Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


11. - 15. september 2017 a nr. 19
Print

 Nädalakiri nr 19     11.– 15.09.2017


  1. CEMR kutsub kohalikke omavalitsusi osalema projektis Reference Framework of Sustainable Cities (RFSC)
  2. Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühise organi CORLEAP aastakoosolek 12. septembril Brüsselis
  3. Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne Euroopa Parlamendis Euroopa Liidu olukorra kohta 13. septembril 2017

 

……………………………………………………………………………………………………………………………

 

  1. Euroopa omavalitsuste võrgustiku ELAN koosolekul 12. septembril esitles CEMR kestlike linnade projekti Reference Framework for Sustainable Cities (RFSC).

Jätkusuutlike linnade võrdlusraamistik (RFSC) on veebipõhine tööriistakomplekt   www.rfsc.eu , mis on mõeldud Euroopa kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste juhtidele, kes on kaasatud integreeritud ja säästva linnaarengu protsessi või soovivad seda alustada. Tööriistakomplekti põhieesmärk on tugevdada dialoogi linnades ja ka koostööd teiste linnadega, mis tegelevad samade probleemidega kogu Euroopas. Praegu peavad kohalike omavalitsuste esindajad ja praktikud kaaluma integreeritult linnaelu eri aspekte - keskkonda, majandust, sotsiaalküsimusi ja valitsemistava - avalike projektide rakendamisel. Näiteks linnade arendamise plaane tuleb ühendada meetmetega, mis edendavad majandust, sotsiaalset kaasatust ja keskkonnakaitset. See lähenemisviis hõlmab kohalike elanike, kodanikuühiskonna, kohaliku majanduse ja erinevate valitsustasandite vaheliste tugevate partnerlussuhete arendamist.

 

Tööriistakomplekt pakub praktilist abi, kui soovite:

-          arendada välja linnastrateegia või projekti, milles võetakse arvesse kõiki säästva linnaarengu valdkondi;

-          kontrollida konkreetse linna käimasolevaid strateegiaid või projekte ning aru saada erinevate poliitikavaldkondade koostoimest (positiivne või negatiivne);

-          soovite jälgida teatud aja jooksul oma linna strateegia arengut.

 

Tööriistakomplekt annab mitmesuguseid võimalusi, nt koolitusteks, kogemuste vahetamiseks teiste linnadega,  juurdepääsu kataloogidele ja palju muud.

Tööriistakomplekt kujundati linnade poolt ja linnade jaoks ning seda saab kasutada laiapõhjaliselt – nii naabruskonnatasandil kui ka laiemal suurlinnade tasandil. See on tasuta ja linnadel ei teki kohustusi. Nüüd on see saadaval 17 keeles.  Vaata lähemalt: http://rfsc.eu/  

Praeguseks on RFSC-l  500 kasutajat  55-s riigis.

Kontaktisik: Julie Delcroix Coudun – info@rfsc.eu

 

  1. 12. septembril toimus Brüsselis Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühise organi CORLEAP 7. aastakoosolek.

CORLEAP (The Conference of Regional and Local Authorities for the Eastern Partnership) on Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühine organ. See on ELi platvorm, mis annab ELi linnadele ja piirkondadele võimaluse panustada idapartnerluse arendamisse. Kohalike ja piirkondlike valitsustasandite kaasamine peaks tugevdama  partnerriikide omavalitsusi ja tooma meie kodanikke lähemale idapartnerlusele.

Idapartnerluse eesmärk on parandada ELi ja Ida-Euroopas ning Lõuna-Kaukaasias  asuvate riikide vahelisi suhteid - Armeenia, Aserbaid˛aan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina - süvendades poliitilist koostööd ja majanduslikku integratsiooni. On vaja suurendada poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa Liidu ja nende ELi partnerriikide vahel, kes on huvitatud Euroopa Liidu liikmeks saamisest tulevikus. See partnerlus  põhineb ELi põhiväärtuste austamisel. Partnerlus võimaldab arendada kahepoolset koostööd ja tutvustada uusi piirkondliku koostöö mehhanisme.

Kuidas CORLEAP töötab? Loe lähemalt: http://cor.europa.eu/en/activities/corleap/Documents/CORLEAP%20leaflet/2928_CORLEAP_LeafletA4_EN_web.pdf   

 CORLEAP  aastakoosolekul oli kolm põhiteemat: head valitsemistavad, energiatõhusus ja tugevam partnerlus.

Koosolekul võeti vastu raport „Energiatõhusus: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll“ („Energy efficiency: The role of local and regional authorities“)

Raportöör: Emin Yeritsyan, Councilor of the Community of Parakar, Armenia

 

Raportis on kirjeldatud olukorda idapartnerluse riikides. Idapiiril asuvad riigid seisavad endiselt silmitsi keerukate geopoliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega, mis takistavad energiasektori arengut. Selliste probleemide hulka kuuluvad:

-          energiastrateegia rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite puudumine;

-          finantseerimisasutuste ja erasektori vähene osalus omavalitsuste projektides;

-          kogukondade ebapiisav pädevus, mis on vajalik energiastrateegiate väljatöötamiseks;

-          ebapiisav toetus valitsuselt;

-          detsentraliseerimise madal tase, võimude ja rahaliste vahendite koondumine;

-          ebapiisav haldussuutlikkus, oskuste puudumine energiastrateegiate ja poliitikate ellu viimiseks;

-          doonorfondide ebaühtlane jaotumine idapartnerlusriikide vahel - doonorfondid on kättesaadavad ainult suurtele omavalitsustele.

 

Raportis on tehtud mitmeid ettepanekuid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli suurendamiseks energiatõhususe saavutamisel:

  • Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja kogukondadele anda rohkem volitusi ja vastutust, finantsautonoomiat (sealhulgas otsuste tegemine elamumajanduses ja projekteerimisel)

-    Luua ühine kohalik võimuorgan või majandusüksused kohaliku majandusarengu edendamiseks. Detsentraliseeritum süsteem pakuks rohkem vabadust innovatsiooniks ja konkurentsiks. Kujunevad tihedamad suhted sidusrühmade vahel, kes teevad paremini  koostööd ja on võimelised järgima eeskuju ning on uuendustele altid (eriti sellistes valdkondades nagu energiatõhusus)

-          Energiatõhususe Fondi taotluste menetlemise lihtsustamine - praegune keerukas süsteem on omavalitsustele kõige pakilisemaks probleemiks

-          Suurem paindlikkus ja selgemad juhised võimaldaksid riigiasutustel taotleda

saadaolevaid vahendid

-          Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid läbi viima kampaaniaid muutmaks suhtumist energiatõhususse

-          Omavalitsused peaksid suurendama avalikkuse teadlikkust elektri- ja energiasäästust, ka pakkuma konsultatsioone, nt erasektori esindajate kaasamisega

-          Riigihangete  pakkumisdokumentidesse tuleb lisada energiatõhususe näitajad. Otsustav ei saa olla madalaim hind lühiajalises perspektiivis, vaid arvestama peab potentsiaalse energiatõhususe pikaajalist mõju energiaga seotud hangete puhul.

 

 

  1. Iga aasta septembris peab Euroopa Komisjoni president Euroopa Parlamendi ees Euroopa Liidu olukorra kohta kõne, milles ta teeb kokkuvõtte aasta jooksul saavutatust ja esitab prioriteedid eelolevaks aastaks. Samuti räägib president sellest, kuidas Euroopa Komisjon kavatseb tegeleda kõige pakilisemate probleemidega, millega Euroopa Liit hetkel silmitsi seisab. Kõnele järgneb parlamendi täiskogu arutelu. Nii algab dialoog Euroopa Parlamendi ja nõukoguga komisjoni

järgmise aasta tööprogrammi ettevalmistamiseks.

Lissaboni lepingule tuginev kõne Euroopa Liidu olukorra kohta on ette nähtud 2010. aastal sõlmitud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppega, milles on samuti sätestatud, et Euroopa Komisjoni president saadab Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujariigile kavatsusavalduse, kus kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida komisjon kavatseb õigusaktide

või muude vahenditega võtta kuni järgmise aasta lõpuni.

 

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas oma kolmanda kõne Euroopa Liidu olukorra kohta 13. septembril 2017.

 

Kogu materjal on esitatud veebisaidil http://ec.europa.eu/soteu

Alateemad Euroopa Komisjoni presidendi tänavuses kõnes olid järgmised:

  • EL 2025 tegevuskava demokraatlikel väärtustel põhineva ja efektiivse otsustusprotsessiga ELi jaoks
  • kaitse-, julgeoleku-, energia-, digi-, rahandus- ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimine
  • võrdsed võimalused kõigi kodanike jaoks ja tööstuse konkurentsivõime tõhustamine
  • ELi töötajate õiguste, küberjulgeoleku ja terrorismivastase võitluse ametid

Jean-Claude Juncker ütles, et eelarvestabiilsus, majanduslik taastumine ja töötuse vähenemine avavad võimaluse ELi ambitsioonikaks reformimiseks, mille aluseks on vabadus, võrdsed õigused ja õigusriigi põhimõte. Juncker tegi ettepaneku Euroopa rahandusministri ametikoha loomiseks ja tutvustas ettepanekuid seadusliku rände, küberjulgeoleku, töötajate õiguste, rahvusvahelise kaubanduse ja kaitsepoliitika vallas, mida Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu peaksid arutama ning kus tuleks otsusele jõuda enne käesoleva ametiaja lõppu.

Parlamendi fraktsioonid tervitasid arutelul olukorrast ELis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ambitsioonikat nägemust tugevast ühtsest Euroopas aastaks 2025. Kolm tundi väldanud debatil arutasid fraktsioonide juhid eesmärke ja vajalikke samme kaitse, julgeoleku, seadusliku rände, rahvusvahelise kaubanduse, sotsiaalse võrdsuse, ELi eelarvevõimekuse ja demokraatliku otsustusprotsessi valdkonnas.

EPP fraktsiooni esimees Manfred Weber (DE) tervitas Junckeri nägemust EList, aga tõstis esile kodanike mured globaliseerumise mõjude pärast. “Meil on vaja rohkem sotsiaalset turumajandust, aga ka tagada piirikontroll, et peatada ebaseaduslik ränne”. Inimesed on mures Türgi pärast, ütles Weber, lisades, et “Türgi ei tohi ELi täisliikmeks saada”. Ja inimesed on samuti mures, kui nad vaatavad ida suunas. Meil on vaja tugevat Euroopa kaitseliitu, et kaitsta Euroopa elulaadi ning on vaja peatada Nord Stream 2, ütles Weber.

S&D fraktsioonijuht Gianni Pittella (IT) tegi ettepaneku karistada kõiki maksuameteid petvaid hargmaiseid ettevõtteid, vastu võtta meetmed võitluseks noorte kuritarvitamise vastu ja luua ”laste garantii” ning tagada haridus ja kaitse kõigile ELi lastele. Rände teemal kutsus Pittella Euroopa Komisjoni ”olema julgem ja avama seaduslikud rändekoridorid, sest ebaseaduslike sulgemisest ei piisa”.

„Te ei ole midagi õppinud Brexitist”, ütles Nigel Farage (EFDD, UK), kritiseerides Junckeri ettepanekuid süvendada ELi integratsiooni. Euroopa Komisjoni suhtumine Poolasse ja Ungarisse tuletab meelde endist nõukogude re˛iimi, lisas ta.

ALDE juht Guy Verhofstadt (BE) ütles, et Junckeri kõne oli täis ambitsiooni aastaks 2019, osaliselt seetõttu, et “palju on muutunud”, kuna “populistide kevad” on peatunud Austrias, Madalmaades ja Prantsusmaal. “Teretulemast mõistuse poolele,” lisas ta, öeldes, et Nigel Farage ei mõista, et enamus ELi kodanikke tahab rohkem tegutsemist Euroopa poolt.

Syed Kamall (ECR, UK) rõhutas, et kui EL tahab kaitsta oma kodanikke, ei saa ta olla “protektsionistlik”. ELi majanduse arenemiseks tuleb luua rohkem võimalusi, mitte rohkem määruseid, ütles Kamall, lisades, et “ELi tegevuskavad ei loo töökohti, vaid seda teevad ettevõtted”. Inimesed väljaspool Euroopa Parlamenti soovivad näha, et me jätkame olukorra stabiliseerimist, mitte ei purjeta uute tormide suunas”, lisas ta.

ELi Nõukogu Eesti eesistumise nimel sõna võtnud eriesindaja Matti Maasikas rõhutas, et tegutseda tuleb silmas pidades viimasel paaril aastal toimunut ja ei peaks hoiduma selgitamast, milline oleks ilma ELi-ta olemise hind. “Tuleb leida algatusi, mis meid liidavad.“

Jean-Claude Junckeri sõnavõtt arutelu lõpus: http://audiovisual.europarl.europa.eu/Assetdetail.aspx?id=85c34784-d211-4111-aa9a-a7ed00a958f7

Regioonide Komitee presidendi Karl-Heinz Lambertzi avaldus Euroopa Komisjoni presidendi kõne „Euroopa Liidu olukord 2017. aastal“ järel (eesti keeles) :

http://cor.europa.eu/et/news/Pages/president-lambertz-statement-on-the-commissions-2017-state-of-the-eu.aspx

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


02.10.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit