Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


25. - 29. september 2017 a nr. 21
Print


Nädalakiri nr 21      25. – 29.september 2017


  1. LOODUSVARADE KOMISJONI (NAT) koosolek septembril

Päevakorras oli:

NATi komisjoni arutelu Euroopa tuleviku üle

Sõna võtsid komitee president Karl-Heinz Lambertz (BE/PES) ja komitee esimene asepresident Markku Markkula, kes on arvamuse „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamisel Euroopa Liidu vastu“ kaasraportöörid. Toimus arvamuste vahetus.

Uueks loodusvarade komisjoni esimeheks valiti Ossi Martikainen. Pressiteade siin:

http://cor.europa.eu/et/news/Pages/Ossi-Martikainen-becomes-chair-of-NAT-commission.aspx

 

Arvamused – esimene arutelu ja vastuvõtmine

 

  1. „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia tegevuskava. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“ Raportöör: Jerry Lundy (IE/ALDE)
  2. „Deinstitutsionaliseerimine kohaliku ja piirkondliku tasandi hooldussüsteemides“

Raportöör: Xamuel Gonzalez Westling (SE/PES).

 Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 30. novembril  2017.  Pressiteade siin:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Local-and-regional-leaders-call-for-development-of-social-care-systems-fit-for-the-twenty-first-century.aspx

  1. „Maapiirkondade taaselustamine nutikate külade abil“

Raportöör: Enda Stenson (IE/EA) Omaalgatuslik arvamus.

 Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 30. november 2017. Loe lähemalt allpool!

  1. „Vahemere lääneosa sinise majanduse kestlikku arengut käsitlev algatus“

Samuel Azzopardi (MT/EPP)

 

  1. Ülemaailmsele turismipäevale pühendatud truismikonverents Brüsselis 27. septembril, korraldatud Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi koostööna. Pressiteade siin:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Europes-leaders-set-out-vision-for-sustainable-tourism-to-drive-growth-and-create-jobs.aspx

 

  1. TERRITORIAALSE ÜHTEKUULUVUSE POLIITIKA JA ELi EELARVE KOMISJONI (COTER )koosolek 27. ja 28. septembril

Päevakorras oli:

EP transpordi- ja turismikomisjoni TRAN ning COTERi komisjoni ühiskoosolek teemal „Arukas ja kestlik liikuvus“  Pressiteade siin:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/MEPS-and-local-leaders-join-forces-to-boost-clean-transport-and-counter-increasing-connectivity-gaps.aspx

 

Struktureeritud dialoog volinik Corina Crețu, volinik Günther Oettingeri ja piirkondlike liitudega teemal „Aruteludokument EL rahanduse tuleviku kohta“ Pressiteade siin:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/EU-Budget-post-2020-cohesion-policy-is-a-shared-priority-for-local-leaders-European-Commission-and-territorial-association.aspx

Mõttevahetus Marek Woźniaki (PL/EPP) koostatud arvamuse „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“ teemal

 

Arvamused – esimene arutelu ja vastuvõtmine

 

  1. „Euroopa elamumajanduse tegevuskava suunas“

Raportöör: Hicham Imane (BE/PES)

  1. „Makropiirkondlike strateegiate rakendamine“

Raportöör: Raffaele Cattaneo (IT/EPP)

  1. „ELi äärepoolseimate piirkondade uuendatud strateegia täieliku rakendamise poole“

Raportöör:         Fernando Clavijo Batlle (ES/ALDE)

  1. „Integreeritud territoriaalsed investeeringud: ELi ühtekuuluvuspoliitika väljakutse pärast aastat 2020“ Töödokument. Esimene arutelu ja vastuvõtmine (kavandatud kuupäev):

13/12/2017  Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 31/1/2018 – 01/02/2018  

 Loe lähemalt allpool!      Raportöör: Petr Osvald (CZ/PES)

  1. „Liikuvus Euroopas: sujuvate liikuvuslahenduste edendamine“

Ivan Zagar (SI/EPP)

  1. „Liikuvus Euroopas: maanteetranspordi tööjõu aspektid“

Raportöör:         Spyros Spyridon (GR/EPP)

 

 1 C  Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni arukate külade meetme algatust, kuna sellega tunnustatakse sihipärase tegevuse vajadust maapiirkondade elustamise toetamiseks. Euroopa Komisjoni dokument ning põllumajanduse ja maaelu arengu, regionaalpoliitika ning liikuvuse ja transpordi volinike kaasamine annavad kindla aluse selle tagamiseks, et kõnealuse algatuse arendamiseks oleks rakendatud kooskõlastatud ja sektoritevahelist lähenemisviisi. Komitee väljendab aga kahetsust olemasolevate algatuste ülevaadet esitava dokumendi tagasihoidlike eesmärkide pärast ning kutsub seetõttu üles seadma kõrgemaid sihte.

Arukate külade kestliku ja tõhusa programmi kasutuselevõtmiseks järgmisel rahastamisperioodil peab tegema juba praegu eeltööd, sh kaaluma asjakohaste ELi poliitikate ja rahastamisvahendite paremat kooskõlastamist ja koostoimet. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema suurem roll algatusega seotud kohaliku ja regionaalpoliitika raamistiku rakendamise üle peetavatel aruteludel. Komitee teeb ettepaneku laiendada arukate külade mõistet arukatele maapiirkondadele ja kaasata algatus Euroopa maaelu arengu tegevuskavva.

Komitee toetab Corki 2.0 deklaratsiooni https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/events/2016/rural-development/cork-declaration-2-0_en.pdf , mis annab raamistiku maaelu arengu ja põllumajanduspoliitika tugevdamiseks, ning toetab igati esitatud kümmet poliitikasuunda, sh digitaalse lõhe ületamisele erilise tähelepanu pööramise vajaduse tunnustamine. Maapiirkondade elustamine peab endast kujutama rahvastikukao pikaajalise probleemi lahendamist kestlikkuse soodustamise ja toetamise ning põlvkondade vahetumise kaudu ja maapiirkondade suutlikkuse kaudu meelitada ligi uusi tulijaid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondade äärealadele, mis seisavad peale lairibataristut puudutavate väljakutsete silmitsi ka transpordi- ja energiaühendusega seotud kriitiliste väljakutsetega.

Digitaalteenuste pakkumine ja võime üleilmses majanduses nõuetekohaselt toimida nõuab kiiret ja usaldusväärset lairibaühendust. IKT infrastruktuur on seega liidu potentsiaalsete piirkondade arendamisel määrav tegur. Kooskõlas Euroopa digitaalse arengukavaga tuleks 2020. aastaks  teha jõupingutusi kogu ELis sama kiire telekommunikatsiooni tagamiseks. Komitee tunnistab kahetsusega, et progress on jätkuvalt mitterahuldav ja ebaühtlane ning esinevad erinevused eriti linna- ja maapiirkondade vahel. ELi tasandil on eesmärk võtta 2020. aastaks kasutusele ühendus kiirusega rohkem kui 30 MB/s kogu Euroopas, sh maapiirkondades. Komitee toetab digitaalse tehnoloogia kasutamise koolitusvõimaluste pakkumist elanikkonna eri vanuserühmadele ja õppe kohandamist sihtrühmale, kuna teatud avalikud teenused (dokumentide tellimine, maksudeklaratsioonid, elektroonilised arved, jälgitavus, ÜPP jne) digitaliseeritakse.  Põllumajandussektor peaks olema esmatähtis rühm, kellele digitaalse tehnoloogia koolitusi võimaldatakse. Samuti julgustab komitee soovitab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juhte ja töötajaid osalema digitaalsete vahendite koolitustel.

Sarnaselt aruka linna mudelile peab ka arukate maapiirkondade algatusel olema laiaulatuslik lähenemisviis arendustegevusele ja innovatsioonile.

Arukate linnade ja arukate külade / arukate maapiirkondade mõisteid ei tohiks üksteisele vastandada, vaid neid peaks nägema üksteist täiendavatena. Oluline on märgata kummagi mudeli erinevaid omadusi. Näiteks saab aruka linna mudel toetuda algatuste edendamiseks ja soodustamiseks paljudele osalejatele, kuid maapiirkondades on ressursid, sh nii inimressursid kui ka haldussuutlikkus, üldiselt piiratumad.

Arukate külade/piirkondade algatuse arendamisel on kestlik transpordiühendus ja kestlikud transpordivõrgud sama olulised kui parem digitaalne ühenduvus. Euroopa Komisjoni dokumendis arukate külade kohta tuuakse arukate külade ELi toetusega seoses välja Euroopa ühendamise rahastu programm ning kutsutakse üles üksikasjalikult selgitama, kuidas saaks seda rahastuspaketti kasutada maapiirkondade toetamiseks.  Komitee meenutab energiatootmise (nii elekter kui ka küte) lokaliseerimise majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid võimalusi ning nende võimalikke koostoimeid maaelu arengu, regionaalarengu ja ÜPP-ga (2. samba kaudu). Näidetena võib välja tuua tuule, päikese, biomassi ja biogaasi rolle elektritootmises ning biomassi (nt puit) ja/või biogaasi rolle piirkondlikus küttes.

Regioonide Komitee tunnustab alt üles lähenemisviiside (nt LEADER ja hiljem kogukonna juhitud kohalik areng) edukust kohalikuks arenguks, kuid usub, et on oht sellistele lähenemisviisidele liigselt tugineda ning et maapiirkondade potentsiaali saavad võimendada ka teised osalejad (nt innovatsioonivahendajad). Sellised vahendajad saavad edendada väikeste ettevõtjate tootearendust ja ületada turutõkkeid ning julgustada põllumajandustoiduainete ja kohalike taastuvenergiatoodete kohalikku tarbimist ning lühikesi tarneahelaid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on selle ülesande täitmiseks ideaalsed ning mõnel juhul täidavadki seda ülesannet arengunõukogude, ettevõtlusbüroode, hankekonkursside jne kaudu. Komitee peab oluliseks, et kohaliku omavalitsuse tasandil juurdepääsetavatel väikesemahulistel projektidel oleks ligipääs rahastamisele. See peaks hõlmama ka selliste innovatiivsete projektide ja algatuste toetamist, mida saab kohandada ELi maakogukondade, sh äärealade erivajadustele. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on  veel üks väljakutse -  olla kursis rahastamisvõimalustega ja omada neile ligipääsu.

 

3 D  Integreeritud territoriaalsed investeeringud: ELi ühtekuuluvuspoliitika väljakutse pärast aastat 2020

ELi ühtekuuluvuspoliitikat tuleb kohandada iga konkreetse territooriumi reaalsetele tingimustele, et see aitaks tõhusamalt kaasa ELi eesmärkide saavutamisele ning Euroopa lisaväärtuse loomisele, parandaks kõigi ELi kodanike sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi ja aitaks ebavõrdsust vähendada. Seega ei pea ühtekuuluvuspoliitika mitte ainult piirkonna probleemidega kestlikult tegelema, vaid ka selle potentsiaali ja iseärasusi maksimaalselt ära kasutama. Kõige olulisem on aga see, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks esiplaanile seada regionaalpoliitika ja piirkondlik areng. Kui me tõepoolest tahame ühtekuuluvuspoliitikat tõhustada ning piirkonna potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, siis tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ülesehitust põhjalikult muuta, sellisel moel, et ELi tulevikueesmärkide saavutamisel ja Euroopa lisaväärtuse loomisel oleks kohalikel oludel põhinev piirkondlik ja kohalik lähenemisviis riikliku lähenemisviisi ja riiklike prioriteetidega võrreldes esiplaanil.

Subsidiaarsuse põhimõtte ning ühise juhtimise elemente tuleks samuti ühtekuuluvuspoliitika kontekstis tõhusalt kasutada. Nendele põhimõtetele tuginedes peaks EL piirduma üldiste eesmärkide kehtestamisega (mida ta soovib saavutada), kuid see, kuidas neid saavutada, tuleks kindlaks määrata kohalikul ja piirkondlikul tasandil vastavalt antud territooriumi konkreetsetele tingimustele ja potentsiaalile.

Kohapõhise lähenemisviisi tugevdamine eeldab ühelt poolt tugevdatud koostööd komisjoni poliitikakujunduse, auditeerimisorganite ja riiklike asutuste vahel ning teiselt poolt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhtivat rolli.  Integreeritud territoriaalsete lähenemisviiside rakendamine avaldab konkreetset mõju Euroopa lisandväärtuse loomisel. Praegusel programmitöö perioodil on ülekaalus olnud riiklik ja ülimalt valdkondlik lähenemisviis, mis võib küll komisjonile olla haldusaspektist ökonoomsem, kuid ei saavuta vajalikku mõju, nagu on ka tõestatud hiljutistes aruteludes ühtekuuluvuspoliitika olukorra üle.

„Ühtekuuluvuspoliitika reformikava. Piirkondlik lähenemine Euroopa Liidu väljakutsete ja ootustega toimetulemiseks“ on üks väga oluline dokument (mida tuntakse ka Barca aruande nime all), mis avaldati 2009. aasta aprillis. Selles aruandes rõhutatakse, et territoriaalne ja asukohapõhine lähenemisviis on ühtekuuluvuspoliitika taaselustamise nurgakivi.

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika direktoraat on koostöös ekspertidega koostanud ka väga kvaliteetse dokumendi „Scenarios for Integrated Territorial Investment“ (Integreeritud territoriaalsete investeeringute stsenaariumid), mis avaldati 2015. aasta jaanuaris. Selles pakutakse integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamiseks vastavalt eri tingimustele ja nõuetele välja neli stsenaariumi. Dokumendis esitatud ettepanekuid on praegusel programmitöö perioodil rakendatud vaid piiratud ulatuses.

Lisaks sellele avaldas regionaalarengu peadirektoraat 2015. aasta mais dokumendi pealkirjaga „Juhised liikmesriikidele integreeritud kestliku linnaarengu kohta“ (Euroopa Regionaalarengu määruse artikkel 7) ning alles selle alusel hakati kavandama, kuidas rakendada integreeritud territoriaalseid investeeringuid liikmesriikides, piiritlema linnapiirkondi ja määratlema menetlusi linnaarengu strateegiliste dokumentide kinnitamiseks ning neid dokumente koostama.

Selle aasta (2017) märtsis korraldas Regioonide Komitee koos Euroopa Komisjoniga seminari kestliku linnaarengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise hetkeseisu teemal. Peaaegu kõik seminaril osalejad hindasid positiivseks järgmisi elemente: kindlaksmääratud vahendid linnapiirkondade strateegiate rakendamiseks; sünergiate loomine projektide vahel; kohalikel oludel ja potentsiaalil põhinevad lähenemisviisid – st asukohapõhise lähenemisviisi tõeline rakendamine;

ning märkisid ära järgmised kitsaskohad ja probleemid:

peamine probleem on see, et enamikes riikides kinnitati rakenduskavad koos näitajate ja juhtimisstruktuuridega juba integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise ettevalmistusfaasis, võtmata integreeritud territoriaalseid investeeringuid arvesse. Linnaarengu strateegiates tuli seega erinevaid eelnevalt kehtestatud rakenduskavasid ja näitajaid kohandada, mis suuresti piiras strateegiate paindlikkust ja nende sünergiaefekti; mõningatel juhtudel ei ole kohustuslikku rakenduskava vahendite eraldamist integreeritud territoriaalseteks investeeringuteks toimunudki, mis muudab mõttetuks kogu rakendamise;  viivitused rakendamisel ja vajadus luua tarbetult keerukaid integreeritud territoriaalsete investeeringute juhtimise struktuure.

Kuidas integreeritud territoriaalseid investeeringuid pärast 2020. aastat paremini rakendada, selleks peame me toetuma kogemustele. Siiski ei piisa sellest, kui lihtsalt muuta praegust (ja liikmesriikidele vabatahtlikku) integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise süsteemi järgmiseks programmitöö perioodiks. Praegusi kogemusi tuleb vaadelda kõigest kui katseprojektide tulemusi, mis tuleb võtta aluseks ELi ühtekuuluvuspoliitika tõelisel edasiarendamisel poliitikaks, mis põhineb regionaalarengul ning integreeritud territoriaalsel ja asukohapõhisel lähenemisviisil, mis kasutab maksimaalselt ära piirkonna potentsiaali ning tegeleb selle majanduslike ja sotsiaalsete probleemide ning väljakutsetega. Integreeritud territoriaalseid investeeringuid peaks hõlmama ainult üks rakenduskava ning neile tuleks anda maksimaalne paindlikkus eesmärkide saavutamise osas. Asjaomast rakenduskava kinnitades peaks iga integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamisega seotud organ arutama ja kinnitama koos rakenduskava juhtorganiga lepingu komisjoniga. Otsene kolmepoolne leping (kohaliku ja piirkondliku, riikliku ja ELI tasandi vahel) integreeritud territoriaalseid investeeringuid rakendava asutuse, rakenduskava juhtiva asutuse ja komisjoni vahel on edukaks rakendamiseks hädavajalik. Sellega kehtestatakse rakendusmeetodid ning näitajad, mis keskenduvad strateegia reaalsele mõjule. Integreeritud territoriaalsed investeeringud peavad olema määratud ainult kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuna ainult nemad saavad tagada, et strateegiad rakendatakse. Omavalitsustele tuleks anda maksimaalne paindlikkus, nii tegevuste valiku, eesmärkide saavutamiseks vajalike sekkumiste kui ka toetuse astme ja rõhuasetuse osas, nii et nad saaksid tõhusalt kombineerida ELi, omaenda, riiklikke ja erasektori ressursse. Neile tuleb anda ka võimalus muuta toetuse astet ja rõhuasetust strateegia rakendamise ajal vastuseks territooriumi muutuvatele sotsiaalmajanduslikele oludele.

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

 


02.10.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit