Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


10. - 14. juuli 2017 a nr. 18
Print

Nädalakiri nr 18/2017

  1. Assises 2017 konverents Brüsselis 10. ja 11. juulil „Linnade ja piirkondade areng. Detsentraliseeritud koostöö“
  2. Regioonide Komitee 124. täiskoguistung Brüsselis 12. ja 13. Juulil

Järelvaatamine: 12. juuli  ja  13. juuli

Kokkuvõtlik lühivideo siin

Regioonide Komitee liikmed valisid täiskogul komitee uueks presidendiks Karl Heinz Lambertz’i:

http://cor.europa.eu/et/news/Pages/-Heinz-Lambertz-elected-President.aspx

Vastu võeti järgmised arvamused:

  • Programmi „Horisont 2020“ kohalik ja piirkondlik mõõde ning uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, omaalgatuslik arvamus Raportöör: Christophe Clergeau (FR/PES)
  • Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine, omaalgatuslik arvamus Raportöör: Ulrike Hiller (DE/PES)
  • aasta järgne ühine põllumajanduspoliitika, omaalgatuslik arvamus Raportöör: Guillaume Cros (FR/PES)
  • Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks. Raportöör: Franco Iacop (IT/PES)
  • Ränne Vahemere keskosa rändeteel. Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine. Raportöör: Hans Janssen (NL/EPP)
  • Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava. Omaalgatuslik arvamus. Raportöör: Anthony Gerard Buchanan (UK/EA)
  • Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides. Omaalgatuslik arvamus. Raportöör: Pavel Branda (CZ/ECR)
  • Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus. Raportöör: Tadeusz Truskolaski (PL/EA)
  • Arukas reguleerimine VKEde jaoks. Omaalgatuslik arvamus. Raportöör: Christian Buchmann (AT/EPP)
  • Territoriaalne liigitus ja territoriaalsed tüpoloogiad. Raportöör: Mieczysław Struk (PL/EPP)
  • Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine. Raportöör: Daiva Matonienė (LT/ECR)
  • Energialiidu juhtimine ja puhas energia. Raportöör: Bruno Hranić (HR/EPP
  • Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia. Omaalgatuslik arvamus. Raportöör: József Ribányi (HU/EPP)
  1. Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasika sõnavõtt Regioonide Komitee täiskoguistungil 13. juulil ELi Nõukogu eesistujariigi Eesti nimel

 

………………………………………………………………………………………………………………………..

 

  1. Euroopa Komisjon on koostöös Regioonide Komiteega loonud piirkondade ja linnade koostöö arendamiseks ainulaadse dialoogifoorumi Assises. Assises 2017 konverentsile Brüsselis 10. ja 11. juulil oli saabunud rohkem kui 600 ELi ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajat Aafrika, Kariibi mere, Vaikse ookeani piirkonna ja Ladina-Ameerika riikidest. Assises 2017 konverents toimus uute säästva arengu (2030) eesmärkide kava kohaselt ja oli pühendatud detsentraliseeritud koostööle. Kahe päeva jooksul tutvustasid linnad ja piirkonnad oma projekte, arutasid ühiseid väljakutseid ja lõid uusi partnerlussuhteid: toimusid täiskogu istungjärgud, poliitilised ümarlauad, projektipõhised seminarid, mis kõik keskendunud kestlikule

https://ec.europa.eu/europeaid/news-and-events/5th-assises-decentralised-cooperation_en

 

  1. 3) Regioonide Komitee nõuab, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudetaks ÕIGLASEKS, KESTLIKUKS JA SOLIDAARSEKS põllumajanduspoliitikaks, mis teenib põllumajandustootjate, piirkondade, tarbijate ja kodanike huve. Põllumajandussektor on suuruselt teine tööhõivet edendav tööstussektor ELis, andes tööd 22 miljonile põllumajandustootjale ja 44 miljonile inimesele ülejäänud toidutarneahelas.

Põllumajanduse atraktiivseks muutmiseks ning ohutu ja kvaliteetse Euroopa põllumajanduse tagamiseks on vajalik ÜPP, mis tagab põllumajandustootjatele suurema sissetuleku reguleeritud turu kaudu.

ÜPP majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane, territoriaalne ja rahvusvaheline legitiimsus on selle elujõulisuse alus; Euroopa põllumajandussektoril on innovatsioonivõime, tugev logistika ja infrastruktuur, suur mitmekesisus, olulised looduslikud, kultuurilised ja ajaloolised aspektid põllumajanduse valdkonnas ning palju pereettevõtteid ja hästi arenenud ettevõtlusmaastik.

Regioonide Komitee juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu sellele, et tarbijate huvi kasvab säästvalt ja kohalikult toodetud kvaliteetse ja õiglase hinnaga toidu vastu, mis vastab loomade heaolu standarditele. Vaatamata oma suurele eelarvele kaasneb ÜPPga põllumajanduse tööhõive tugev vähenemine. Mitmete uuringute kohaselt on ÜPP aidanud kaasa põllumajandustootmise kontsentreerumisele teatud piirkondadesse teiste piirkondade arvelt, vastupidiselt Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgile. Vaatamata Euroopa Kontrollikoja hoiatustele, on avaliku sektori toetuse jaotus põllumajanduslike majapidamiste ja liikmesriikide vahel jätkuvalt väga ebavõrdne. Suure hulga põllumajandustootjate sissetulek on väga madal, alla vaesuspiiri, ja et see on vastuolus Rooma lepingu eesmärgiga kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa õiglane elatustase. Liiga sageli on põllumajandustootjad sunnitud müüma oma tooteid alla tootmishinna, mis tekitab kulude ja hindade langemise spiraali.

Regioonide Komitee on seisukohal, et kindlustusskeeme tuleb uurida, kuna need võivad tuua kasu pigem kindlustajatele kui põllumajandustootjatele ja olla maksumaksjatele hindade järsu languse korral kulukamad, mõjutamata hindade volatiilsust. EL – olles saanud maailma suurimaks toiduainete importijaks ja eksportijaks – on suurendanud oma sõltuvust kolmandatest riikidest ja kujundanud kaubanduspoliitikat, mis on vastuolus tema eesmärkidega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Üha suurem osa varem Euroopas toodetud põllumajandustoodetest imporditakse nüüd madalate tööjõukuludega riikidest. Euroopa ülejääkide (piimapulber, kana, ... jne) eksport hinnaga, mis jääb alla Euroopa tootmiskulusid, vähendab arenguriikide tootmisvõimsust ja soodustab nende elanike väljarännet, mis on vastuolus ELi kohustusega võtta arvesse kestliku arengu eesmärke.  Euroopa põllumajandustoodete hinnad on üha enam seotud madalaima maailmaturul pakutava hinnaga ja et seega on Euroopa põllumajandustootjad silmitsi suurema konkurentsiga, kuigi nad peavad täitma rangemaid keskkonna- ja tervisenõudeid.

Maapiirkonnad on linnapiirkondadest maha jäämas ja et see lõhe tekitab veelgi rohkem muret oma pideva suurenemise tõttu, mis on tingitud peamiselt sellest, et suurte linnade ja pealinnade areng üha kiireneb. Säästvate põllumajandustavade puudumisest tingitud erosioon ja mulla degradeerumine seavad ohtu mullaviljakuse. Kliima soojenemine avaldab juba märkimisväärset põllumajanduslikku mõju, mis muudab veelgi tungivamaks vajaduse tootmisviisid ümber suunata. Brexit võib kaasa tuua ÜPP ressursside vähenemise ning turgude kadumise, vähendades EList Ühendkuningriiki suunduva ekspordi käivet. ELi eelarvest põllumajandusele eraldatav osa – kuigi 2014. aastal oli selleks määratud vaid 0,70 % Euroopa SKPst – on samas piisav selleks, et toetada tõelist ühist Euroopa poliitikat.

Regioonide Komitee soovitab:

  1. a) arendada välja säästev ja jõukas põllumajandus;
  2. b) tagada Euroopas elavate inimeste toiduga kindlustatus õiglaste hindadega;
  3. c) pakkuda tervislikku, toitvat, mitmekesist ja kvaliteetset toitu, mis pärineb esmajoones elanikele lähedal asuvatest piirkondadest (ringmajandus);
  4. d) tagada võimalikult suure hulga põllumajanduslike majapidamiste taastamine;
  5. e) mitte destabiliseerida kolmandate riikide põllumajandust;
  6. g) tagada, et kõik põllumajandustootmise viisid põhineksid tavadel, milles arvestatakse inimeste tervisega, kaitstakse keskkonda, mullastikku ja veekogusid, soodustatakse looduslike ja põllumajanduslike liikide bioloogilist mitmekesisust, arvestatakse loomakaitsestandarditega ja vähendatakse kliimasoojenemist;
  7. h) jaotada ühise põllumajandus- ja toidupoliitika (ÜPTP) avaliku sektori vahendeid põllumajanduslike majapidamiste ja liikmesriikide vahel õiglasemalt;
  8. i) kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet põllumajandustootjate kontrollisüsteemi suhtes;
  9. j) edendada kõigi maapiirkondade majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut.

Regioonide komitee soovib, et ÜPP eelarve säilitaks piisava suuruse, et katta Euroopa põllumajanduse vajadusi.

 

  1. Alates 1. juulist ja 2017. aasta teisel poolel on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Eesti. Kooskõlas uue eesistujariikide kolmiku (Eesti-Bulgaaria-Austria) üldprogrammiga on eesistujariigil Eestil kavas keskenduda mitmele ELi jaoks ülimalt tähtsa probleemiga tegelemisele. Eesistujariik vaatab koos Euroopa institutsioonidega tulevikku, et aidata taastada usku Euroopa projekti, võita taas avalikkuse usaldus ja anda ELile uus hoog.

Üldeesmärk on tagada, et EL jääks ühtseks ja kindlameelseks ning keskenduda sellele, mis on oluline Euroopa inimestele ja ettevõtjatele.

 

Matti Maasikas tutvustas Regioonide Komitee liikmetele eesistujariigi Eesti nelja prioriteetset valdkonda:

 

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab arendada välja selline majanduskeskkond, kus toetatakse majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Seejuures keskendub Eesti ELi eesistumisel järgmistele eesmärkidele:

-    kaitsta ja edendada ELi nelja vabadust: kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine

-    tagada, et teenuste osutamine ja ettevõtte loomine ELis oleks nii lihtne kui ka võimalik ning liikuda kaubandusläbirääkimistega edasi

-    luua ettevõtjatele uusi rahastamisvõimalusi ja tagada stabiilne pangandussektor

-    luua stabiilne ja hästi toimiv elektrienergia turg, tagada õiglane konkurents ja tarbijate õiguste suurendamine

-    tagada õiglane konkurents, ennetades maksudest kõrvalehoidumist.

Turvaline ja kaitstud Euroopa

ELi kodanike ohutust saab parandada ning rahu, heaolu ja stabiilsust edendada ainult üheskoos tegutsemise ja globaalsel tasandil ühtsuse säilitamise abil. Seejuures keskendub Eesti ELi eesistumisel järgmistele eesmärkidele:

-    tugevdada võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, tugevdada sisejulgeolekut ja Euroopa Liidu välispiiride kaitset, parandades koostööd ja kasutades tipptasemel teabesüsteeme

-    jätkata tööd rändekriisi lahendamiseks ja reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi

-    toetada ja tugevdada suhteid idapartnerluse riikidega

-    suurendada kaitsekulutusi, arendades Euroopa kaitsealast koostööd ning ELi ja NATO partnerlust.

Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine

Euroopa peab ära kasutama hüved, mida saadakse tehnoloogia arengust, mis toob pidevaid muutusi inimeste, ettevõtjate ja valitsuste ellu. Seejuures keskendub Eesti ELi eesistumisel järgmistele eesmärkidele:

-    arendada piiriülest e-kaubandust ja e-teenuseid, et tuua kasu tarbijatele, tootjatele ja ettevõtjatele

-    tagada nüüdisaegne ja turvaline elektroonilise side, mis on kättesaadav kõikjal Euroopas, ning luua soodne keskkond uute innovaatiliste teenuste jaoks

-    edendada piiriüleseid avalikke digitaalteenuseid igapäevaelu hõlbustamiseks.

Kaasav ja kestlik Euroopa

Kaasav ja kestlik Euroopa aitab kaasa võrdsetele võimalustele tööhõive, teenuste kättesaadavuse ja oskuste arendamise vallas. Kestlik Euroopa hoolib puhtamast keskkonnast ja võtab endale kohustuse selle saavutamiseks. Seejuures keskendub Eesti ELi eesistumisel järgmistele eesmärkidele:

-    edendada tööjõu liikuvust ja isikute vaba liikumist

-    tagada võrdsed võimalused tööturul ja sotsiaalse kaasatus

-    tagada jätkusuutlikum keskkond.

 

Eesti eriesindaja sõnavõtule järgnes debatt komitee liikmetega. Euroopa Rahvapartei sooviks, et Eesti eesistumise ajal tegeldaks rohkem investeeringutega ja ELi eelarvega. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et Eestilt on teistel liikmesriikidel palju õppida – majanduslik mõtlemine, arengu dünaamilisus. Liberaaldemokraadid loodavad, et Euroopa suudab rohkem teha koos ja et EL liigub Eesti eesistumisajal edasi fiskaalliiduga, samuti rõhutasid nad Euroopa julgeoleku ja välispoliitika tähtsust. EA grupi esindaja rõhutas idapartnerluse olulisust -  on vaja toetust idapartneritele, et neid lähendada.

Matti Maasikas rõhutas, et ELi kodanikele konkreetse kasu toomine on Eestile oluline. „Eesti eesistumise eesmärk on saavutada konkreetseid tulemusi, ainult nii saab kodanik aru, et EL on vajalik. Eesti soovib eesistumise ajal saavutada tasakaal Euroopa Liidus läbi ühtsuse. Euroopa peab rohkem tegema julgeoleku ja kaitse alal. Ühtekuuluvus tähendab investeeringuid – siin on vaja kindlaid reegleid, mis tagavad tasakaalu.“

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

 

 

 


07.08.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit