Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


24. - 28. aprill 2017 a nr. 12
Print

Nädalakiri 12/2017


Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni ENVE koosolek 24. aprillil

Arutusel olid järgmised arvamused:

1. Energialiidu juhtimine ja puhas energeetika, raportöör Bruno Hranić (HR/EPP)

2. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine, raportöör Andrew Cooper (UK/EA)

3. Energiatõhusus ja hooned, raportöör Michiel Rijsberman (NL/ALDE)

4. Taastuvenergia ja elektrienergia siseturg, raportöör Daiva Matonienė (LT/ECR)

5. Euroopa kosmosestrateegia (töödokument), raportöör Andres Jaadla (EE/ALDE)

 

Järgmine ENVE koosolek 3.-4. juulil Tallinnas

……………………………………………………………………………………………………………………………

1. Regioonide Komitee kordab nõudmist rakendada kaugeleulatuvamad eesmärgid energiatõhususe ning taastuvenergia osakaalu osas ELi tasandil, mida 2030. aastaks on kavas tõsta 40 %-ni, samuti toetab paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ põhieesmärke: 1) energiatõhusus esmajärjekorras, 2) ülemaailmne juhtroll taastuvenergia valdkonnas ja 3) õiglased tingimused tarbijatele. Regioonide Komitee möönab siiski, et neid eesmärke ei ole võimalik täies ulatuses saavutada ilma toetavate õigussätete ja mitteseadusandlike algatusteta.

Regioonide Komitee  kutsub Euroopa Komisjoni üles seadma energiatõhususe ülimaks prioriteediks ning tagama, et energiatõhususe soodustamiseks eraldatavaid avaliku sektori toetusi ja finantsinstrumente käsitletaks kapitalikuludena, mis parandaks energiatõhususe süsteemi turvalisust ja usaldusväärsust. Nii saaks kehtestada selge poliitika eelarve kaitseks.

Komitee toetab energialiidu juhtimiseks õigusraamistiku loomist, milles lihtsustataks ja integreeritaks kehtivaid sätteid energia- ja kliimavaldkonna kavandamise, aruandluse ja järelevalve kohta, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaasama sellesse poliitilisse juhtimisprotsessi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll  energiapoliitika rakendamisel, energiaprojektide rahastamisvahendite otsimisel, eelkõige taastuvenergia jaoks, ja säästvate energia tarbimise mustrite ning heade tavade edendamisel tarbijate seas. Euroopa ja siseriiklikul tasandil seatud energia- ja kliimakaitseeesmärkide saavutamine on ohus, kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhtroll energialiidu energiapoliitika rakendamisel ei pälvi ametlikku tunnustust.

Euroopa Komisjon tunnistab, et üleminek puhtale energiale ei ole võimalik ilma paljude kodanikuühiskonna sidusrühmadeta kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ja Regioonide Komitee kutsub seetõttu liikmesriike üles kaasama piirkondi ja linnu riiklike energia- ja kliimakavadega seotud aruteludesse energiaalase ülemineku üle, et saaks sobival viisil reageerida eri valdkondade vajadustele. Regioonide Komitee teeb ettepaneku kaaluda ELi riigiabi eeskirjade muutmist energiasektori osas, et toetada linnade tegevust, eelkõige konkreetsete suuniste väljatöötamisega kohaliku tasandi meetmete jaoks, et lihtsustada olemasolevat raamistikku, ning erandite loomisega energiaprojektidele kommunaal-ja sotsiaalelamute saneerimiseks, et võidelda kütteostuvõimetuse probleemiga.

Regioonide Komitee rõhutab, et on vaja tõhusat koordineerimist liikmesriikide ning kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel kavandamise, rakendusmenetluse ja aruandluse osas energia- ja kliimapoliitika valdkonnas. See aitaks vältida tarbetut halduskoormust.

 

2. Mais 2016 käivitas Euroopa Komisjon oma teatisega „Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine“ protsessi, mis pakub liikmesriikidele ELi keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide parandamise vahendi kooskõlas komisjoni parema õigusloome poliitikaga. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise eesmärk on parandada ühiseid teadmisi praeguste puuduste kohta ELi keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel liikmesriikides; pakkuda uusi lahendusi, mis täiendaksid õiguslikku jõustamist; tegeleda nende puuduste algpõhjuste ja sageli valdkonnaüleste põhjustega; ergutada heade tavade vahetamist. Läbivaatamine on kavandatud kahele aastale ning selles kasutatakse juba olemasolevaid andmeid. Pehme poliitika vahendina ei loo keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine uusi õiguslikke kohustusi.

Veebruaris 2017 avaldatud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett  annab esimese ülevaate sellest, kuidas ELi keskkonnapoliitikat ja keskkonnaalaseid õigusakte kohaldatakse liikmesriikides kohapeal 28 riigi aruannete alusel. Sellest ilmneb, et keskkonnapoliitika toimib, kuid eeskirjade ja poliitika rakendamisel esinevad kogu Euroopas suured järjepidevusega seotud puudused. Komisjon keskendus keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise algsetes  eesmärkides jäätmekäitluse, looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, õhu kvaliteedi, mürasaaste, vee kvaliteedi ja -majanduse valdkondadele. Paketi teine osa sisaldab Euroopa Komisjoni teatist, milles võetakse kokku 28 riigi aruannete peamised järeldused ning tuuakse välja olulisemad puudused rakendamisel. Järeldused on esitatud teatises „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“ .

Kõik dokumendid on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/environment/eir/index_en.htm.

Euroopa Regioonide Komitee arvamuses soovitatakse arvestada suurema arvu poliitikavaldkondade kaasamisega, tegelda keskkonnapoliitika halva rakendamise algpõhjustega, paremini koordineerida keskkonnapoliitikat liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, tugevdada keskkonnapoliitika rakendamise haldussuutlikkust ning paremini kasutada Euroopa rahastamisvahendeid keskkonnaõigustiku rakendamiseks.

3. Regioonide Komitee tunnustab visiooni piirkondade ja linnade rollist, mille Euroopa Komisjon esitab paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Linnad ja piirkonnad on kohad, kus üleminek puhtale energiale tegelikult aset leiab. Komitee toetab ja tunnustab Euroopa Komisjoni seadusandlikke ettepanekuid, et saavutada eesmärgid, millega tagatakse arukam ja puhtam energia kõigile, viia ellu Pariisi kokkuleppe eesmärgid, toetada majanduskasvu, edendada investeeringuid ja tehnoloogilist juhtpositsiooni, luua uued tööhõivevõimalused ning parandada elanike heaolu. Need ettepanekud puudutavad regionaalpoliitikat ning komitee arvates on nende rakendamisel oluline osa piirkondadel. Samuti tunnustab komitee komisjoni põhjendusi seada esmatähtsale kohale energiatõhusus. Kõige odavam on see energia, mida me ei kasuta. Energiatõhusust võib käsitleda omaette energiaallikana, mis on ammendamatu ja kõikjal kättesaadav. Energiatõhusus on keskse tähtsusega kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel ja see on kõige kulutõhusam viis energialiidu eesmärkide saavutamiseks.

Regioonide Komitee rõhutab, et oluline on säilitada vabadus energiaallikate jaotuse valikul, ning nõustub komisjoni kavatsusega muuta direktiivid siduvaks Euroopa, mitte liikmesriigi tasandil. Regioonide Komitee märgib, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa jaoks suur väljakutse. Nende eesmärkide täitmiseks peab EL seadma endale kaugemaleulatuva energiatõhususeesmärgi (40 % aastaks 2030). Energiasäästu eesmärgi tõstmine 2 %-le aastas tooks kaasa suurema majanduskasvu, rohkem töökohti ja väiksema energiaimpordi (praeguse 1,5 % asemel). Energiatõhususkohustused on üks energiasäästu saavutamise põhivahend. Üha enam liikmesriike on selle süsteemi kasutusele võtnud.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles eraldama ka pärast 2020. aastat struktuurifondide vahendeid puhta energia tagamiseks kõigile eurooplastele. Euroopa Regioonide Komitee toetab komisjoni lubadust vähendada kütteostuvõimetust ja soovitab teha 2020. aasta järgselt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele struktuurifondide kaudu (sotsiaalfond, regionaalarengu fond, ühtekuuluvusfond) kättesaadavaks vahendid kütteostuvõimetuse probleemiga tegelemiseks.

 

4. Regioonide Komitee märgib, et Euroopa Komisjoni puhta energia paketi keskpunktid – energiatõhusus ning ehitiste, tööstuse ja transpordi jätkusuutlikkus, taastuvate energiaallikate arendamine ning tingimused ja nende mõistlik kujundamine, võimaldades tarbijate osalemist energiavajaduse kontrollimise kaudu –, energia siseturu loomine ning jaotusvõrkude, põhivõrguettevõtjate ja riiklike seadusandjate uue vastutuse kindlaksmääramine aitavad tagada energiasõltumatuse, energiavarustuse kindluse, kliimaeesmärkide elluviimise ja eelkõige taskukohased energiahinnad tarbijatele.

Komitee peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekutes on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kirjeldatud vaid ebamääraselt, ning toonitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust kliimaeesmärkide elluviimisel. Paljudel ELi suurtel ja väikestel linnadel on juba aastaid olemas kliimaalased ja jätkusuutliku energia tegevuskavad, milles on ette nähtud vähese CO2-heitega soojus- ja elektrienergia tootmine, taastuvate energiaallikate kasutamine, energiatõhususe suurendamise meetmed ja jätkusuutliku transpordi arendamine.

Komitee on seisukohal, et tuleb tugevdada piirkondlikku koostööd riiklike kavade koostamise raames sellistes valdkondades, kus piiriülene mõju on ilmne. Komitee peab väga vajalikuks, et meetmed kooskõlastataks ELi naaberriikidega varakult enne riiklike kavade koostamist ning et menetlusse kaasataks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi haldustõkete kõrvaldamiseks.

Puhaste energiaallikate valdkonna uuenduste seisukohalt on tarvis tõrgeteta toimivat siseturgu ja ausat konkurentsi, mis võimaldaks uutel turuosalistel rakendada taastuvenergia valdkonnas innovaatilisi projekte. Komitee rõhutab siiski, et innovaatiliste projektide rakendamisel peavad kehtima samad tingimused, nagu need kehtivad juba tegutsevate turuosaliste jaoks.

 5. Nagu on sätestatud dokumendis „Euroopa kosmosestrateegia“, on kosmos Euroopa jaoks oluline. Euroopa on saavutatud märkimisväärset edu kosmosetehnoloogias, leidnud ainulaadseid võimalusi Maa seire alal, teinud edusamme globaalse positsioneerimise võimekuse ja uurimismissioonide alal. Kosmosetehnoloogiad, -andmed ja -teenused on saanud Euroopa kodanike igapäevaelu osaks ning neid tuleb süsteemselt edasi arendada.

Rõhutama peab kosmose strateegilist rolli Euroopa jaoks. See kindlustab Euroopa rolli tugeva osalejana rahvusvahelisel tasandil ning on liidu turvalisuse ja kaitse pant. Kosmosepoliitika võib aidata hoogustada uute töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid Euroopasse. Investeeringud kosmosevaldkonda avardavad ka teadus- ja uurimistegevuse piire. Euroopa Regioonide Komitee tunnustab, et EL näeb oma kosmosestrateegia olulise partnerina Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA). ESA tegutseb oma eesmärkide nimel iseseisvalt, kuid koostöö EL liikmesriikide ja ELi institutsioonidega loob sünergiat. Komitee on veendunud, et ainus viis, kuidas tagada EL kosmosestrateegia pikaajaline toimimine ning garanteerida Euroopa kosmosesektori edukus töökohtade ja majanduskasvu loojana, on kõikide liikmesriikide aktiivne kaasamine. Seda saab saavutada konkreetsete meetmetega ning keskendudes võimekuse loomisele ja kaasamisele neis liikmesriikides, kus kosmosevaldkonda sisenemine alles käivitub. Inseneride, tehniliste töötajate ja rakendusteadlaste koolitamine on kriitilise tähtsusega Euroopa tööstusele. Tugevdades Euroopa tööjõuturgu, täiendades taristut katsetusteks, testideks ja uuteks arvutus-analüüsi võimekusteks, aitab kompetentsi ja tippkeskuste loomine laiendada teadmisi ja oskusi kosmosega seotud valdkondades ja kosmoseteaduses.

Käesolevas dokumendis Euroopa kosmosestrateegia kohta võetakse arvesse Euroopa Regioonide Komitee varasemaid arvamusi asjaomastel teemadel, muu hulgas arvamusi „Kodanike teenistuses oleva ELi kosmosestrateegia väljatöötamine“ ja „ELi kosmosetööstuse poliitika“, samuti ka Euroopa Parlamendi väliskomisjoni raportit kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses, ülevaadet kosmoseturu edust Euroopas, NEREUSi poolt 2016. aasta aprillis avaldatud soovitusi piirkondliku mõõtme lisamise kohta Euroopa kosmosestrateegiasse ja programmi „Horisont 2020“ kosmose nõuanderühma „Soovitusi teadusuuringute ja innovatsiooni võimalike prioriteetide kohta perioodi 2018-2020 tööprogrammis“, ning teatud määral tuginetakse neile.

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


20.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit