Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


17. - 21. aprill 2017 a nr. 11
Print

Nädalakiri 11/2017


1. Ettevõtluse edendamine saartel

2. Uus mahetoodete elektrooniline sertifitseerimissüsteem

3. EP soovitused, kuidas vältida heitkogustega seotud pettusi autotööstuses

4. Kuidas käib Euroopas kanamunade tootmine?

 

1. Regioonide Komitee majanduspoliitika komisjoni ECON korraldusel toimus Maltal 21. aprillil seminar, teemaks ettevõtluse edendamine saartel. Poliitikud erinevatelt valitsustasanditelt, ettevõtjad ning ärikorporatsioonide ja ELi institutsioonide esindajad arutasid, millised oleksid lahendused saartel tegutsevate ettevõtjate ees  seisvatele probleemidele ning milliseid soovitusi anda piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil majanduskasvu saavutamiseks saartel.

Saartel on lahendada mitmeid konkreetseid majanduslikke probleeme, mis seotud lokaalsete geograafiliste omadustega. Hõre asustus, kõrged transpordikulud, väiksed ja killustatud turud, mis sõltuvad vähestest majandussektoritest, ning samuti väikeste ettevõtete domineerimine muudavad saartel majanduse veelgi enam sõltuvaks ettevõtlusalastest algatustest kui teistes piirkondades.

„Linnad ja piirkonnad on ettevõtluse katalüsaatorid, just kohalikul tasandil  tekivad võimalused idufirmade loomiseks. Poliitikakujundajatena peame looma soodsad tingimused ettevõtjatele ja alustavatele firmadele, varustama nad  kohapõhiste ja kohandatud strateegiatega, mis annavad eeliseid antud loodus-, kultuuri- ja geostrateegia tingimustes," ütles komitee president Markku Markkula.

 „Saarte potentsiaali saaks paremini ära kasutada isoleeritust leevendavate meetmetega, nt parem kaubandus ja digitaalsed ühendused, samuti abi ettevõtluse edendamiseks ja majanduse arendamiseks," ütles Christian Cardona, Malta majandusminister.

Umbes 17,7 miljonit eurooplast elavad ELi 362-l hõredalt  asustatud saarel, kus  SKT on väiksem kui 80% ELi keskmisest. Kuid enamik probleeme, millega seisavad silmitsi  väikeste ja keskmise suurusega ettevõtted saartel, saab lahendada asjakohaste toetavate riiklike poliitikatega. Ühtekuuluvuspoliitika on oluline, väitis Marie-Antoinette Maupertuis, Korsika piirkondliku omavalitsuse liige ja saari puudutava ettevõtluse teemalise arvamuse raportöör Regioonide Komitees.

Ettevõtjad saartel ning seal elavad kodanikud üldiselt peavad toime tulema struktuuriliste piirangutega, mis tekitavad lisakulusid ja oluliselt mõjutavad saarte majanduskasvu ning arenguväljavaateid, samuti nende õiglast integreerimist ELi ühtsel turul.                       "Nõuame, et 2020.aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas pöörataks  erilist tähelepanu saartele, et kompenseeritaks looduslikest piirangutest tulenev majanduslik mõju ja et tagataks saarte elanikkonna täielik territoriaalne integratsioon ühtsel turul, tagades neile samad võimalused tootmise, innovatsiooni ja kaubanduse valdkonnas kui neil, kes elavad mandril," ütles proua Maupertuis.

Samuti kutsus pr Maupertius ELi institutsioone ja liikmesriike üles kergendama riigihangete ja riigiabi reegleid (eelkõige transpordi ja energia valdkonnas) ning andma rohkem kooskõlastatud rahalist, tehnilist ja poliitilist toetust, aitamaks ettevõtjatel mitmekesistada "majanduslikke monokultuure ", mis domineerivad paljudel saartel, samuti edendama  jagamis-, ring- ja teadmistepõhist majandust.

Arvamuse eelnõu, mis võtab ka seminari järeldused arvesse, on kavas vastu võtta Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul 11. mail. Komitee uuring "Ettevõtlus saartel ja teistes perifeersetes piirkondades", mida esitleti Maltas toimunud seminaril, pannakse Regioonide Komitee veebilehele üles mai lõpus.

2. Uus mahetoodete elektrooniline sertifitseerimissüsteem on ELis rakendatav alates 19. aprillist 2017. See teeb Euroopa Liidust ülemaailmse liidri mahetoodete impordi jälgimisel ja usaldusväärsete andmete kogumisel.

See teedrajav  e-sertifitseerimise süsteem aitab parandada toidu ohutust käsitlevaid sätteid ning vähendada võimalikke pettusi. Süsteem vähendab ka halduskoormust ettevõtjatele ja asutustele ning pakub palju rohkem  statistilisi andmeid mahepõllumajandusliku impordi kohta.

Kuue kuu pikkuse üleminekuperioodi kestel on kasutusel nii paberkandjal sertifikaadid kui e-sertifitseerimine. Alates 19.oktoobrist 2017 kasutatakse mahetoodete importimisel vaid e-sertifitseerimist.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan ütles: "Meie rangetel sertifitseerimise ja kontrollimeetmetel on oluline osa ELi toiduohutuse standardites. Olgugi et kõrged standardid on võimaldanud meil saada parima toiduga regiooniks maailmas, peame püüdma leida veelgi paremaid võimalusi teha veelgi enam. Need uued eeskirjad parandavad jälgitavust mahepõllumajanduslike toodete kasvaval turul. "

Praktikas tähendab see, et need uued impordisertifikaadid tuleb lisada olemasolevasse elektroonilisse Kaubanduskontrolli ja Ekspertsüsteemi - Trade Control & Expert System (TRACES) – mis jälgib toiduainete liikumist üle kogu ELi.

TRACES süsteemile on juurdepääs 24/7 ning süsteem on end õigustanud, hõlbustades kaubavahetust, võimaldades kaubanduspartneritel ja asutustel jälgida saadetiste liikumist ning kiirendades haldusmenetlust. Samuti on süsteem osutunud hindamatuks vahendiks terviseohtude kiirel väljaselgitamisel ning tagasisaadetud saadetiste riski hindamisel.

Järgides Euroopa Kontrollikoja soovitusi ja liikmesriikidelt tulnud ettepanekuid tegelda mahetoodete liikumise jälgimise ning imporditavate toodete kontrollimisega, on uute  reeglite eesmärk parandada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust ja vähendada võimalikke pettusi.  Loe lisaks: https://ec.europa.eu/agriculture/organic/index_en

3. Enamik liikmesriike ja Euroopa Komisjon ei suutnud ära hoida autotootjate korraldatud manipuleerimist heitkoguste mõõtmisel, seisab Volkswageni skandaali ajendil loodud parlamendi uurimiskomisjoni (EMIS) lõppraportis, mis sai EP täiskogul kinnituse 4. aprillil. Saadikud soovivad näha tõhusamat järelevalvet ning rõhutavad, et laboritestide asemel peab heitkoguste mõõtmine käima tegelikes tingimustes teede peal. Ülevaate teeb Europarl TV videolõik:

http://www.europarl.europa.eu/news/et/news-room/20170331STO69307/parlamendi-soovitused-kuidas-v%C3%A4ltida-heitkogustega-seotud-pettusi-autot%C3%B6%C3%B6stuses

„Liikmesriigid rakendasid Euroopa õigusakte äärmiselt lõdvalt. Pigem keskendusid nad oma riigi autotööstuse huvidele kui tavakodanikele ja õhukvaliteedile,“ ütleb uurimisraporti üks autoritest Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE, NL).

Raporti järgi teadsid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid üle 10 aasta lahknevusest reaalsetes sõidutingimustes tekkivate diiselautode lämmastikoksiidide heitkoguste ja laboritestides mõõdetu vahel, kuid ei astunud vajalikke samme õhukvaliteedi ja rahvatervise kaitseks. Saadikud on seisukohal, et asjaga seotud autotootjad peaksid skandaali tõttu kannatanud ELi tarbijatele maksma rahalist kompensatsiooni.

Autotootjad kasutasid heitkogustega seotud pettusteks autodesse installeeritud katkestusseadmeid (default device), mis suutsid tuvastada testimise ning selleks ajaks ajutiselt piirata mootorivõimsust, mistõttu alanes ka oluliselt väljastavate heitmete hulk.

Samuti kiitis parlament heaks positsioonid õigusloome osas, mille eesmärgiks on karmistada järelevalvet tüübikinnituse protsessi üle ja asuda põhjalikumalt kontrollima juba teedel olevaid sõidukeid.

Läbirääkimised vastava määruse üle parlamendi ja ELi Nõukogu vahel seisavad veel ees.

4. Euroopa Parlament on korduvalt teinud tööd, et tagada toidulauale jõudvate kanamunade kvaliteet ja ohutus. Näiteks on kanadele tagatud paremad puurid. Samuti on kohustuslikult igal munal kood, mis näitab ära kuidas on muna toodetud. Vaata lähemalt videolõigust: http://www.europarl.europa.eu/news/et/news-room/20170407STO70798/kuidas-k%C3%A4ib-euroopas-munade-tootmine

Lugupidamisega,

Tiiu Madal, üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


20.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit