Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


15. - 19. mai 2017 a nr. 14
Print


Nädalakiri 14/2017


Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni COTER koosolekul 17.mail, 2017 olid arutusel

1. Arvamused – esimene arutelu ja vastuvõtmine

a) Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia. Arvamuse eelnõu. Raportöör: József Ribányi (HU/EPP)

b) Inimestevahelised (people-to-people) ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides. Arvamuse eelnõu. Raportöör: Pavel Branda (CZ/ECR)

c) Territoriaalne liigitus ja territoriaalsed tüpoloogiad. Arvamuse eelnõu. Raportöör: Mieczysław Struk (PL/EPP)

Arvamused – arvamustevahetus

2. ELi omavahendite reform järgmises, 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus. Töödokument. Raportöör: Isabelle Boudineau (FR/PES)

3. Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi tulevik. Töödokument. Raportöör: Ximo Puig i Ferrer (ES/PES)

……………………………………………………………………………………………………………………………

1 a)  Vähese heitega liikuvuse strateegia on laiahaardeline lähenemisviis, mis hõlmab energeetika-, taristu- ja digitaalsektori innovaatilist arendamist. Selle strateegia eesmärgid olid seatud juba 2011. aasta valges raamatus: vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 60%.  Regioonide komitee soovitab, et strateegia võtaks kooskõlas 2011. Aasta valge raamatuga arvesse edusamme, mida on alates 2011. aastast tehtud transpordisüsteemi tõhususe parandamisel.

Rakendades digitaaltehnoloogiate potentsiaali, on võimalik optimeerida transporti ja luua üleeuroopaline mitmeliigiline transpordivõrk (TEN-T). Selle eeltingimused on intelligentsed transpordisüsteemid, ökosüsteemid ja taristu, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine rakendusetapis. IT-lahendused kujundavad transpordiettevõtluse mudeleid ja toimimisviise. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid rakendama lihtsaid IT-lahendusi nutikate linnade arendamisel. Vaja on lihtsustada andmebaase ja need omavahel ühendada. Regioonide Komitee soovitab välja töötada Euroopa standardid, mis hõlbustaksid koostalitlust.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad omal viisil (nt kasutades parkimiskohti, bussiradasid, hankehüvesid, rohelisi registreerimisnumbreid või kasutusmaksude tariifide vähendamist) mõjutada tarbijate eelistusi ja valikuid, julgustades alternatiivkütusega sõidukite kasutamist. Hinnakujunduse eesmärgil tuleb ühtlustada erinevatest allikatest transpordi kohta saadavat teavet. Integreeritud piletimüügi laiem kasutus on ikka veel takistatud, sest transpordiliikide kasumlikkus on erinev. Integreeritud hinnakujunduse kasutuselevõtt võib vähendada mõne transpordiliigi üldist rahalist kasumit või selle kahjumisse viia. Sellisel juhul peaks kohaliku/piirkondliku transporditeenuse pakkujate rahalise kahju katma neile kohandatud ELi toetuste programm. Selleks et ergutada elektriautode laialdasemat kasutuselevõttu, tuleb läbi vaadata energiavõrgud, elektri salvestamine, selega kauplemine ja valiku taristu haldamine.

Regioonide Komitee julgustab mitmeliigilisust linnalis-piirkondlikus transpordis. Maanteetranspordilt teistele transpordiliikidele üleminek on märkimisväärne edusamm vähese heite mõttes. Alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt sillutab teed heitevabale transpordile. Liikmesriike, piirkondi ja omavalitsusüksusi julgustatakse ühtekuuluvuspoliitika tagastamatute toetuste abil investeerima transpordivaldkonnas alternatiivenergiasse. Direktiiviga alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta  on juba sätestatud kohustuslikud nõuded elektri, maagaasi ja vesiniku sõidukite kütuseks kasutamise kohta. Praegu kättesaadavad alternatiivkütused ja biokütused hakkavad osaliselt asendama tavapäraseid diislikütusel või bensiinil töötavaid sõidukeid, eelkõige linna- ja linnalähitranspordis. See suurendab energiajulgeolekut, vähendades nõudlust tavakütuste järele.

Vaja on kehtestada üldine, laialdaselt aktsepteeritav biokütuste mõiste, mida saab kohaldada pikas perspektiivis. Komitee pooldab taastuvatest energiaallikatest toodetud biokütuste ulatuslikumat kasutuselevõttu, et vähendada transpordisektori heitkoguseid. Seejuures tuleks esikohale seada mittetoidukultuuripõhised (sünteetilised) või söödapõhised biokütused ning samal ajal tuleks toidukultuuripõhiste biokütuste kasutamine järk-järgult lõpetada. Oluline on võtta arvesse konkreetset liikmesriigi kohalikku olukorda ja kohapeal kättesaadavaid erinevaid tooraineid.

Elektritranspordi- ja elektrilaadimistaristu saaks linnapiirkondades ja linnastutes väga kiiresti kasutusele võtta, kui kohalikud omavalitsused keskvalitsusi selles ettevõtmises toetavad. Tuleb kehtestada ühtsed tehnilised ja tehnoloogilised standardid, võttes arvesse eri liikmesriikide vajadusi.

Regioonide Komitee   tunneb heameelt selle üle, et strateegia sobib hästi kokku 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikuga, mille Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 23.–24. oktoobril 2014. aastal,  ja Pariisi kokkuleppega, mis võeti vastu 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil,  sidudes kaks peamist osalejat ELis: transpordi nõudluse poolel ja energia tootmise ja ülekandmise valdkonna peamised osalejad pakkumise poolel.

1 b)   Inimestevahelised (people-to-people) ja väikesemahulised projektid on oluline ja tulemuslik vahend piiriülese koostöö programmides, nende eesmärk on lähendada üksteisega piirnevaid piirkondi ja algatada esmatasandi kontakte inimeste vahel. Üle ühe kolmandiku ELi kodanikest elab ja töötab Euroopa piirialadel. Piiriülene koostöö on osutunud kõige tõhusamaks vahendiks, mis aitab ületada piiride tõkestavat mõju ja eraldavat rolli.  Ajavahemikul 2014–2020 investeeritakse piirkondadevahelisse koostöösse rohkem kui 10 miljardit eurot, millest umbes 6,6 miljardit eurot suunatakse piiriäärsetele aladele.

Inimestevahelisi (people-to-people, P2P) ja väikesemahulisi projekte võib määratleda nende suuruse, kestvuse ja sisu alusel. Väikesemahuliste projektide maht on tavaliselt väiksem kui tavapärastel suurtel projektidel (nt maksimaalselt 100 000 eurot ). Samuti võivad nad olla piiratud kestvusega ja nende peamine eesmärk on rahastada algatusi paljudes piiriülese koostöö eri valdkondades, millel on kohalik mõju, et toetada ELi programmide peamisi temaatilisi eesmärke (sealhulgas usalduse suurendamine, soodsate raamtingimuste ja alt üles lähenemisviisi loomine ning uute partnerluste algatamine).

Inimestevahelisi projekte ja väikesemahulisi projekte viiakse ellu paljudes eri valdkondades, nagu kultuur (nt naaberriigi keele õppimine), sport, turism, haridus ja kutseõpe, majandus, teadus, keskkonnakaitse ja ökoloogia, tervishoid, transport ja väiketaristu (piiriülesed tühimikud), halduskoostöö, reklaamitegevus jne.

Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid on kättesaadavad paljudele abisaajatele: muu hulgas omavalitsustele, õppeasutustele (koolid, kutsehariduskeskused ja ülikoolid), teadusasutustele ja ettevõtlust toetavatele asutustele. Oma positiivsest mõjust hoolimata seisavad need projektid silmitsi suurte raskustega. Korraldusasutused eelistavad sageli suuremaid projekte, kuna need on kulutõhusamad (inimestevahelistel projektidel on suuremad halduskulud) ja nende mõju on mõõdetav. Samuti on raske siduda selliste projektide pehmet mõju näitajatega, mis on seotud töökohtade loomisele ja majanduskasvule keskenduva strateegiaga „Euroopa 2020“, (metoodika ja sobivate hindamisnäitajate puudumine).

Käesoleva arvamuse peamine eesmärk on anda tõenduspõhine loetelu eelistest ja lisaväärtusest, mida võivad pakkuda sellised projektid, pakkuda soovitusi nende edasiseks lihtsustamiseks, aga eelkõige esitada konkreetsed ettepanekud piiriülese koostöö tulevaste programmide kohta, andes sellega oma panuse arutelusse ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle pärast 2020. aastat.

 

1 c) Territoriaalne liigitus ja territoriaalsed tüpoloogiad põhinevad Euroopa statistikal ja nendel on regionaalpoliitikas oluline roll, kuna need võivad aidata edendada tõenduspõhist poliitilist sekkumist ja integreeritumaid territoriaalseid lähenemisviise, milles võetakse arvesse ELi piirkondade mitmekesisust. Regioonide Komitee rõhutab Euroopa piirkondliku statistika tähtsust sihipärase poliitikakujundamise olulise vahendina, mille abil mõista ja mõõta poliitiliste otsuste mõju.

Euroopa Komisjoni on algatanud määruse (EÜ) nr 1059/2003(vt linki lõigu lõpus) muutmise  territoriaalsete tüpoloogiate osas, et õiguslikult tunnustada Euroopa Komisjoni poolt juba välja töötatud territoriaalseid tüpoloogiaid. Nende tüpoloogiate kodifitseerimine ühes õigustekstis võimaldaks koondada andmeid eri tüüpi territooriumide kohta, tagades olemasolevate meetodite ühtlase ja läbipaistva kohaldamise nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2016/ET/COM-2016-788-F1-ET-MAIN.PDF

Regioonide Komitee rõhutab  vajadust viia määrus (EÜ) nr 1059/2003 vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu uute õigusnormidega, andes komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte muudetud määruse lisade kohandamiseks. Samuti rõhutab komitee, et oluline on käsitleda geograafiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja demograafiliste iseärasustega territooriumide erilist olukorda. Nimetatud iseärasusi tuleks Euroopa piirkondliku statistika raamistikus arvesse võtta. Seoses sellega tuuakse arvamuses esile Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Territoriaalse arengu näitajad – SKP täiendamine“ (COTER-VI-009), milles juhitakse tähelepanu sellele, et ei ole piisavalt kvantitatiivseid andmeid erinevate arengut mõjutavate territoriaalsete, eelkõige geograafiliste, keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete iseärasustega ELi piirkondade kohta. Samuti teeb komitee ettepaneku, et komisjon (Eurostat) võtaks kasutusele aluslepingus kindlaks määratud territoriaalsed kategooriad, mis aitaks territoriaalse mõõtmega ELi meetmeid nõuetekohaselt ellu viia.

 

2 ELi omavahendite reform järgmises, 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus.

Euroopa Liidu eelarve tulevik seisab praegu silmitsi järgmiste probleemidega: -Ühendkuningriigi lahkumine EList, mis on tõenduseks üha kasvavast euroskeptitsismist; pagulaste ja rändajate haldamine; võitlus terrorismi vastu; finantskriis ja ohud, mis on seotud riikide võlakohustustega; Euroopa kodanike turvalisusega seotud ohud; ELi ebapiisav eelarve poliitilistele väljakutsetele vastamiseks; vähene paindlikkus, mistõttu jäetakse aastaeelarve vastuvõtmiseks igal aastal piiratud tegutsemisruum; keerukus, mis tuleneb eelarve struktuurist, aga ka suurema osa liikmesriikide suhtes kohaldatavatest tagasimakse- ja parandusmehhanismidest.

  1. aasta alguses avaldati kaks strateegilist dokumenti, milles käsitletakse omavahendite reformimist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

1)Lõpparuanne kõrgetasemeliselt töörühmalt, mis koosneb parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajatest ja mille esimees on Mario Monti. Aruanne avaldati 2017. aasta jaanuaris. Selles aruandes tehakse ettepanek minna üle praeguselt peamiselt liikmesriikide osamaksetel põhinevalt süsteemilt omavahendite süsteemile, mis on lihtsam, läbipaistvam ja õiglasem.

2) Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta, kus esitatakse ELi tuleviku kohta viis stsenaariumit. Raamatut esitleti 1. märtsil 2017. Iga stsenaariumi raames tehakse märkimisväärseid muudatusi Euroopa Liidu eelarves ning viies stsenaarium hõlmab eelarve ajakohastamist ja uute nn tõeliste omavahendite kehtestamist.

See erinevate kriisidega seotud kontekst ja hiljutised arutelud seoses Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatuga (eelkõige aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta, mille avaldamine on kavas 28. juunil 2017), nagu ka kõrgetasemelise töörühma soovitused annavad võimaluse reformida põhjalikult Euroopa Liidu eelarve rahastamise praegust süsteemi. Euroopa Regioonide Komitee osaleb arutelus, et tuua esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukoht, kuna neil on Euroopa kodanike ees suur vastutus, sest nad on Euroopa investeerimis- ja kasvufondide ühise haldamise keskmes. 2020. aasta järgse perioodi ELi eelarve omavahendite reformi raames tuleb keskenduda läbipaistvusele, lihtsustamisele, kodanike ootustele, ELi lisaväärtusele ning subsidiaarsusele.

Praegu tulenevad mitmeaastase finantsraamistiku tulud peamiselt riiklikest osamaksetest, mis arvutatakse kogurahvatulu põhjal. Kahjuks on valitsustel tavaks aktsepteerida selle süsteemi raames üksnes kulude kombinatsiooni, mis suurendab võimalikult palju nende netokasumit, ja käsitleda ELi kulutuste allika ja mitte võimalusena. See käsitlusviis soodustab eelkõige nn õiglase vastutasu loogikat. Liikmesriigid käsitlevad Euroopa Liidu eelarvet kui vahendit, mille abil saada täiendavat rahastamist riiklike või piirkondlike eesmärkide saavutamiseks, mitte kui vahendit, mille abil saavutada ELi vajadusi ja eesmärke .

Regioonide Komitee toetab reformi, selleks et jätta kõrvale õiglase vastutasu loogika ja korvata traditsiooniliste omavahendite vähenemist. Reformiga suurendatakse uute omavahendite osakaalu ja võimaldatakse kõrvaldada aastate jooksul tekkinud sõltuvus pea üksnes riiklikest osamaksetest. Selline tasakaalustamine võimaldaks eraldada rohkem vahendeid Euroopa lisaväärtust andvatele meetmetele.

Euroopa Liidu eelarve praegune tase soodustab kriisi, mis on seotud kodanike usalduse vähenemisega, kuna nad leiavad, et EL ei vasta nende ootustele. Lisaks rikub ELi meetmete mõistetavust praeguse mitmeaastase finantsraamistiku keerukus, st liikmesriikide suhtes kohaldatavad tagasimaksed ja muud parandusmeetmed. Omavahendite reformi raames tuleb kaaluda tagasimaksete kaotamise võimalust. Reformi raames tuleb keskenduda sellele, kuidas Euroopa kodanikud Euroopa Liidu eelarvet tajuvad ja mõistavad. Selle eesmärk peab olema saavutada lihtsam ja läbipaistvam eelarve, et kaasata kodanikud suuremal määral Euroopa projekti ja vähendada euroskeptitsismi.

3. 2013. aastal vastu võetud Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility – CEF) on otsustava tähtsusega majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse arengu jaoks ja kujutab endast märkimisväärset sammu teel ühenduse visiooni poole ning see loodi eesmärgiga edendada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) lõpuleviimist. Rahastu vahehindamise raames  tuleb tingimata toonitada selle olulisust ja otsustavat mõju konkurentsivõime ja ühendatud Euroopa idee tugevdamise seisukohast.

https://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure_en

Praegu võib täheldada põhjalikke muutusi majandusliku ja territoriaalse arengu vahelistes suhetes, millega kaasnevad sellised protsessid nagu näiteks makropiirkondliku linnasüsteemi tekkimine, tööstustegevuse tagasitoomine, väärtusahelate lühendamine seoses üleilmastumise protsessidega, piirkondlike valitsuste juhtimisstruktuuride kvaliteedi tähtsuse suurenemine, riigisisesed piirkondlikud erinevused, mitmetasandiline valitsemine jne. Neid nähtusi tuleb uurida.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on suur osakaal avaliku sektori kulutustes, riigihangetes, avaliku sektori investeeringutes ja personalikuludes, kuigi omavalitsuste otsustusõigused ei vasta veel kõnealusele vastutusele. Lisaks paistavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused silma selle poolest, et ELi kodanike seas on nende vastu suur usaldus. Ent kõnealustele protsessidele on lisandunud eelarvekärped, mis on sundinud piirkondlikke valitsusi vähendama oma investeeringuid eelkõige transporditaristuga seotud sektorites.

Euroopa ühendamise rahastu läbivaatamine peab vastama teatavatele strateegilistele aspektidele: sadamad ja nende mitmeliigilise transpordi ühendused, üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) (põhi- ja üldvõrk) kulgemine läbi ELi suurlinnakeskuste transpordisõlmede ja kaubaveo arendamine ELis, eelkõige raudteel, ning Euroopa taristu tunnuste üleeuroopalise standardi edendamine. Lõpuks tuleb rõhutada, kui oluline on kohalik ja piirkondlik tasand sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse seisukohast.

 

Valminud on video eelmisel nädalal toimunud Regioonide Komitee 123. täiskoguistungist.

Vt kokkuvõtlikku videot istungist siit: https://www.youtube.com/watch?v=lJCd6Zo7nI4

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


20.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit