Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


18. - 22.september 2017 a nr. 20
Print

Nädalakiri nr 20     18.09. – 22.09.2017


A   Regioonide Komitee KESKKONNA, KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGEETIKA KOMISJONI (ENVE) koosolek 18. septembril

https://memportal.cor.europa.eu/Agenda/Documents?meetingId=2130896&meetingSessionId=2162061

Koosolekul toimus mõttevahetus Euroopa tuleviku teemal – keskkonnamõõde

Arvamused:

  1. Kliimameetmete rahastamine keskse vahendina Pariisi kokkuleppe elluviimiseks

Raportöör Marco Dus (IT/PES) omaalgatuslik arvamus – arutelu ja vastuvõtmine

Aluseks Euroopa Komisjoni dokument arvamus „Kliimameetmete rahastamine keskse vahendina Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“

  1. Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses arvamuse arutelu ja vastuvõtmine

Raportöör Kata Tüttő (HU/PES)

Aluseks Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“

  1. Liikide konfliktivaba kooseksisteerimise edendamine ELi loodusdirektiivide raamistikus

Raportöör Csaba Borboly (RO/EPP), omaalgatuslik arvamus, töödokument – arvamustevahetus. Aluseks Euroopa Komisjoni dokument „Liikide konfliktivaba kooseksisteerimise edendamine ELi loodusdirektiivide raamistikus“

 

B  Regioonide Komitee MAJANDUSKOMISJONI (ECON) koosolek 19. septembril

https://memportal.cor.europa.eu/Agenda/Documents?meetingId=2130947&meetingSessionId=2162116

 

Arvamused

 

  1. Omaalgatusliku arvamuse „Euroopa Komisjoni 2016. aasta konkurentsipoliitika aruanne“ esimene arutelu ja vastuvõtmine. Raportöör Michael Murphy (IE/EPP)Aluseks Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2016. aasta konkurentsipoliitika aruanne“
  2. Omaalagatusliku arvamuse „Territoriaalse vastupanuvõime tugevdamine: linnade ja piirkondade mõjuvõimu suurendamine tulemaks toime globaliseerumisega“ Raportöör Micaela Fanelli (IT/PES). Aluseks Euroopa Komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta.
  3. Arvamustevahetus omaalgatusliku arvamuse „Aruteludokument majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta aastaks 2025“ teemal. Raportöör Christophe Rouillon (FR/PES). Aluseks Euroopa Komisjoni „Aruteludokument majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta“ / Töödokument
  4. Omaalgatusliku arvamuse „Euroopa tööstusstrateegia – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja vaatenurk“ arutelu. Raportöör Heinz Lehmann (DE/EPP
  5. Omaalagatusliku arvamuse „COSME programmi tulevik pärast 2020. aastat: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“ arutelu. Raportöör Robert Sorin Negoiţă (RO/PES)

 

 

……………………………………………………………………………………………………………………

A 1 Vaieldamatud teaduslikud tõendid kinnitavad praegu toimuvat globaalset soojenemist ja seda, et sellel muutusel on märkimisväärsed ja üha suuremad tagajärjed majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Eelkõige mõjutavad kliimamuutused suurel määral kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hallatavaid territooriume, mistõttu peavad nad sageli esimesena leevendama üha äärmuslikumate loodusnähtuste põhjustatud kahju.

Kliimamuutuste probleemide lahendamiseks on vaja tohutult suuri investeeringuid ja neid kulusid ei ole võimalik katta kohalike ja piirkondlike ressurssidega ega isegi ainult avaliku sektori vahenditest. Seetõttu väljendab komitee heameelt rahvusvahelise, Euroopa ja liikmesriikide tasandi algatuste üle, mille eesmärk on kaasata erainvesteeringud.

Kliimamuutuste probleem on ülemaailmne. Et seda lahendada võimalikult tõhusal viisil, on vaja mitmetasandilise ja paljude sidusrühmadega valitsemise lähenemisviisi. Kuigi mõned arengumaad on endale seadnud üsna muljetavaldavad eesmärgid ja kohustused, ei ole enam vastuvõetav, et mõned riigid rakendavad Pariisi kokkulepet väga aeglaselt, samuti ei saa nõustuda USA sooviga võetud kohustustest taganeda. Komitee kordab resoluutselt, et kokkuleppe eesmärkide säilitamine ei ole vabatahtlik, vaid hädavajalik. Seetõttu kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et EList võiks saada kliimamuutustevastases võitluses tõeline rahvusvaheline juht. ÜRO järgmine, 23. kliimamuutuste konverents Bonnis ei tohi jääda ekspertide kohtumiseks, vaid peab tooma kaasa märkimisväärse edasimineku Pariisi kokkuleppe täieliku rakendamise suunas, eelkõige kliimameetmete rahastamise aspektides. Rahvusvahelises kontekstis, kus mõned riigid on näidanud vähest indu, on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll väga tähtis nii elanike kaasamisel ja nende teadlikkuse suurendamisel kliimamuutuste küsimustes kui ka konkreetsete projektide rakendamisel. Samas on selle saavutamiseks vaja, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleksid teadmised, valmisolek ja suutlikkus rahalisi vahendeid ise hallata. Sellega seoses toob komitee välja suurepärased tulemused, mida praegu saavutatakse linnapeade pakti raames, ja linnapeade pakti hiljutise laienemise väljapoole ELi piire. Lahenduse üks osa on seotud ülemaailmsete finantsturgude tõhusama toimimisega. Seepärast peab komitee prioriteediks suurendada investorite teadlikkust kliimamuutustega seotud riskidest.

EL on käivitanud mitu väärtuslikku kliimameetmete rahastamise algatust, näiteks komisjoni loodud jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemeline eksperdirühm, Euroopa Energiatõhususe Fond, Euroopa Investeerimispanga kliimateadlikkusvõlakirjad ja tehnilise abi andmiseks loodud Euroopa kohaliku energia abivahend (ELENA). Regioonide Komitee      teeb 2020. aasta järgse ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku teemalise arutelu valgel ettepaneku, et kliima ja kestliku arengu teemad muudetaks kõigis rahastamisprogrammides läbivalt domineerivaks.

Kliimamuutuste probleemile võib osalist lahendust pakkuda tõhus kasvuhoonegaaside heitelubade turg, mida reguleerib Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem. Seetõttu väljendab komitee kahetsust, et komisjoni 2015. aastal esitatud ettepanek heitkogustega kauplemise süsteemi muutmiseks ootab veel ikka lõplikku heakskiitu, samal ajal kui heitelubade hinnad on jätkuvalt liiga madalad. Seega palub komitee komisjonil kaaluda erakorralisi meetmeid, näiteks kehtestada süsinikdioksiidi hinna miinimummäär või kaaluda uuesti Euroopa süsinikdioksiidimaksu sisseviimist. Mõnikord võivad riigiabi eeskirjad ja/või avaliku sektori asutustele kehtivad Euroopa raamatupidamisstandardid, mis on sageli karmid, muuta keskkonna- ja kliimainvesteeringud keerulisemaks. Seepärast kutsub komitee komisjoni uurima, kas on manööverdusruumi, et muuta sellised investeeringud raamatupidamise vaatenurgast soodsamaks.

Regioonide Komitee      peab kasulikuks luua eraldi vahend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks, et nad suudaksid orienteeruda olemasolevate eri algatuste vahel, et pääseda ligi kliimameetmete rahastamisele ja saada piisavalt tehnilist abi. Komitee tunnistab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tuleks aidata selgelt mõista kliimaga seotud riske oma territooriumil, et nad saaksid langetada otsuseid võimalikult hästi. Kliimamuutustega kohanemist käsitleval Euroopa veebisaidil (Climate-ADAPT http://climate-adapt.eea.europa.eu/  )  on kaardistatud keskkonnaalased riskid. Tegemist on positiivse ja kasuliku algatusega, kuigi see on veel vähe tuntud ning andmed kohalike ja piirkondlike tasandite kohta on killustatud.

 

 

A 2   Jäätmehierarhia on ringmajanduse oluline põhimõte, ning Regioonide Komitee leiab, et jäätmetest energia tootmise protsessid võivad ringmajandusele üleminekut soodustada tingimusel, et valitud lahendustega ei takistata jäätmete tekkimise vältimise, toodete korduskasutamise ja jäätmete ringlussevõtu elluviimist kõrgel tasemel. Suletud ringmajanduse kõrge eesmärgi saavutamiseks on hädavajalik kõigi valitsustasandite poliitiline tahe võtta selleks vajalikke meetmeid, nagu pikaajaline muutus avalikus arvamuses ja tarbijate käitumises ning samuti stabiilse turu loomine teisesest toorainest valmistatud toodete ja materjalide jaoks. Jäätmetest energia tootmine suure tõhususega jäätmepõletustehastes on teatud tingimustel jagamismajanduse lahutamatu osa ning sellel on paljudes liikmesriikides ja piirkondades oluline roll prügilatesse ladestamise vältimisel või märkimisväärsel vähendamisel lähitulevikus. Jäätmetest energia tootmise kavandamine peab põhinema ka ELi kehtestatud jäätmehierarhial, jäätmete hulga maksimaalsel vähendamisel ja olelusringipõhisel mõtteviisil.

Regioonide Komitee kutsub liikmesriikide kõiki valitsustasandeid üles võtma kõik võimalikud meetmed, et vähendada jäätmete ladestamist ja põletatud jäätmete hulka, pöörates erilist tähelepanu jäätmete tekkimise vältimisele, nende liigiti kogumise arendamisele ning investeerimisele tegevustesse, mis on jäätmehierarhias kõrgematel tasanditel. Euroopa piirkondade vahel on suuri erinevusi mitte üksnes olmejäätmete hulga, vaid ka nende käitlemise seisukohast. Teatud piirkondades ületatakse juba ELi jäätmealaseid eesmärke, kasutamata seejuures jäätmetest energia tootmist, samas kui teistes piirkondades ei suudeta täita minimaalseid kehtestatud eesmärke, isegi koduse liigiti kogumise süsteemi puhul. See on tõestus sellest, et sarnaste süsteemide kasutuselevõtt võib anda väga erinevaid lõpptulemusi. Seetõttu tuleks vältida ühtse lähenemisviisi kehtestamist.

Regioonide Komitee rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll ELi ühiste eesmärkide elluviimisel jäätmekäitluse, eeskätt olmejäätmete käitluse valdkonnas, sest just nemad peavad tehtud otsused ellu viima ning suured erinevused ei võimalda rakendada ühtset lahendust. Ühtlasi kutsub Regioonide Komitee Euroopa Komisjoni üles tagama, et liikmesriigid kaasaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tihedalt strateegia väljatöötamisse, vajalike tehniliste ja maksualaste meetmete võtmisse, finantstoetuse mehhanismide väljatöötamisse ning samuti heade tavade jagamisse. On äärmiselt vajalik, et kõikide tasandite finantsabi oleks kooskõlas jäätmehierarhiaga ning et see suunataks võimaluse korral ümber jäätmete tekkimise vältimisse, kodanike teavitamisse, kvaliteetsete jäätmete liigiti kogumise süsteemidesse ning jäätmete ringlussevõtu taristu arendamisse.

 

A 3 Bioloogilise mitmekesisuse olukorra parandamine on ühine huvi kõikjal Euroopa Liidus ja seepärast on edaspidigi tarvis võtta kooskõlastatud meetmeid.

Loodusdirektiivid on aidanud märkimisväärselt kaasa bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide sobivale kooskõlastamisele liikmesriikide vahel ning Euroopa Liidu antud lisaväärtus on siinkohal selgesti tõendatav. Lisaks programmile LIFE on saadaval üha rohkem selliseid ühenduse rahastamisallikaid, mille eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse parandamine, pidades eelkõige silmas programmi „Horisont 2020“ raames elluviidavaid teadus- ja arendustegevusi.

Mitmete oluliste küsimuste kõrval tuleks erilist tähelepanu pöörata ka järgmisele küsimusele: Kuna loodusdirektiivide sätete kohaselt kaitstavad prioriteetsed liigid, eriti suurkiskjad, põhjustavad varalist või tervislikku kahju kohalikele elanikele, siis kas üldeeskirjade raames on mõeldavad otsesed ELi õigusaktid seoses kompensatsiooni, kahjude hüvitamise ja lisakuludega?

Regioonide Komitee on seisukohal, et bioloogilise mitmekesisusega seotud teabevahetuses ja tegevuskavade sõnastuses on jahimehi, loodushoidjaid ja metsamajandajaid tõsiselt häbimärgistatud, ometi on mitmete liikide puhul just nemad need osalised, kes populatsiooni eest hoolitsemise ja selle reguleerimise, metsade korrastamise ja istutamise ja vajaliku taristu käitamisega on aidanud oluliselt kaasa praegu loomulikuks peetava olukorra kujundamisele ja säilitamisele.

 

B 3         Regioonide Komitee tervitab asjaolu, et aruteludokumendis nimetatakse majandus- ja rahaliitu ühe prioriteetse teemana hoidmaks üleval kodanike arutelusid Euroopa tuleviku kohta, mida alustati komisjoni valge raamatuga märtsis 2017 . Kuigi 73 % euroala kodanikest ja 60 % Euroopa Liidu kodanikest pooldavad majandus- ja rahaliitu,  käib meie ühise vara, euro toetamine käsikäes tugeva nõudlusega euroala reformimiseks , et muuta see majanduse elavdamise vahendiks ja panna alus rahapoliitika tõeliselt demokraatlikule juhtimisele.

Aruteludokumendis ei tunnistata aga piisavalt asjaolu, et majanduslikust ja finantsseisukohast on euroala algsete puudujääkide kõrvaldamine hädavajalik. Praegune majanduskasvu taastumine Euroopa Liidus põhineb Euroopa Keskpanga rahapoliitika lühiajalisel toetusel. Euroala avaliku sektori asutused ja finantsturu osalised peavad aga siiski valmistuma Euroopa Keskpanga rahalise toetuse poliitika järkjärguliseks vähenemiseks ja pikaajaliste intressimäärade tõusuks. Samas on EL olukorras, kus eelkõige Brexiti tõttu tuleb taas kinnitada euroala strateegilist tähtsust.

Enamik aruteludokumendis tehtud konkreetseid ettepanekuid on seotud juba käivitatud kapitaliturgude liidu ja pangandusliiduga, näiteks Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomine, mille kohta loodetakse kokkulepe saavutada enne 2019. aasta lõppu, et see oleks võimalik käivitada 2025. aastaks.

Liikmesriigi struktuurse majanduskasvu tugevdamine ja euroala lähenemistingimuste loomine peaks olema esmatähtis, et muuta euroala tulevaste finantskriiside mõjude suhtes vastupidavamaks. Erinevate liikmesriikide majanduskasvu määrad on üldjoontes ühtlustunud, kuid sissetuleku tase elaniku kohta on endiselt liikmesriigiti väga erinev.

Regioonide Komitee toetab seepärast lähenemisstrateegiat, mis tugineb järgmistele ettepanekutele:

  • euroala eelarvevõimekuse loomine, mille aluseks peaks olema Euroopa stabiilsusmehhanism;
  • 100–200 miljardi euro suuruse Euroopa Valuutafondi loomine, millel on piisavalt suur laenu andmise ja võtmise võimekus ning selged volitused ootamatu finantskriisi korral lühikeses ja keskpikas perspektiivis sekkumiseks;
  • lähenemiseeskirjade loomine, mis võimaldab jätta kõrvale rangelt karistusliku mõtteviisi ja mis toetab stiimulite süsteemi maksustamise ühtlustamise valdkonnas, tööturu dünaamilisust, jätkusuutlikke investeeringuid, ELi tootlikkuse kasvu ja konsolideeritud sotsiaalset ühtekuuluvust;

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

 

 


02.10.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit