust saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 3%. Koduõenduse rahastamise kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on seotud teenust saanud inimeste arvu kasvuga. Õendus­abi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttudest 96% toimub ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires (koduõenduse puhul on ravijärjekorra lubatud maksimum­pikkus 2 nädalat) - üldiselt on ooteajad ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires.

 

Koduõenduse teenus on planeeritud ühe esmatasandi tervis­hoiuteenusena tervisekeskustesse integreerida, mis lähiaastatel kindlasti parandab teenuse ühtlasemat kättesaadavust.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 5 Eraldada toetusfondi kaudu KOVidele vahendid eestkostetöö rahastamiseks.

Kohtud rakendavad KOVe füüsilisest isikust eestkostjate juhen­damiseks ja saadavad KOVidele sellekohaseid kirju, et omavalitsus peaks jälgima, kuna lõppeb kellegi eestkostja ametiaeg, koostama eestkostja eest avalduse kohtule eestkoste pikenda­miseks, seletama eestkostjale tema kohustusi ja andma nende täitmisel nõu, koostama kohtule avaldusi eestkostja eest eestkostetava varaga tehingute tegemiseks, jälgima eestkoste teostamist, tegelema eestkostjatega, kes pole kohtule aruandeid esitanud ja neid välja nõutama või ise koostama eestkostja eest, sest neid ei osata täita.

Selline riiklik ülesanne peab olema eraldi rahastatud, sest seda ei suuda sotsiaaltöötajad oma põhitöö kõrvalt teha ja omavalitsused peab palkama uusi ametnikke

Valitsuskomisjoni seisukoht: Füüsilisest isikust eestkostjate kontrolliga seotud teemasid reguleerib Perekonnaseaduse § 203.

 

Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi, kaasates Justiitsministeeriumi.


IV KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND

OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

VALITSUSKOMISJONI SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsuseüksuste omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri ja spordiobjektide arendamiseks (näiteks Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnahall, Kadrioru Staadion, Tondiraba 50 m ujula jms.)

Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavalik ka riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

 

Selgituseks:

(* vt TLN ja Kultuuriministeeriumi lepingud, projektipõhine toetus)

Valitsuskomisjoni seisukoht: Siinkohal on Kultuuriministeeriumi prioriteet number üks Tallinna Lauluväljaku kõlaekraani laudise ja peahoone katusekatte vahetuse ja selles osas on esitatud ka lisataotlus Rahandus­ministeeriumile. RES 2017-2020 perioodil sai kinnitust riigipoolne panus Kalevi Kesk­staadioni rekonstrueerimise juures ja selles osas jätkatakse sõlmitud kokkuleppe täitmist.

 

Kokkulepe: Otsitakse edasi sobivaid lahendusi üleriiklike objektide arenduste rahastamiseks. KOV investeeringute osas jätkatakse sõlmitud kokkulepete täitmist.

Ettepanek 2. Eraldada toetust ka Tallinna linnale linnakodanikele harrastusspordiga tegelemiseks.

Aastal 2013 liideti maavalitsuste harrastusspordi toetus ja maakonna spordiliidu toetus kokku. Nüüd jagatakse maakonna spordiliitudele aastas kokku 560 000 eurot. Ministri määrus näeb ette järgmist:

Maakonna spordiliitudele ette nähtud toetuse kogusumma jaotatakse järgmiselt:
 1) 70–75% kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;
 2) 25–30% kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel taotluse esitamise aasta 1. detsembri seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse arvutamisel välja Tallinna linna elanike arv (ca 1/3 riigi elanikest)..

Valitsuskomisjoni seisukoht: Maakondlike spordiliitude rahastamise meetme eesmärk on tagada spordi korraldus kõikides regioonides ning antud vahendite piires Tallinna elanike arvestamine seda võimekust ülejäänud regioonides vähendaks märgatavalt ja Harjumaa piirkonnas (Tallinna elanike vaatest) ei suurendaks. Tallinna linna näol on tegemist oluliselt võimekama omavalitsusega. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (TSNA) eelarve oli 2016. aastal üle 25 mln euro, millest üksnes sporditegevuse toetamine moodustas 4,3 mln eurot. Harjumaa Spordiliidu toetus suureneks ca 40 000 euro võrra, kokku ligi 100 000€, mis moodustab TSNA eelarvest 0,4%. Ülejäänud maakondade toetused samas kahaneksid keskmiselt üle 7% ning keskmine toetus jääks alla 35 000€. Eeltoodude tuginedes leiame, et Harjumaa puhul tehtav erisus on põhjendatud.

Eelpool tulenevast lähtudes, ei pea KUM mõistlikuks maakonna spordiliitude rahastamist reguleerivat määrust muuta.

 

Kokkulepe: Harrastusspordi rahastamist jätkatakse senises mahus ja senise regulatsiooni järgi.

Ettepanek 3. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks, so kavandada 2018. a selleks vähemalt 1,93 mln. €. Kaaluda nende vahendite lisamist omavalitsuste tulubaasi tasandusfondi osana, mille mahu eraldamise tingimuste osas alustada läbirääkimisi

Laste ujumise oskuste parandamiseks.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vabariigi Valitsus on veebruaris 2017. aastal kabineti nõupidamisel kinnitanud otsuse, et ujumise algõppesse tuleb alates 2018. aastast juurde 1 mln eurot, mille lisandub juba praegu KUM eelarves olev 230 082 eurot. Alates 2018. aastast eraldatakse KOVidele 1,2 mln eurot läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Rahandusministeerium peab selles osas ette valmistama vastavate õigusaktide muudatused.

30 082 eurot jääb Kultuuriministeeriumi eelarvesse, mille kaudu see eraldatakse Eesti Ujumisliidule ujumise alg­õpetuse kursuse läbiviimise koordineerimiseks; Haridus- ja Teadusministeerium peab kavandama I kooliastme liikumis­õpetuse ainekava „Liikumisoskuste“ pädevusvaldkonda ujumise algõpetus vastavalt ujumise algõpetuse uuele programmile. HTM peab ette valmistama vastavate õigusaktide muudatused.

 

Kokkulepe: Ujumise algõpetuse läbiviimiseks eraldatakse omavalitsustele alates 2018. aastast 1,2 mln eurot.

Ettepanek 4. Kavandada vahendid maakondade spordikeskuste toetamiseks riigieelarvest

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Kultuuriministeerium peab oluliseks tervisekeskuste ja -radade ehitamine, arendamine ja investeeringud, tagamaks üle Eesti inimestele kodulähedased ja kvaliteetsed liikumis- ja sportimis­võimalused. Selle eesmärgi osaliseks saavutamiseks käivitab Kultuuriministeerium käesolevast 2017. aastast regionaalsete tervise­spordi­keskuste programmi mahus 100 000 eurot. Projekti käigus tehakse 2017. aastal 9 terviserajal- ja -keskuses olulisi töid ja investeeringuid sportimis- ja liikumistingimuste parandamiseks. Objektid on geograafiliselt hästi valitud, et kataksid ära kogu Eesti vajadusi ning arvestatud on kogu terviseradade võrgustiku vajadusi ning käimasolevaid töid.

9 objekti valikul on arvestatud ka maakondlike spordiliitude prioriteete. 9 objekti on: Palade-Paluküla-Kärdla terviserada Hiiumaal, Narva Pähklimäe terviserajad, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus, Rapla Vesiroosi Tervisepark, Karu­järve terviserajad, Võru Kubija tervise- ja rekreatsiooni­keskus, Kuningamäe Tervisespordikeskus, Mõedaku Spordibaas ja Vooremäe Tervisespordikeskus.

 

Kokkulepe: Kultuuriministeerium eraldab alates 2017. aastast 100 000 eurot regionaalsete tervisespordikeskuste toetamiseks.


V MAA JA KESKKONNAVALDKOND


OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

VALITSUSKOMISJONI SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks

Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide müügitehingutest laekuvaid vahendeid:

1) suunata linnade välisvalgustuse alaste kokkuhoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja liini­elementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks;

 2) rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Perioodini 2020 on kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemissüsteemi tulu kasutamine kokku lepitud. 2018. aastal alustatakse järgmise perioodi (2021-2030) meetmete väljatöötamisega. Siis saab võtta ka tehtud ettepaneku kaalumisele. Meetmete valikul võetakse arvesse kulutõhususust, ehk võimalikult väikeste kuludega soovitakse saavutada maksimaalne kasvuhoonegaaside vähendamine. Ettepaneku saab võtta kaalumiseks järgmisel kauplemisperioodil. Tänavavalgustust puudutavad meetmed on olemas ENMAK-is, neid võetakse arvesse, kui on võimalik kasutada täiendavaid ressursse. Silmas tuleb pidada direktiivi 2003/807 EU, millega nähakse ette, kuhu tuleb suunata vahendid vastavalt atmosfääriõhukaitseseadusele.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 2. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks:

 

2017 EA

2018 kava

2019 kava

2020 kava

2021 kava

Eraldised jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks:

(eurot)

75 000

 

75 000

 

75 000

75 000

75 000

Jätkuvalt on vajadus katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade hooldamise ja haljastamise kulu 2011. aasta mahust vähemalt 20% suuremas mahus ja katta ka riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud

Valitsuskomisjoni seisukoht: Maareservi hooldamisega seotud kulude eelarvet suurendatakse 86 000 euroni.

 

Kokkulepe


 


Ettepanek 3. Suurendada jäätmehoolduse arendamiseks eraldatavate vahendite mahtu

 

2017

EA

2018 kava

2019 kava

Eraldised jäätmehoolduse arendamiseks

2 200 000

2 500 000

3 000 000

 

2020 kava

2021 kava

 

Eraldised jäätmehoolduse arendamiseks

3 000 000

3 000 000

 

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ainult rahaga ei ole kindlasti võimalik suurenda ringlussevõttu. KKM on välja töötamas meetmete paketti - täpsustused õigusaktides, liigiti kogumise põhimõtete ühtlustamine omavalitsustes, teavitus nii riigi kui ka omavalitsuste tasemel, struktuurivahendite kasutamist laiendada liigiti kogumise taristu laiendamiseks. Esitame ettepaneku eraldatud vahendite, 2,2 mln eurot, jäätmehoolduse arendamiseks eraldatud vahendite ülekandmiseks omavalitsuste tulubaasi.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu Valitsuskomisjoni seisukohaga ja jääb oma taotluse juurde.

 

Kokkulepe: Kohalikud omavalitsused nõustuvad kavaga laiendada struktuurivahendite kasutamist jäätmetaristu laiendamiseks.

Ettepanek 4. Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOV-i, KIK-i ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOV-le välismõjud ning võimaldama KOV-del seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist

Kehtiva seaduse järgi on keskkonnatasude laekumine RE, KOV-de ja KIKi vahel seotud konkreetse aasta tasumääraga. Selline süsteem ei ole läbipaistev, arvutused on keerulised ning laekumise jaotuse sisuline põhjendus seotuna valitud aasta tasumääraga on nõrk. Vajalikud on arutelud KEM sisuosakondadega ning läbirääkimised RaM-ga ja Valitsuskomisjoniga. Maksusüsteem peab olema selline, et inimesed ning sihtrühmad teaksid, mille eest nad maksavad ning poliitiline süsteem saaks inimeste/maksjate eelistusi täpsemalt peegeldada. Rakendatud peab olema nii horisontaalne õiglus kui ka vertikaalne õiglus. 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Alates 01.01.2017 kehtib KeTS § 55', millega on kehtestatud 2017-2021 KOV eraldatav osa. Keskkonnatasude liigid, suurused ja ka jaotumine vaadatakse üle tõenäoliselt 2018.a II pooles, kui on valminud "Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" II etapp.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

 


VI TEEHOIU JA TRANSPORDI VALDKOND


OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

VALITSUSKOMISJONI SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Suurendada ka kohalike teede hoiuks eraldavate vahendite mahtu.

2016

2017 EA

2018 kava

Eraldis kohalike teede hoiuks (toetusfondis)

29 712 500

29 312 500

40 456 074

Kasv võrreldes eelmise aastaga

 

 

+11 143 574

 

2019 kava

2020 kava

2021 kava

Eraldis kohalike teede hoiuks (toetusfondis)

42 478 878

44 602 822

45 494 878

Kasv võrreldes eelmise aastaga

+2 022 804

+2 123 944

+892 056

Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 €, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Taotleme teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud mahtude kasvule.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: RES 2018-2021 projekti kohaselt on kohalike teede teehoiu toetuseks kavandatud 29,3125 mln eurot aastas. Lisaks on Valitsus kinnitanud täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames transiitteede programmi, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot (kokku aastatel 2018 ja 2019), mis on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle haldusalas olevaid kohalike teid kasutatakse transiitteedena.

 

KTK eriarvamus: Taotleme jätkuvalt üldvalemi alusel jaotavate vahendite kasvu 2018 aastal vähemalt 40 456 074 eurot.

 

Kokkulepe: Koostöökogu nõustub Vabariigi Valitsuse kinnitatud täiendavate taristuinvesteeringute programmiga, mille kohaselt eraldatakse juhtumipõhiseks toetuseks 2018.a. 9 miljonit eurot ja 2019.a. 6 miljonit eurot.

Ettepanek 2. Taotleda kohalike teede ja tänavate korrashoiu toetussummade suurendamist maakonnakeskuste osas.

Maakonnakeskused pakuvad teenuseid suuremale regioonile kui üks omavalitsus ning maakonnakeskuse teedel sõidab suur osa kogu maakonna transpordist.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Kohalike teede hoiuks eraldatud summad jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel vastavalt omavalitsusliitude poolt kokku­lepitud põhimõtetele. Maakonnakeskustes olevatele teedele suurema toetuse andmiseks on võimalik omavalitsusliitude ettepanekul muuta kohalike teede hoiu toetuse jaotuspõhimõtteid.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 3. Arvata tänavavalgustuse teenuse osutamise kulud teehoolduskulude hulka.

Tegemist on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustusega, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus.

Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Kohalike teede hoiuks eraldatud summad jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel vastavalt omavalitsusliitude poolt kokku­lepitud põhimõtetele. Omavalitsusliitude ettepanekul on võimalik lisada jaotus­põhimõtete valemisse ka tänavavalgustus. Otstarbekas on antud küsimust arutada pärast kohalike teede inventeerimist.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 4. Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu.

Linnu läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad.

Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt on põhimaantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja kantud põhimaantee algus või lõpp-punkt on määratud KOV haldusterritooriumi piiriga. See tähendab et KOV piiridesse jääva riigimaantee tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV kanda, kuigi see peaks olema riigi ülesanne.

Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate transpordiobjektide ühendus­teedena tuleb nende korrashoidu finantseerida riigieelarvest.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Transpordi arengukava 2014-2020 üheks eesmärgiks on teede omandipõhise jaotuse ja finantseerimise põhimõtete täpsustamine.

Maanteeametile on pandud ülesandeks 2017. a IV kvartaliks töötada välja ettepanekud, millistel põhimõtetel jaotatakse teid riigi-, kohaliku omavalitsuse ning erateedeks ning kuidas toimub pikas perspektiivis nende hoiu rahastamine.

Lisaks, alates 2004. aastast käsitletakse riigi­siseselt planeeritavate programmide alusel kavandatud välisvahendeid riigieelarve osana.

Riik on näinud ette võimaluse taotleda 85% toetust suurematel linnadel (Tallinn, Tartu, Narva) neid läbivate TEN-T teede rekonstrueerimiseks, mida kasutavad nii kohalik- kui transiitliiklus. KOVid on Vabariigi Valitsusele esitanud projektid, millele toetust soovitakse saada ning VV on 19.02.2015 KOVide poolt esitatud projektide toetamise kinnitanud.

Linnu/valdu läbivaid riigiteid finantseeritakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Riigiteede teehoiukavale 2014-2020“.

Valitsus on kinnitanud täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames transiitteede programmi, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot (kokku aastatel 2018 ja 2019), mis on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle haldusalas olevaid kohalike teid kasutatakse transiitteedena.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 5. Finantseerida riigieelarvest linnade haldusterritooriumil asuvate ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonnaliinide bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist marsruutidel, mida linnaliinibussid ei läbi.

Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna Tallinnas elab ja töötab kõigi naabervaldade elanikke, peaks riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi selliste ühistranspordi tugisüsteemide arendamiseks ja infrastruktuuri kaasajastamiseks (peatuste väljaehitamine, ümberistumisterminalide rajamine), mis ei ole seotud linnasisese ühistranspordi korraldamisega, kuid on oluline väljaspool linna elavate elanike liikumisvõimaluste tagamiseks.

Kuna nimetatud taristu korrashoidu ja puhastamist korraldatakse linna kulul, kuid rajatised teenindavad väljaspool linna elavate elanike huve, on linn seisukohal, et need kulud tuleb linnale hüvitada nt. Harju maakonnale eraldatava riigieelarvelise ühistranspordi toetuse kaudu.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ühistranspordi arenguga seotud inves­tee­ringud on üks prioriteetseid suundi EL-i vahendite kasutamisel. Investeeringuid nii veeremisse, taristusse kui info­süsteemidesse on tehtud ja tehakse Ühte­kuuluvus­­fondist ja Euroopa Regionaal­arengu­fondist.

Eraldi on rakendamisel perioodist 2014-2020 meede KOVidele raudteepeatuste ühendamiseks kohaliku liiklusega, kust KOVi­del on võimalik taotleda erinevatele projektidele 85% suurust toetust, mis on suunatud just omavalitsusüksuste elanike liikumisvajaduste rahuldamiseks.

Lisaks on suurmahulisi investeeringuid ühis­transpordi teotatud saastekvootide müügist laekunud vahendite eest.

Juhul kui ainult maakonna või kaugliini teenindamiseks on vaja välja ehitada bussi­peatuseid, siis vastava taotluse riigieelarvest finantseerimiseks peaks esitama ka liini korraldav pädev asutus.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 6. Investeeringud ühistransporti

Lähtuvalt ühistranspordiseaduse § 24 võib riigieelarves ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühis­transpordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordi­uuringute korraldamiseks.

Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ühistranspordi toetamiseks nähakse riigieelarves ette vahendid igaks aastaks. Ühistranspordiseaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud kord reguleerib, kuidas toimub toetuse vajaduse arvestus ja kuidas toetust jagatakse.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 7. Tagada Aegna laevaliinile riigi poolne toetus.

 

Alates 2015. aastast on Aegna laevaliini ülalpidamine olnud täies mahus Tallinna kanda, sõltumata asjaolust, et kehtima hakanud muudatustega keelustati erimärgistusega kütuse kasutamine ehk kütusehinnale lisandus aktsiis. Kuna riik on seadnud eesmärgiks läbi transpordidotatsiooni elavdada elutegevust saartel, siis tuleks seda ette näha ka Aegna saare ühenduse puhul.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vabariigi Valitsus kinnitas 17. augustil 2017. a püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatuse sätestamaks seaduses kriteeriumid saarte arvamiseks püsiasustusega väikesaarte toetuse saajate nimistusse. Eelnõu kohaselt täidaks Aegna saar püsiasutusega väikesaare nimistusse kandmise kriteeriumi - viis püsi­elanikku kuue kuu jooksul kalendri­aastast. Nimekirja kandmisel hakkab saar saama väikesaare toetust.

Samas saarte lisandumine nimistusse ei taga regulaarset laevaühendust. Esitatud eelnõuga muudetakse püsiasutusega väikesaarte seaduse § 8 lõiget 2, et transporditeenuse korraldamine toimub ühistranspordiseaduses sätestatud korras lähtudes väikesaarte püsi­elanike liikumisvajadusest. See tähendab, et seadusest kaotatakse kohustus tagada regulaarne liiniühendus ning lähtutakse ressursside kasutamise sotsiaalsest ja majanduslikust otstarbekusest vastavalt ühistranspordiseadusele. Iga konkreetse laeva­liini toetamine on riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimiste küsimus.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.

Ettepanek 8. Riigipoolse toetuse andmine kohalikele omavalitsustele ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide teenindamise kulude katmisel.

Hetkel on endiselt lahtised piiriülese teenindamise rahastamise põhimõtted kuna riigipoolse rahastamisotsuse osas ei ole tulevikuks kindlust.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Selleks eraldi vahendeid ette ei nähta kuna tegu on jooksvate kuludega.

Ühistranspordi­seaduse kohaselt valla-, linna- või maakonnaliin on liin, mille peatused asuvad peamiselt sama valla, linna või maa­konna haldusterritooriumil. Valla-, linna- ja maa­kon­naliini eristamisel võetakse arvesse ka teisi nimetatud liini iseloomustavaid näitajaid, eelkõige sõiduplaani, sõitjate põhilist siht­grup­pi, peamist teeninduspiirkonda ja ühis­sõiduki tehnilist vastavust selle liini teenindamiseks.

Piiriüleseid liine, millel on ka maakonnaliini tunnuseid (st teenindab kogu maakonna elanike huve) toetatakse lähtuvalt vastavalt pädevate asutuste vahelisele kokkuleppele.

Riigi toetuse jaotamine lepitakse kokku konk­reetsete pädevate asutuste läbirääkimiste käigus.

Riigi poolt ühistranspordi arenguks antavad toetused võimaldavad KOVidel hoida kokku investeeringutelt, millest tulenevalt vabanevad vahendid, et katta täiendavaid kulusid seoses piletisüsteemide integreerimisega.

Tuleb arvestada, et need kulud on margi­naal­sed ühistranspordi investeeringute kogumahu juures.

 

KTK seisukoht: KTK võtab Valitsuskomisjoni seisukoha teadmiseks.


 VII IKT VALDKOND


VABARIIGI VALITSUSE ETTEPANEKUD

ETTEPANEK

PÕHJENDUS

KOOSTÖÖKOGU SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Omavalitsuste infotehnoloogia keskseks koordineerimiseks ja kompetentsi suurendamiseks, organisatsiooni ja tegevuste jätkusuutliku rahastamismudeli kokkuleppimine riigi- ja omavalitsuste liitude vahel.

Omavalitsuste infotehnoloogia arenduskeskuse loomiseks ja tegevuste toetamiseks 16.05.2016 sõlmiti kolmepoolne koostööleping riigihaldus­ministri ja EMOL/ELL vahel (kehtib 2018. aasta lõpuni). Leiame, et valitud strateegia on õige ning vajalik on tagada omavalitsuste IKT valdkonna keskne koordineerimine ja arendamine perspektiiviga vähemalt kuni 5 aastat.

Teeme ettepaneku algatada läbirääkimised omavalitsuste liitude info­tehnoloogia kompetentsi ja rolli suurendamiseks, leppides kokku edas­pidised IKT arenduskeskuse ülesanded, rahastamise põhimõtted ja allikad.

KTK  seisukoht: KTK nõustub Valitsuskomisjoni seisukohaga


 
VIII MUUD ETTEPANEKUD

OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUD

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUS

VALITSUSKOMISJONI SEISUKOHT, KOKKULEPE, ERIARVAMUS

Ettepanek 1. Eraldada toetus üleriigilistele omavalitsusliitudele rahvusvahelise koostöö toetamiseks. Näha selleks 2018. aastal ette 150 000 €.

 

Rahvusvahelise koostöö toetuse vahendid vähenesid samuti seoses kärbetega. Kulud on aga kogu Euroopas kasvanud. Taotleme selle toetuseliigi kasvatamist ja hilisemat suurendamist kuni 5% aastas.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vahendite mahtu ei planeerita suurendada.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu Valitsuskomisjoni seisukohaga ja jääb oma taotluse juurde


LÕPPSÄTTED


Ülevaade valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2017.aastal toimunud läbirääkimiste tulemustest Omavalitsusliitude Koostöökogu poolt esitatud täiendavates kohalike omavalitsuste ülesandeid, planeerimist ja finantsjuhtimist puudutavates küsimustes on toodud Lisas 1.

Pooled esitavad 2018. aasta eelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastatuna Vabariigi Valitsusele, kes selle koos 2018. aasta riigieelarve menetlemisega Riigikogule esitab.


Tallinnas 21. septembril 2017. a

 

(allkirjastatud digitaalselt)           (allkirjastatud digitaalselt)        (allkirjastatud digitaalselt)


Jaak Aab                             Taavi Aas                       Kurmet Müürsepp

Riigihalduse minister,         Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees      Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees

Valitsuskomisjoni esimees



[3] Sisaldab 10 mln tulubaasi suurendamist

[4] Ülejäänud osa ca 900 000 laekub tulumaksu kaudu

[5] Sisaldab maavalitsustelt ületulevat saarevahtide raha ja 3 uue saare lisandumisest tingitud toetuse kasvu

[6] Riigieelarves summa täpsustub lähtudes KOV koolide õpilaste arvust  EHIS 10.11.2017, mis selgub riigieelarve menetlemisel.

[7] Vastavalt KOVidega kokkuleppele jagatakse u 3 mln sellest lähtudes üldist tuge vajavate õpilaste proportsioonist tulubaasi täiendavaks kasvuks.

[8] Sisaldab 2017. a üle tulevat summat 1,5 mln.

[9] Prognoos. Kulu sõltub kvoodiraha laekumisest ja KOVide aktiivsusest projekte ellu viia

[10] Sisaldab maavalitsustelt üle tulnud funktsioonide kulu ja Tallinnaga halduslepingu kulu


LISA 2
Tasandusfondi valemi muudatuste rakendamine:

* Võetakse kasutusele tagamaalisuse koefitsient. Ujumise algõpetuse näitaja puhul kohe täismääras, üldharidust puudutavate parameetrite puhul aga arvestatakse seda 2018. a 25%, 2019. a 50% ja 2020. a 75% ulatuses (nt koefitsiendiga 2,1 KOV lisavajadust arvestatakse tasandusfondis 2020. a koefitsiendiga 1,825). Koefitsientide metoodika ja väärtus fikseeritud KOV-dega kokkuleppes. Iga-aastaselt ei muudeta.

* Hooldatava parameetrit vähendatakse iga aasta 15% ulatuses algväärtusest, kuniks aastal 2024 vastav parameeter kaob (2018.a 85%, 2019.a 70% jne).

* Eaka parameeter jäetakse 2017.a tasemele kuniks muude parameetrite kasvuga saavutatakse uus õige tasakaal.

* Tööealiste parameeter hoitakse 2018.a 2017.a tasemel, kuid 2019. aastast viiakse uuele tasakaalu tasemele (väheneb kuni 10%). Seejärel kasvab üldise kasvutempo võrra.

* Teede parameeter on 2018.a 2017.a tasemel. 2019. aastast kaotatakse ära (kulu jaotub kõigi ea-gruppide vahel võrdselt).

* 2018.a ja 2019.a suurendatakse kooliealiste parameetrite väärtusi võimalikus maksimaalses mahus. Seejärel kasvavad üldises kasvutempos. Kooliealiste parameeter jaotub kolmeks – põhiharidus (elukoha järgi 7-15 aastased), gümnaasiumiharidus (elukoha järgi munitsipaalgümnaasiumide õpilased) ning muud kulud (7-18 aastased elukoha järgi, väärtus vastab 2019. aastast tööealiste väärtusele).

* 2018.a arvestuslike tulude arvutamisel võetakse maamaksu arvesse endisel moel (1,25% üldmaa, 0,6% põllumajanduslik maa). 2019.a võetakse arvesse aga maamaksulaekumine maksimaalsetes määrades.

2021.a ja edasi muudatused lepitakse kokku jooksvalt tulevikus.


12.10.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit