Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


08. - 12. mai 2017 a nr. 13
Print


Nädalakiri 13/2017


Regioonide Komitee täiskogu 123. istungjärk 11.–12. mail 2017

Ingliskeelne kokkuvõte täiskogu päevakavast siin:  http://cor.europa.eu/et/events/Pages/123rd-CoR-plenary-session.aspx 

Pressiteated: http://cor.europa.eu/et/news/Pages/index.aspx

Päevakavas olid:

1.Sõnavõtud

1) Regioonide Komitee presidendi Markku Markkula sõnavõtt ja mõttevahetus Euroopa tuleviku teemal

2) Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani sõnavõtt ja arutelu liikmetega

3) Euroopa Komisjoni asepresidendi, tööhõive, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime küsimuste eest vastutava voliniku Jyrki Kataineni sõnavõtt ja arutelu liikmetega

4) Euroopa Nõukogu kongressi esimehe Gudrun Mosler-Törnströmi sõnavõtt ja arutelu liikmetega

5) Digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku Günther H. Oettingeri sõnavõtt ja arutelu liikmetega

6) Euroopa Parlamendi liikme ning merede, jõgede, saarte ja rannikualade laiendatud töörühma aseesimehe Tonino Picula (HR/PES) sõnavõtt

2.Arvamuste vastuvõtmine

1) Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat. „Tugeva ja tõhusa Euroopa ühtekuuluvuspoliitika nimel pärast 2020. aastat“ Raportöör: Michael Schneider (DE/EPP)

2) Investeerimine Euroopa noortesse ja Euroopa solidaarsuskorpus. Raportöör: Paweł Grzybowski (PL/ECR)

3) Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks. Raportöör: Rob Jonkman (NL/ECR)

4) Sotsiaalne innovatsioon kui uus vahend ühiskondlike probleemidega tegelemiseks. Raportöör: Marcelle Hendrickx (NL/ALDE)

5) Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Raportöör: Michiel Rijsberman (NL/ALDE)

6) Biomajanduse kohalik ja piirkondlik mõõde ning linnade ja piirkondade roll. Raportöör: Katrin Budde (DE/PES)

7)Tervis linnades: ühine hüve. Raportöör: Roberto Pella (IT/EPP)

8) 2016. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta. Raportöör: Rait Pihelgas (EE/ALDE)

9)Ettevõtlus saartel: panus territoriaalsesse ühtekuuluvusse. Raportöör: Marie-Antoinette Maupertuis (FR/EA)

10) Euroopa meremajanduse kasvu poliitika uus etapp. Raportöör: Christophe Clergeau (FR/PES)

3. Resolutsioonid

1) Euroopa Komisjoni resolutsioon „Valge raamat Euroopa tuleviku kohta – mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025“

2) Resolutsioon „ELi 2018. aasta eelarve projekt“

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

2.1. Ühtekuuluvuspoliitika tulevik

Regioonide Komitee juhib arvamuses tähelepanu sellele, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise poliitika on ELi üks tähtsamaid ja ulatuslikumaid poliitikaid, sest selle sihtrühma moodustavad kõik ELi inimesed kõigis oma igapäevaelu aspektides. See  poliitikavaldkond on ka aluslepingute lahutamatu osa ning Euroopa integratsiooniprotsessi ja majanduskasvu alustala – samamoodi nagu siseturg või majandus- ja rahaliit. Ühtekuuluvuspoliitika loob siseturu eeskirjade täiendusena õiglased võimalused ja annab reaalmajandusse tehtavate investeeringute kaudu panuse olemasolevate töökohtade kindlustamiseks ja uute töökohtade loomiseks, iseäranis seal, kus tavapärase turu toimimine on puudulik. See tagab, et nõrgemad liikmesriigid, piirkonnad ja omavalitsused saaksid osa ELi integratsiooni eelistest. Seeläbi annab ühtekuuluvuspoliitika olulise solidaarse panuse ELi kui terviku tugevdamiseks.

  1. aastal puhkenud kriisi järel on piirkondadevahelised erinevused suurenenud ja veelgi ebaproportsionaalsemalt kui riikidevahelised erinevused. Seda asjaolu analüüsiti kuuendas ühtekuuluvusaruandes ning seejärel kinnitasid seda ka OECD värskeimad näitajad, mistõttu on ühtekuuluvuspoliitika kolm aspekti – majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne – aktuaalsemad kui iial enne. Tulevases ühtekuuluvuspoliitikas tuleb tugevdada solidaarsust kodanikega, et taastada ELi nõrgenenud legitiimsus. Ühtekuuluvuspoliitika pakub kooskõlastatud tegevust, mida on vaja võitluseks ebavõrdsusega, inimväärsete elutingimuste tagamiseks ja õiguste kaitsmiseks. Ühtekuuluvuspoliitikat ei tohi kasutada ainult tehnoloogiaarengu või kliimamuutustega seotud võimalustest kinnihaaramiseks, vaid see peab võimaldama kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ka luua võimalusi oma inimeste jaoks.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%201814/2016  

2.2 Investeerimine Euroopa noortesse

Hoolimata püüdlustest vähendada noorte töötust, kujutab töötus endast jätkuvalt mitte ainult suurt sotsiaal-majanduslikku väljakutset, vaid õõnestab ka õiglust, võrdsust ja solidaarsust, millel Euroopa projekt põhineb. Regioonide Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle, mis lähtuvad Euroopa Komisjoni presidendi murest seoses keerulise olukorraga, mida praegu kogeb märkimisväärne osa noori, keda majanduskriis valusalt tabas, ja mille tulemusel sündis kaks algatust – „Investeerimine Euroopa noortesse“ ja „Euroopa solidaarsuskorpus“.  Oluline on kaasata nii kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui ka teised osalejad, sh erasektor, selliste meetmete rakendamisse, mille eesmärk on tagada noorte integreerimine tööturule. Komitee kutsub ELi institutsioone üles tegema koostööd erasektoriga ja nõuab, et programmid, mille eesmärk on tagada, et töötajatele antavad oskused on paremini kohandatud tööturu vajadustele, töötataks välja erasektori osalusel.

Võrdsete võimaluste tagamine, sotsiaalse integratsiooni edendamine ning noorte konkurentsivõime parandamine tööturul, koos noorte osaluse edendamise, noorsootöö tugevdamise, diskrimineerimisvastase poliitika ja kultuuridevahelise mõistmise edendamisega peaksid jääma ELi noortepoliitika põhieesmärkideks.  Tuleb võtta meetmeid selleks, et võimaldada noortele parem lähtepunkt tööelu alustamiseks, tehes investeeringuid nende tehnilistesse ja käitumuslikesse teadmistesse, kutsealastesse ja sotsiaalsetesse oskustesse ja kogemustesse, aidates neil siseneda tööturule, luues ise endale töö või asudes tööle oma profiilile vastaval töökohal. Investeerida tuleb ka mudelisse, mis soodustab uute tööhõivevõimaluste avamist ümberõppe kaudu.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%20851/2017  

2.3  Euroopa poolaasta

Regioonide Komitee märgib, et Euroopa poolaasta on peamine majandus-ja eelarvepoliitika koordineerimise vahend ELi tasandil, mille raames viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitilised meetmed vastavusse ELi tasandil kokkulepitud soovitustega. Euroopa poolaasta mõjutab ametiasutuste poliitikaloomet ELi, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil aastase tsükli vältel. Komitee rõhutab samuti Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika seost, kuna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditele reguleeritakse ELi majandusjuhtimise eeskirjadega. Euroopa poolaasta edu sõltub ka ELi, riiklike ja kohalike avaliku sektori rahastamisvahendite vastastikusest täiendavusest.

Kuna Euroopa poolaasta ei täida oma lubadusi, nagu näitab riigipõhiste soovituste puudulik rakendamine ja vähene pühendumine riigi tasandil, on Regioonide Komitee seisukohal, et üleminek uuele Euroopa strateegilisele raamistikule, mis on strateegia „Euroopa 2020“ jätk, oleks sobiv hetk Euroopa poolaasta juhtimise reformimiseks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning neid esindavad organisatsioonid asjaomaste riikide valitsustes on kesksed institutsioonilised osalejad poliitikaloome protsessis. Rohkem kui 40 % 2016. aasta riigipõhistest soovitustest ei oleks võimalik täielikult ellu viia, ilma et selles  osaleksid aktiivselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes vastutavad enam kui 50 % avaliku sektori investeeringute eest. Samuti vastutavad nad osaliselt ELi poliitikameetmete ja investeerimiskava rakendamise eest. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikele kõige lähemal asuv valitsustasand ja nende territoriaalsete võimaluste ja väljakutsete tundmine ning nende suutlikkus pidada dialoogi kodanike ja ettevõtetega on eluliselt tähtsad kasvava skeptitsismi ajal.

Regioonide Komitee peab kahetsusväärseks, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine Euroopa poolaastas, sh riiklike reformikavade väljatöötamisel ja elluviimisel, ei ole struktureeritud ega selgelt tunnustatud.

 http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%205386/2016

 

2.4 Sotsiaalne innovatsioon

Euroopat ootavad ees suured ühiskondlikud probleemid: meie elanikud on oma tuleviku suhtes ebakindlad, töötuse määr on ikka veel kõrgem kui see oli enne finants- ja majanduskriisi puhkemist, kliimamuutuste mõjud muutuvad üha tajutavamaks, elanikkond vananeb ja sisserändajate saabumine tõstatab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks uusi küsimusi. Regioonide Komitee liikmed näevad ühiskonda muutumas. Meie kodanikel on nüüd suuremad nõudmised ja samas ka kõrgem kvalifikatsioon. Samal ajal on komitee liikmed meie kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatena teadlikud sellest, et meie kodanike huvid võivad olla vägagi erinevad. Lisaks kasvab ühiskondlike probleemide keerukus. See kõik nõuab kohest tegutsemist ning pikaajalist nägemust ja lähenemisviisi, samuti ka paradigma muutust ELi poliitika sotsiaalse mõõtme ning eelkõige majandus- ja rahandusliidu suhtes. Samas on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutuses vähem rahalisi vahendeid, et tulla kiiresti muutuvas ühiskonnas toime nende uute ja keerulisemate probleemidega. Mistahes tegutsemine kõnealuses valdkonnas vajab seetõttu objektiivset, pragmaatilist ja tõhusat kooskõlastamist eri valitsemistasandite vahel.

Regioonide Komitee näeb sotsiaalses innovatsioonis olulist vahendit, et tegeleda tänapäeva ühiskondlike probleemidega ja parandada meie kodanike elukvaliteeti. Sotsiaalselt uuenduslikel projektidel on suurem mõju ühiskonnale ja majandusele üldiselt, kuna nende kombineerimine tehnoloogilise toetusega toob meie kodanikele kaasa paremad lahendused.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%206945/2016

2.5 Euroopa Liidu üldeelarve

ELi finantsmääruses sätestatakse põhimõtted ja menetlused, mis kehtivad kõigi ELi eelarve valdkondade kohaldamisele ning ELi fondide ja programmide järelevalvele. Ettepanek hõlmab seega kõiki ELi kulutüüpe alates kombineeritud vahenditest, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), kuni eelarve täitmiseni koostöös liikmesriikidega, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF), ning keskselt juhitavate ELi programmideni, nagu programm „Horisont 2020“. Samuti hõlmab ELi finantsmäärus ELi institutsioonide halduskulusid ning see on siduv ka Regioonide Komiteele kui ELi asutusele. Sellise mahuga dokumendi läbivaatamise puhul– muutmisele tuleb 15 õigusakti — tuleks enne ettepaneku esitamist läbi viia mõjuhinnang. Mõjuhinnangus tuleks võtta arvesse territoriaalset mõõdet ja esitatud ettepanekute mõju. Praegu on raske hinnata ettepaneku mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja selle vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on korduvalt nõudnud lihtsamaid ja paindlikumaid eeskirju, et kiirendada ELi vahendite rakendamist ja lihtsustada igapäevast tegevust toetuse saajate, eelkõige VKEde, ja haldusasutuste jaoks.

Tänu heale koostööle Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni vahel on mitmeid lihtsustamisettepanekuid, mis koostati koos nõukogu eesistujariigiga korraldatud ühisseminaridel ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise kohta, ja on leidnud tee seadusandlikku ettepanekusse, näiteks komisjoni suundumus liikuda tulemuspõhise lähenemisviisi poole maksete puhul. Väljapakutud lihtsustamismeetmed auditite osas toovad tõenäoliselt kaasa märkimisväärse lihtsustamise kõigis ELi poliitikavaldkondades, mis hõlmavad ELi kulutusi. Finantseeskirjade kohta esitatud ettepanekud, mis käsitlevad tulemuspõhist eelarvestamist koos lihtsustamise ja toetumisega ühele auditile, kujutavad endast olulisi edusamme seoses auditite arvu, vigade ja halduskoormuse vähendamisega ning maine, kasutamise ja tulemuste saavutamise parandamisega.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%205838/2016

2.6 Biomajandus

Regioonide Komitee näeb biomajanduse väljaarendamisel arenguvõimalusi eelkõige ELi maa- ja sobivate metsapiirkondade majanduskasvu ja tööhõive jaoks ning märgib, et neid võimalusi saab rakendada vaid siis, kui piirkondade sidusrühmad teevad kohapeal tihedalt koostööd ja järgivad ühiseid eesmärke. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et biomajanduse strateegia ja tegevuskava ajakohastamisel keskendutakse edaspidi biomajanduse potentsiaali ja kasutegurite realiseerimisele kohalikus ja piirkondlikus arengus. Vaja on suuremat sünergiat Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike biomajanduse algatuste vahel kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega, et saavutada optimaalsed tingimused biomajanduse arenguks. Komitee nõuab eelkõige piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate loomist rõhuasetusega biomajandusel ja nende järgimist biomajanduse strateegia läbivaatamisel. Komitee soovitab seoses biomajanduse väljaarendamisega läbi vaadata kehtiv õigusraamistik, pidades silmas parema õigusloome algatust, et vajaduse korral kõrvaldada ELi õigusnormidest investeerimistõkked, samuti tugevdada biomajanduse edendamise algatust koos jätkusuutliku ringmajanduse arendamisega piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kutsub üles kaitsma biopiirkondi ja biokogukondi, et kasutada nende kohalikke bioloogilisi ressursse uute väärtusahelate loomiseks. Seda tuleks teha ka piirkondlike teaduskeskuste otserahastamise kaudu ja biomajanduse eri sektorites. Regioonide Komitee teeb ettepaneku muuta ELi toetuspoliitikat nii, et esiplaanil oleksid kohapealsed lahendused tekkinud probleemidele ning tagada, et EL sõnastaks biomajanduse edendamise tingimused selliselt, et toetataks piirkondlikult kohandatud lahendusi.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2044/2017  

2.7 Tervis linnades

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt ei seondu tervise mõiste mitte ainult füüsilise ellujäämise või haiguste puudumisega, vaid hõlmab ka psühholoogilisi aspekte, loodus-, keskkonna-, kliima- ja elutingimusi, töö-, majandus-, sotsiaal- ja kultuuriolusid. Regioonide komitee rõhutab, et lähikümnenditel on linnadel tähtis tervist edendav roll tulenevalt linnastumisest, mille käigus koondub nende territooriumile 70 % kogu maailma rahvastikust. ELi meetmed, rahastamismehhanismid ja prioriteedid on sageli suunatud suurtele linnadele ning suuremat tähelepanu tuleks pöörata koondmõjule, mis on väikestel ja keskmise suurusega linnadel, mille elanikkond jääb vahemikku 5 000 kuni 100 000 ja kus elab üle poole ELi elanikkonnast.

Termini „tervislik linn“ eelduseks on idee kogukonnast, mis on teadlik tervise kui avaliku hüve tähtsusest ning on suuteline ellu viima selgeid poliitikameetmeid abistavas rollis sotsiaalhoolduse praeguste vormide ja ennetamise kaitsmiseks ja parandamiseks, et suurendada vastupanuvõimet, pikendada eeldatavaid tervena elatavaid eluaastaid ja vähendada puuete tekkimise ohtu. Vt WHO tervisliku linna kirjeldust: http://www.euro.who.int/en/health-topics/environment-and-health/urban-health/activities/healthy-cities Rahvatervis on liikmesriikide vastutusala ja ELi roll seisneb peamiselt liikmesriikide meetmete täiendamises, aidates ELi valitsustel saavutada ühiseid eesmärke. On vaja kiiresti uurida ja analüüsida tervist mõjutavaid tegureid, järgides tervist linnades arutades terviklikku (kogu valitsemissektorit hõlmavat, kogu ühiskonda hõlmavat) käsitlusviisi ja hinnates oodatava eluea tõusust tulenevaid võimalusi ja küsitavusi. Sotsiaalkaitsemehhanismid tuleb läbi vaadata, võttes aluseks andmed eri rahvastikurühmade erinevate vajaduste kohta, mis on kooskõlas oodatava eluea tõusu, ebavõrdsuse suurenemise ja samal ajal ka rändega.

Järgmistes esmatähtsates poliitilise sekkumise valdkondades võiks teha ettepanekuid konkreetsete vahendite kohta tervise kui ühise hüve jaoks linnades ja neid rakendada: linnaplaneerimine; liikuvus ja transport; keskkond ja tervislik toit; sport, kehaline aktiivsus ja haridus; juhtimine

 http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%206620/2016

2.8 ELi laienemispoliitika

Regioonide Komitee on seisukohal, et laienemisstrateegia ja uute liikmete liitumine tagab ELi poliitikate realiseerumise ja Euroopa kui terviku edu, ning kinnitab, et laienemine on ELi kõige jõulisem välispoliitiline vahend. Praeguse Euroopa Komisjoni nägemus on olnud, et tema ametiajal (2014-2019) ei toimu Euroopa Liidu edasist laienemist, ent käimasolev laienemisprotsess jätkub ja on nüüd jõudnud seisu, kus laienemiskõnelused Türgiga on erinevatel poliitilistel põhjustel külmutatud. Samas on ELi liikmesriikidest ümbritsetud Lääne-Balkani riigid alustanud osalemist Euroopa Komisjoni poliitikas, sest on otseselt kaasatud ELi rändepoliitikasse (Lääne-Balkani rändetee) ja sellega seotud poliitikavaldkondadesse, k. a. julgeolek.  Laienemisprotsessis osalevad Lääne-Balkani riigid on koostöös ELi institutsioonidega tegutsenud asjalikult eesseisnud ülesannete lahendamisel, ning Regioonide Komitee tervitab nende valmisolekut osaleda ka Euroopa Liidu rände, samuti julgeoleku valdkonnas tekkinud probleemide lahendamises. Uus töine vahekord Euroopa Komisjoni ja Lääne-Balkani riikide suhetes tähendab vastutusrikast käitumist ELi laienemiseks antud lubaduste ja esitatud tingimuste täitmise osas. Komitee toonitab, et enne laienemisläbirääkimisi tuleb objektiivselt hinnata kandidaatriikide valmisolekut ning edusamme poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide täitmisel ning et tingimusi ei tohi protsessi käigus muuta.

Arvamuses rõhutatakse, et ELi laienemisel on kandidaatriikides oluline kajastada kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes tehtavat, sest teadasaamine laienemise hüvede kasutamisest ühiskonna esmatasandil tagab laia avalikkuse toetuse kogu protsessile. Samas tuleb silmas pidada, et tegevustest teavitamisel on endiselt probleemiks kandidaatriikides ajakirjandus ja meediavabadus kõigil tasanditel. Ilma selleta on aga raske vähendada avaliku halduse depolitiseeritust, suurendada selle läbipaistvust ja edendada demokraatiat laiemalt. Raportöör lisas arvamusse ettepaneku Euroopa Komisjonile huvituda Eesti ja teiste EL liikmesriikide kogemustest ja kaasata nende ELi asjatundjaid omavalitsustes ja kodanikuühiskonnas investeeringute kavandamisel ja jätkamisel kandidaatriikides.

Regioonide Komitee peab Brexiti-järgses Euroopas oluliseks avalikult väärtustada kandidaatriikide tegevust ja edusamme laienemisprotsessis kui kinnitust, et Euroopa Liidu uksed on endiselt avatud kõigile, kes soovivad saavutada samu eesmärke ja jagada samu väärtusi.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2093/2017

2.9 Ettevõtlus saartel

ELi toimimise lepingu artiklis 174 määratletakse saared piirkondadena, mis vajavad Euroopa Liidu erilist tähelepanu, mille eesmärk peab olema vähendada erinevusi eri piirkondade arengutasemetes liikmesriikide sees ja nende vahel. Euroopa Liidus on 362 üle 50 elanikuga saart elanike koguarvuga 17,7 miljonit (kellest 3,7 miljonit elavad äärepoolseimates piirkondades), saarte SKP elaniku kohta moodustab (2010. aasta andmete kohaselt) ligikaudu 79,2 % Euroopa Liidu keskmisest ning märkimisväärne osa neist kuulub endiselt vähem arenenud piirkondade kategooriasse. 2000. aastatel ei toimunud suuremas osas neist saarepiirkondadest majanduslikku lähenemist ning paljude saarepiirkondade olukord on sellest ajast isegi halvenenud nii finants- ja rändekriisi kui ka turistide arvus toimunud kõikumiste ja innovatsiooni puudumise tõttu. Saarepiirkondi iseloomustavad geograafilised, majanduslikud, demograafilised ja sotsiaalsed iseärasused, mis eristavad neid mandripiirkondadest, kuid on erinevate saarte jaoks ühised: väiksus (pindala, rahvastik, majandus); kaugus ja/või kõrvalisus (füüsiline ja ajaline kaugus turgudest, eelkõige siseturust ning suurtest asustus-, tööstus-, finants- ja poliitikakeskustest); haavatavus (majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete ohtude suhtes). Need parameetrid loovad ELi toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud ebasoodsad territoriaalsed, majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, mis takistavad saarte õiglast integreerumist ühtsele turule ning samuti saarte elanike täielikku territoriaalset integreerumist täieõiguslike Euroopa kodanikena.

Regioonide Komitee teeb ettepaneku, et saartele pöörataks 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas erilist tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklite 174 ja 175 kohaselt ning soovitab luua Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati saarte küsimusi käsitleva ühtse kontaktpunkti (Island Desk), sest praegu on saartel vaid piiratud ülevaade ELi rahastamisvahenditest ja –võimalustest. Maksimaalselt tuleb ära kasutada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja liidu teiste vahendite (eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, ESIF) koosmõju, et kompenseerida ebasoodsate looduslike tingimuste majanduslikku mõju saartele.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2019/2017

2.10 Euroopa meremajandus                                                               

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Liitu üles tegema merest poliitika, mitte ainult konkreetse projekti eesmärgi. Merenduspoliitika keskmes peab olema toetus meremajandusele, mille käsitlus on laiaulatuslik ja ettenägelik, hõlmates kõik selle majanduse harud.  Merenduspoliitika peab olema valdkondadevaheline, see peab toetama meremajanduse sektorite, sh kalanduse tervet väärtusahelat nii rannikualadel kui ka sisemaal. Selle poliitika eesmärk on merenduse eri tegevusalade sümbioos ning see tagab sidusa kavandamise rannikualadest kuni rahvusvaheliste veteni. Euroopa Liit peaks käivitama kiiresti algatuse, millega luuakse uusi poliitikameetmeid ja pannakse alus uuele, 2020. aasta järgsele merenduse käsitlusele. Võimaluse selleks peab andma ELi merenduspoliitikat käsitlev ministrite avaldus, mis võetakse vastu 20. aprillil 2017 Maltal.

http://cor.europa.eu/et/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%206622/2016

Lugupidamisega,

Tiiu Madal,

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257

 

 


20.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit