Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


5. - 9. juuni 2017 a nr. 16
Print


Nädalakiri 16/2017


1. Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni SEDEC koosolek 8. juunil

Arutusel olid ja vastu võeti järgmised arvamused:

a) Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine

Raportöör:     Ulrike Hiller (DE/PES

b) Euroopa andmepõhise majanduse rajamine

Raportöör:     Kieran McCarthy (IE/EA)

c) Programmi „Horisont 2020“ kohalik ja piirkondlik mõõde ning uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

Raportöör:     Christophe Clergeau (FR/PES)

d) Toimus ka üldine ettevalmistav arutelu Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitleva arvamuse ja Euroopa sotsiaalset mõõdet käsitleva aruteludokumendi üle

Pearaportöör:           Mauro D'Attis (EPP/IT)

e) ning arutelu töötajate ränga ärakasutamise teemal

……………………………………………………………………………………………………………

1. a) Regioonide Komitee toetab töötajate vaba ja õiglase liikuvuse kontseptsiooni ja avaldab seetõttu heameelt kodanike ELi sisese kasvava liikuvuse taustal sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirjade läbivaatamise üle. Töötajate vaba liikumist tuleb kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu kohtu praktikaga täiendada sotsiaalkindlustuse ühtlustamisega. Komitee peab Euroopa Komisjoni ettepanekuid, millega muudetakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise ja rakendamise kohta  käivaid määrusi, üldjoontes asjakohasteks ja edasiviivateks ning kiidab need seega heaks. Määruste keerulised eeskirjad peavad õigusliku olukorra kehtestamiseks olema nii asutustele kui ka kodanikele arusaadavad.

Kodanikele, kes liiguvad ringi EL-is,  on tähtsad piirkondlikud nõustamis- ja toetusvõrgustikud. Need on väga olulised selleks, et ennetada liikuvate töötajate ekspluateerimist ja organiseeritud pettusi. Komitee kutsub üles tugevdama neid võrgustikke. Komitee rõhutab oma huvi jätkata dialoogi Euroopa Komisjoniga selles küsimuses, ning toonitab sellega seoses, kui oluline on mõju hindamise aruanne, mille komisjon esitab tulenevalt oma koostöölepingust Euroopa Regioonide Komiteega asjaomasel tähtajal.  Komitee võtab teadmiseks edusammud, mida on saavutatud töötajate lähetamise sätetega ja töötajate lähetamise tõendite parandamisega seoses.  Komitee juhib seoses töötajate lähetamisega tähelepanu sellele, et sotsiaalkindlustus sõltub eeskirjade ja määratluste selgitamisest, mistõttu aitaks selliste põhimõistete nagu „füüsilisest isikust ettevõtja“ või „tegevuskoht“ ühetähenduslik tõlgendus võidelda tõhusalt näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise või varifirmade probleemiga.  Seetõttu ei kasutata peale töötajate lähetamise ühtki muud mõistet. Komitee peab üleeuroopalist elektroonilist andmevahetust hädavajalikuks ning peab viivitust sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) kasutuselevõtul kahetsusväärseks.

Hooldushüvitiste koordineerimine laiendab koordineeriva õiguse rakendusala. Liitmiskeeldu haigus- ja hooldushüvitiste osas on siiski ilmselt raske teostada. Liikmesriigi territooriumil viibiva haige inimese kaitse peab olema tagatud ka siis, kui sellel inimesel ei ole õigust elamisloale selles liikmesriigis. Komitee viitab kõigepealt aga sellele, et välisriigis tekkinud õigust ravikindlustusele on kehtiva ELi õiguse järgi raske teostada ning et mõnes ELi riigis keeldutakse ebakindlas töösuhtes olevatele inimestele ravikindlustust üldse võimaldamast, mis ei ole õiglane.

1. b) Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali digitaalse ühtse turu soovituste rakendamisel, digitaalsete teenuste pakkumisel kodanikele ning digitaalse taristu loomisel ja haldamisel, sh andmete genereerimisel. Digitaalsed teenused on kohalikul ja piirkondlikul tasandil majanduskasvu tõukejõuks, pakkudes laialdasi võimalusi innovatsiooniks, VKEde loomiseks ja ettevõtluseks, töökohtade loomiseks ja ühiskonna arenguks.  Euroopa Komisjoni arvates peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid olema esirinnas ning suunama – tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega – Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi jõupingutusi suuremate muutuste läbiviimiseks haldusmenetlustes ja -struktuurides, kasutades IKTd ja andmete genereerimist riigiasutuste töö otstarbekuse, kvaliteedi, tootlikkuse ja tõhususe parandamiseks ning bürokraatia vähendamiseks üldsuse ja ettevõtete jaoks. Regioonide komitee toetab seda arvamust.

Regioonide Komitee palub komisjonil toetada omavalitsusi finantseerimistegevustes, lubades neil jätkata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eeliskasutamist digitaalse taristu, näiteks andmete ja oskuste arendamise eesmärgil kõigis Euroopa piirkondades, ning tunnistada tehnoloogilisi takistusi, millega on vastamisi maa-, mägi-, saare- ja hajaasustusega piirkondade digitaalse arengu projektid. Andmete kogumine on digitaalse ühtse turu tähtis element. Selline uus üleilmne suundumus kätkeb endas tohutut potentsiaali nii omavalitsustele kui ka erinevatele sektoritele alates tervishoiust, keskkonnast, toiduohutusest, kliimameetmetest ja ressursitõhususest kuni energeetika, intelligentsete transpordisüsteemide ning nutikate linnade ja piirkondadeni.

Andmevahetus jääb praegu piiratuks. Andmeturud hakkavad aeglaselt tekkima, kuid neid ei kasutata laialdaselt. Võidakse karta, et andmete konkurentidele kättesaadavaks tegemisega kaotavad nad oma konkurentsieelise või kahjustavad seda. Andmete omanik ei kaota andmete jagamisel midagi. Vastupidi, teadmiste jagamine suurendab andmete väärtust.

Piirkondadel ja linnadel on põhiroll avaliku teabe andmebaaside loomisel, andmete turvalisuse tagamisel, vajalike digitaalsete ja ettevõtlusalaste oskuste arendamisel ning lairibataristu ja -võrkude rahastamise kindlustamisel ja hõlbustamisel. Sobiva keskkonna loomine veebiteenuste piirkonna- ja piiriüleseks vahetamiseks võib oluliselt kaasa aidata kõrgetasemeliste teenuste ja andmepõhise majanduse loomisele.

Regioonide Komitee rõhutab, millise panuse saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused anda andmete kogumise ning kodanikele ja ettevõtjatele teenuste osutamise kõigis etappides. See hõlmab digitaalsete ja ettevõtlusalaste oskuste toetamist, et võimaldada täielikult ära kasutada uusi tehnoloogiaid, analüüsida suurandmeid, mõista küberjulgeoleku küsimusi, suurendada oma tööalast konkurentsivõimet ja luua uusi ärivõimalusi. Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni juhitava ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava linnaarengu uuenduslike meetmete programmi üle, mis aitab linnadel määratleda ja katsetada innovaatilisi lahendusi, näiteks andmete loomine kestlikuks linnaarenguks.

Omavalitsustel peab olema võimalus panustada õigusaktidesse, mis mõjutavad nende pädevusi andmepõhises majanduses; iga uus määrus võib linnade ja piirkondade jaoks tuua kaasa bürokraatiat ja kulusid, mis komitee arvates ei kaalu üles kodanike saadavat kasu.

Regioonide Komitee nõuab andmekaitse vajaduste kohandamist digitaalse ühtse turu muutuvate nõudmistega. Õigusraamistiku loomisel on otsustava tähtsusega aidata kõrvaldada andmete vaba liikumise tõkkeid ja ohte ning tegeleda uute andmetehnoloogiate loodud õigusliku ebakindlusega. Regioonide Komitee nõuab, et ELi õigusraamistik oleks digitaalkeskkonna seisukohalt asjakohane, et saaks toetada innovatsiooni ja ELi majandusse investeerimist ning kasutada täielikult ühtse turu potentsiaali.

 

1. c) Raamprogrammi positsiooni tugevdamine Euroopa teadusruumi ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide elluviimisel.

Regioonide Komitee tervitab järjestikuste raamprogrammide kaudu kuni programmini „Horisont 2020“ rakendatud Euroopa teadusuuringute poliitika suurt edu. „Horisont 2020“ on tipptasemel teadusel ja innovatsiooni kiirendamisel põhinev kõige olulisem integreeritud teadusuuringute programm maailmas. Programm „Horisont 2020“ on peamine teadusuuringute ja innovatsiooni arendamise toetusvahend Euroopas osana üldisest strateegiast „Euroopa 2020“ ja peamine vahend Euroopa teadusruumi elluviimiseks.  Komitee toonitab, et Euroopa teadusruumi elluviimist tuleb jätkata ja selleks tuleb püüelda mitme eesmärgi poole, millest teaduse tipptase on oluline ja hädavajalik, kuid mitte ainus aspekt. Innovatsiooni ja teadusuuringute taastamine on poliitiline ja eelarveprioriteet.

Regioonide Komitee kutsub üles seadma uue kollektiivse eesmärgi, mille peaeesmärk ei ole üksnes teaduse tipptase Euroopas, vaid Euroopa kui terviku teaduse tipptase ja innovatsioonisuutlikkus. Selleks tuleb kasutada ära kõigi piirkondade kogu potentsiaal.  Komitee tuletab meelde kõigile liikmesriikidele strateegias „Euroopa 2020“ seatud olulist eesmärki eraldada 3 % SKPst avaliku ja erasektori teadusuuringutele ja innovatsioonile, mida kahjustab eraldiste vähenemine paljudes liikmesriikides.

Tähtis on selgem arutelu koostoime üle teiste ELi poliitikavaldkondadega. Regioonide Komitee esitab viis tegevuspõhimõtet, mis võiksid olla ELi, liikmesriikide, piirkondade ja linnade jaoks ühised:

  • ühtekuuluvuspõhimõte: ühine juhtimine ning suurte eesmärkide, strateegiate ja juhtprojektide ühine valik;
  • sobivuspõhimõte: võimalus ühendada vahendeid lihtsal ja tõhusal viisil, eeskätt seoses riigiabi küsimusega;
  • täiendavuse põhimõte: rollide selge jaotuse ja tegevuse sujuva jätkumise tagamine projektide eri osade rahastamisel ning toetuse tagamine nii algetapis (suutlikkuse suurendamine jne) kui ka lõppetapis (teadusuuringute tulemuste hindamine, turustamine jne);
  • ühise koostamise põhimõte: sidusa lähenemisviisi kehtestamine põhimõttel, et koos rahastamine tähendab koos loomist ja koos juhtimist;
  • kohalike ühisalgatuste tunnustamise põhimõte;

 

Oluline on piirkondade- ja liikmesriikidevahelise innovatsioonilõhe ületamine. Piirkondlikul ja kohalikul tasandi on erinevus osalemismääras. Komitee tuletab meelde, kui oluline on, et raamprogramm – ja mitte üksnes ühtekuuluvuspoliitika – toimiks ELi kõigis piirkondades, et toetada tipptaseme parimaid teerajajaid ja võimaldada neil osaleda Euroopa koostööjõupingutustes. Komitee soovitab tipptaseme saavutamiseks uut lähenemisviisi, koostades riigipõhise koordineerimiskava, et viia üheaegselt läbi vajalikke reforme, rajada tippkeskusi, võidelda ajude äravoolu vastu ja osaleda täiel määral Euroopa teadusvõrgustikes.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


20.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit