Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


03. - 07. juuli 2017 a nr. 17
Print

Nädalakiri nr 17/2017


  1. Konverents „ Puhta energia meetmed linnade ja piirkondade keskkonnahoidlikuks muutmiseks: energialiit ja kohalik/piirkondlik kestlik areng“, toimus 3. juulil Tallinnas Regioonide Komitee ENVE komisjoni ja Eesti ELi Nõukogu eesistumise ühisel korraldusel. http://cor.europa.eu/et/news/Pages/the-europe-we-want-investing-for-a-sustainable-future.aspx

 

  1. Regioonide Komitee ENVE komisjoni koosolek Tallinnas 4.juulil

http://cor.europa.eu/et/news/Pages/Cities-and-regions-can-bridge-the-emissions-gap.aspx

Arutusel olid arvamused:

  • Arvamus „Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine“

Raportöör: Andrew Cooper (UK/EA)

  • Arvamus „Euroopa kosmosestrateegia“

Raportöör: Andres Jaadla (EE/ALDE)

  • Arvamus - arvamustevahetus „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“, töödokument. Raportöör: Kata Tüttő (HU/PES)
  • Arvamus - arvamustevahetus „Kliimameetmete rahastamine keskse vahendina Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“, Raportöör: Marco Dus (IT/PES)

 

  1. Regioonide Komitee CIVEX komisjoni koosolek Brüsselis 6.juulil

Päevakavas oli:

  • Mõttevahetus Euroopa teemal, Markku Markkula (FI/EPP) ja Karl-Heinz Lambertz (BE/PES)

http://cor.europa.eu/et/news/Pages/Large-take-up-for-CoR-grassroots-debates-on-the-future-of-Europe.aspx

  • Iga-aastane dialoog Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga – rändajate ja nende järeltulijate kaasamine ja osalemine ühiskonnas
  • Arvamuse arutelu ja vastuvõtmine „2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“, Guillermo Martínez Suárez (ES/PES)
  • Arvamuse arutelu ja vastuvõtmine „Lapsrändajate kaitse“, Helene Fritzon (SE/PES)
  • Arvamuse arutelu ja vastuvõtmine „Õigusaktid, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“, François Decoster (FR/ALDE)
  • Arvamustevahetus „Erasmus kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatele“, François Decoster (FR/ALDE)

 

…………………………………………………………………………………………………………….

 

  1. Keskkonnateemalisel konverentsil Tallinnas arutati kohalikke ja piirkondlikke poliitikaalaseid soovitusi Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, mis kirjas energialiitu käsitlevas paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“(2016). Komiteel on kavas neid ettepanekuid käsitlevad arvamused vastu võtta oma järgmisel nädalal toimuval täiskogu istungjärgul Brüsselis. Komitee poliitilisi soovitusi seoses ELi säästva energiapoliitika ja elektrituruga püütakse siduda teiste seotud poliitikavaldkondadega, keskendudes ELi energiataristu poliitikale.

 

Konverentsi avas Regioonide Komitee president Markku Markkula koos Regioonide Komitee liikme ja Tallinna linnavolikogu esimehe Kalev Kallo, Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aasa ja Riigikantselei põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsiga.

Markku Markkula: “Euroopa peab jätkama oma liidrirolli kliimamuutustega võitlemisel. Tallinna linn on kestliku arengu teenäitaja, demonstreerides, et õige ELi rahastuse ja õige visiooniga saame rajada kestliku tuleviku. Ühtse, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa tuleviku huvides peab ELi 2020. aasta järgsel ühtekuuluvuspoliitikal olema samasugune rahaline osakaal nagu see on täna."

Markku Markkula kõne siin

Konverentsil tutvustati Eesti linnade ja piirkondade parimaid praktikaid, nii sai tõendatud seos Regioonide Komitee poliitilise tegevuse ja kohaliku tasandi tegevusega säästva energia valdkonnas.

Konverentsil esinejate seas olid nii Euroopa kui Eesti riikliku, piirkondliku ja kohaliku valitsustasandi esindajad, samuti akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad.

Regioonide Komitee soovib Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal suurendada sidusrühmade teadlikkust oma põhisõnumitest energialiitu käsitlevate seadusandlike ettepanekute kohta, sealhulgas:

  • juhtida ELi liikmesriikide valitsuste ja institutsioonide tähelepanu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2015.aasta Pariisi kokkuleppele, mis kutsub riike kaasama nende kõiki valitsustasandeid kliimamuutustega võitlemisse;
  • lisada energialiidu juhtimise määrusesse selgelt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll;
  • seada energiatõhusus esikohale, parandades tingimusi investeerimisel säästvasse energiasse ning tagades väikesemahulistele taastuvenergia pakkujatele võimalus turule pääsemiseks;
  • rõhutada, et energialiidu juhtimismehhanismid peavad tagama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tugiraamistiku rahastamise ja turueeskirjade alal.

 

 

  • Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise eesmärk on parandada teadmisi praeguste puuduste kohta ELi keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel liikmesriikides ja pakkuda uusi lahendusi. aasta veebruaris avaldatud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett annab 28 riigi aruannete alusel esimese ülevaate sellest, kuidas kohaldatakse ELi keskkonnapoliitikat ja keskkonnaalaseid õigusakte liikmesriikides kohapeal. Sellest ilmneb, et keskkonnapoliitika toimib, kuid järjepidevusega seotud puudusi esineb eeskirjade ja poliitika praktikas rakendamisel kogu Euroopas.

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kasutama  keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist selleks, et toetada keskkonnaküsimuste arvessevõtmist Euroopa poolaasta protsessi makromajanduslikes prioriteetides ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist kestliku arengu tegevuskava 2030 raames. On vaja  pidada struktureeritud dialoogi iga liikmesriigiga 2017.–2018. aasta jooksul ning kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi eesmärgiga arutada, kuidas käsitleda iga konkreetse liikmesriigi vajadusi.

Regioonide Komitee pakub Euroopa Komisjonile koostööd kogu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tsükli vältel, sealhulgas keskkonnaalase koostöö tehnilise ühisplatvormi tegevuse raames, keskendudes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste individuaalsetele rakendusprobleemidele ja nende lahendustele. Samuti kutsub komitee Euroopa Parlamenti tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ENVI komisjoniga keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ning peamiste rakendusprobleemide ja nende algpõhjuste üle, samuti pakub komitee võimalust korraldada neil teemadel komitee ENVE komisjoni ja parlamendi ENVI komisjoni ühiseid koosolekuid.

 

 

  • Euroopa on saavutanud märkimisväärset edu kosmosetehnoloogias, leidnud ainulaadseid võimalusi Maa seire alal, teinud edusamme globaalse positsioneerimise võimekuse ja uurimismissioonide alal. Kosmosetehnoloogiad, -andmed ja -teenused on saanud Euroopa kodanike igapäevaelu osaks ning neid tuleb süsteemselt edasi arendada.

Rõhutama peab kosmose strateegilist rolli Euroopa jaoks. See kindlustab Euroopa  tugeva osalejana rahvusvahelisel tasandil ning on ELi turvalisuse ja kaitse pant. Kosmosepoliitika võib aidata hoogustada uute töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid Euroopasse. Investeeringud kosmosevaldkonda avardavad ka teadus- ja uurimistegevuse piire.

Käesolevas dokumendis Euroopa kosmosestrateegia kohta võetakse arvesse Euroopa Regioonide Komitee varasemaid arvamusi asjaomastel teemadel, muu hulgas arvamusi „Kodanike teenistuses oleva ELi kosmosestrateegia väljatöötamine“ ja „ELi kosmosetööstuse poliitika“, samuti ka Euroopa Parlamendi väliskomisjoni raportit kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses, ülevaadet kosmoseturu edust Euroopas, NEREUSi poolt 2016. aasta aprillis avaldatud soovitusi piirkondliku mõõtme lisamise kohta Euroopa kosmosestrateegiasse ja programmi „Horisont 2020“ kosmose nõuanderühma „Soovitusi teadusuuringute ja innovatsiooni võimalike prioriteetide kohta perioodi 2018-2020 tööprogrammis“, ning teatud määral tuginetakse neile.

Euroopa Kosmosestrateegias reageeritakse konkreetselt rahvusvahelistele muutustele kosmose valdkonnas – konkurents on suurenenud uue nn tulevikukosmose (New Space) paradigma tõttu, mis sai alguse 1980. aastatel USAs, kui tekkisid ettevõtted, kes püüdsid jõuda kosmosesse valitsusasutustega koostööd tegemata. Digitaalne tehnoloogia ja digitaliseerimine avavad uusi ärivõimalusi, samal ajal kui suured tehnoloogilised muutused lõhuvad tavapäraseid tööstus- ja ärimudeleid, mida on rakendatud kosmosesse jõudmiseks ja kosmose kasutamiseks. Kõigi institutsioonide koostöö on vajalik, sest kosmosesektorile on iseloomulikud pikad arengutsüklid. See asjaolu suurendab tururiske, kuna uute rakenduste turupotentsiaali tuleb hinnata varakult ning varusid on raske ümber jagada.

Regioonide Komitee on seadnud spetsiaalseteks prioriteetideks:

  • poliitikameetmete kujundamine, millega toetatakse VKEde kaasamist, uute ettevõtete tekkimist ning töökohtade loomist;
  • teadus- ja arendustegevuse toetamine, nii IT, loodusteaduste, matemaatika, tehnoloogia kui ka sotsiaalteaduste valdkonnas;
  • investeerimine kosmosevaldkonda;
  • koostöö arendamine Euroopa riiklike ja piirkondlike ametkondade vahel, tööstusringkondade ja kasutajaskonna vahel;
  • kosmosevaldkonna juhtimise parandamine nii liikmesriikides kui ka Euroopa tasemel, koostöö soodustamine ELi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel ning samal ajal keskendumine kasutajatele.

 

2.3   Euroopa Komisjon võttis 2. detsembril 2015. aastal vastu Euroopa Liidu ringmajanduse loomise tegevuskava, ent enne 2019. aastat ei ole kavas esitada seadusandlikke ettepanekuid selle elluviimiseks ega arutada seda Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega. Selles kontekstis avaldas Euroopa Komisjon teatiseJäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“, mis sisaldab liikmesriikidele suunatud ettepanekuid ega ole seejuures siduv.

Euroopa Komisjoni jäätmetega seotud eesmärkides nähakse 2030. aastaks ette olmejäätmete hulga märkimisväärne vähendamine. Aastaks 2030 sätestatud eesmärkide hulgas on näiteks toiduainete raiskamise vähendamine poole võrra, 65 % olmejäätmete ja 75 % pakendijäätmete ringlussevõtt ning prügilatesse ladestatavate jäätmete koguhulga piiramine 10 %-ni. Komisjoni teatises kirjeldatakse jäätmetest energia tootmise positsiooni jäätmehierarhias, milles jäätmete tekkimise vältimine ning korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamine on eespool jäätmetest energia tootmisest.

Euroopa Komisjon leiab, et on äärmiselt oluline kohandada finantsabi jäätmehierarhiaga. Liikmesriikide jaoks on uueks oluliseks asjaoluks see, et teatises käsitletakse jäätmetest energia tootmist peamiselt jäätmehierarhia ja mitte energialiidu kontekstis. See tähendab, et jäätmetest energia tootmist tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna jäätmete prügilasse ladestamise asemel ning seejuures on eesmärk hoida jäätmed korduskasutustsüklis nii kaua, kui see on mõistlikult ja tehnoloogiliselt võimalik.

Regioonide Komitee põhisõnumid:

  • liikmesriikide kõik valitsustasandid peavad kasutusele võtma kõik võimalikud meetmed, et vähendada põletatud jäätmete hulka, pöörates erilist tähelepanu jäätmete tekkimise vältimisele, liigiti kogumise arendamisele ning investeerimisele tegevustesse, mis on jäätmehierarhias kõrgematel tasanditel;
  • jäätmete põletamise liigne võimsus võib kaasa tuua tehnoloogilist sõltuvust, mis võib takistada jäätmekäitluse eelistatavat arengut;
  • komitee soovitab liikmesriikidel suunata oma jõupingutused liigiti kogumise ja jäätmete ringlussevõtu arendamisse ning loobuda üldiselt jäätmetest energia tootmisest;
  • jäätmete liikmesriikidevahelise veo põhjendatuse hindamisel tuleks arvesse võtta võrdsuse ja solidaarsuse aspekte, et riigid ja piirkonnad saaksid kasutada selle tegevuse ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid eeliseid võrdsel määral;
  • äärmiselt vajalik, et kõikide tasandite finantsabi oleks kooskõlas jäätmehierarhiaga ning et see suunataks võimaluse korral ümber jäätmete tekkimise vältimisse, kodanike teavitamisse, kvaliteetsetesse liigiti kogumise süsteemidesse ning ringlussevõtu taristusse, aga ka selle valdkonna teadusuuringutesse ja innovatsiooni
  • liikmesriikide ja piirkondade vahel on suured erinevused seoses olmejäätmete kogusega elaniku kohta. Nendel erinevustel võib olla mitmeid põhjuseid, mis on sõltuvalt asukohast eeskätt seotud vastutustundliku tarbimise või vaesusega. Jäätmetega seotud strateegiates tuleb arvesse võtta kõiki neid aspekte, kuna kehtestatud eesmärkide saavutamisel võivad osutuda tõhusateks väga erinevad poliitikavahendid ja abimehhanismid.
  • sarnaste süsteemide kehtestamine võib anda väga erinevaid lõpptulemusi, kohalikul tasandil võetud kohustus kehtestatud eesmärke täita on äärmiselt oluline;
  • oluline on, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks strateegia kavandamisse ja finantsabimehhanismide väljatöötamisse, kuna neil on kohustus otsuseid ellu viia, ning et olukordade mitmekesisus ei võimalda kohaldada ühtset lahendust;
  • sobivate õigusaktide ja otsuste nõuetekohase tegemise eeltingimus on usaldusväärsete andmete kättesaadavus, mis kajastavad tegelikku olukorda ja on võrreldavad, ning et praegu ei ole see täiel määral tagatud.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal,

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257

 


23.08.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit