Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


10. - 13. aprill 2017 a nr. 10
Print

Nädalakiri 10/2017 



1.Toidujäätmete vähendamise meetmed arutelul Europarlamendis

2. Euroopa Liidu noortel võimalus osaleda vabatahtlikuna Euroopa solidaarsusprojektides

3. CEMRi (Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu) majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse ekspertgrupi koosolek 11.aprillil

 

1.Europarlamendi  keskkonnakomisjoni  saadikud  esitasid 10.aprillil mitmeid võimalikke meetmeid toidujäätmete vähendamiseks. Saadikud kutsusid Euroopa Komisjoni  tühistama piirangud, mis kehtivad toidu annetamisel ning rõhutasid, et tarbijad on segaduses "parim enne" ja "kõlblik kuni" märgistuste osas ning vaja on olukorrale lahendus leida.

"Arenenud riikides toimub toidu raiskamine enamasti  toiduahela lõpus, levitamise ja tarbimise juures. Igaühel meist on kohustus selle probleemiga tegeleda," ütles  MEP Biljana Borzan (S & D, HR). "Minu raport nõuab kooskõlastatud poliitikat märgistamisel, samuti vastutuse võtmist   ja rahva teavitamist, sest enamik tarbijaid ei saa täpselt aru "parim enne "ja" kõlblik kuni" märgistuste tähendusest," ütles ta.

"Lisaks, peaksime üle vaatama olemasolevad ELi õigusaktid, mis takistavad toiduannetuste tegemist. Peame uuendada  meie ühist  käibemaksusüsteemi, võimaldamaks  maksuvabastusi.

Europarlamendi saadikud kutsuvad liikmesriike üles saavutama toidujäätmete vähendamise 30% võrra aastaks 2025 ja 50% võrra aastaks 2030.

Liikmesriikide ametiasutuste esindajad peavad harima tarbijaid nimetatud märgistustest aru saamiseks ning selgitama toiduainete kasutatavust pärast "parim enne" kuupäeva, ütlesid saadikud. Euroopa Komisjon peab hindama võimalikku kasu, mida saavutataks  kõrvaldades need kuupäevad toodetelt, mille puhul ei oma see ohtu inimeste tervisele või keskkonnale.

Samuti peaks Euroopa Komisjon tegema ettepaneku  käibemaksudirektiivi muutmiseks,  millega lubataks toiduannetustele maksuvabastused.  EL fond „Euroopa abi enim puudustkannatavatele“ (FEAD - Fund for European Aid to the Most Deprived)  peaks saama võimaluse rahastada toidu kogumise, transportimise, säilitamise ja levitamise kulusid.

Raport kiideti  komisjoni poolt heaks ühehäälselt.  Europarlamendi täiskoguistungil 15.-18.mail toimub raporti hääletamine  Strasbourgis.

EL-s on toidujäätmed hinnanguliselt umbes 88 miljonit tonni aastas, s.o. 173 kg elaniku kohta. Selle toidukoguse tootmine ja likvideerimine on võrdeline 170 miljoni tonni süsinikdioksiidi heitkoguse ning  261 miljoni tonni ressursikuluga.  Kõige rohkem toimub toidu raiskamist Hollandis (541 kg elaniku kohta aastas) ja Belgias (345 kg),   kõige vähem aga Sloveenias (72kg,) Maltal ja Rumeenias (76kg).

 Loe lisaks: https://ec.europa.eu/food/safety/food_waste/eu_actions_en

 

2. Euroopa Liidu noortel on võimalus osaleda vabatahtlikuna Euroopa solidaarsusprojektides.

https://europa.eu/youth/solidarity_en  

Kolmapäeval, 12. aprillil toimus Brüsselis  Euroopa Solidaarsuse Foorum, mille avas Regioonide Komitee president Markku Markkula, öeldes: “Euroopa vabatahtlike noorte osalemisel solidaarsusprojektides võidab solidaarsuskorpus ja võidab Euroopa. Aidates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi, saavad noored väärtusliku töökogemuse ning õpivad, mida tähendab solidaarsus. Kohalikud omavalitsused vajavad toetust ja noorte abi on teretulnud.“

Euroopa Solidaarsuskorpus (European Solidarity Corpse) on uus Euroopa Liidu algatus noortele vanuses 18-30, mis loob võimalusi vabatahtlikuna töötada kuni 12 kuud kestvates projektides, tuues nii kasu kogukondadele kõikjal Euroopas.  Sellisest võimalusest andis teada  Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker septembris 2016 ning algatus käivitati ametlikult detsembris 2016. Registreerimise protsessis kutsuti noori liituma väga erinevate projektidega, nt  osalema loodusõnnetuste  järgselt taastustöödes või  varjupaigataotlejate abistamises, ka tegelema kogukondades  erinevate sotsiaalsete küsimustega. Rohkem kui 27.000 noort on praeguseks registreerunud.

President Markkula lisas: "Euroopale on noored tähtsad, mitte ainult tulevikku silmas pidades, vaid ka täna. Sellepärast me toetame täielikult Euroopa solidaarsuskorpuse algatust. Nüüd peame leidma registreerunud soovijatele sobivad töökohad Euroopa piirkondades ja linnades, tagades samas, et  ELi poolne rahastamine  ja toetused on paigas. Regioonide Komitees on 350 liiget, kes kõik on ELi linnade ja piirkondade esindajad, seega on Regioonide Komiteel tähtis roll noorte juhitud algatuse edendamisel. Meie teadmised on teie käsutuses.“ Ühtlasi märkis Markku Markkula, et töökogemused, mida noored projektitöös saavad, peavad vastama tööturu vajadustele.


 3. 11.aprillil toimus CEMRi (Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu) majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse ekspertgrupi koosolek.

Päevakorras oli:

  1. a) põllumajanduspoliitika tulevik

Euroopa Komisjon peab laialdaselt konsultatsioone ELi põllumajanduspoliitika lihtsustamise ja ajakohastamise teemal, et suurendada komisjoni panust  säästva arengu eesmärkide elluviimisel. Selleks on vaja tähelepanu keskmesse  tuua prioriteedid, mida põllumajanduspoliitika tuleviku planeerimisel arvestada. Alustuseks tuleb hinnata praeguse põllumajanduspoliitika toimivust.

Mitmeid häid lihtsustamisettepanekuid on teinud Balti riikide  ja Põhjamaade põllumajandusministrid  ELi nõukogus. Eesti huvi oleks põllumajanduse otsetoetuste   võrdsustamine ning noorte põllumajandustootjate tõhusam toetamine, samuti tootjate turujõu suurendamine toidu tarneahelas.  Rohkema tähelepanu pööramist loodame maaelu toetustele läbi ÜPP teise samba. 4.aprillil toimub Brüsselis põllumajanduspoliitika teemaline konverents. Registreerimine kuni 2.maini. Vt lähemalt siit:

 http://doc.ruraleurope.org/public/Web/Agenda/RURAL2020/170504-EN.pdf   

  1. b) ühtekuuluvuspoliitika tulevik

CEMRil on valmimas dokument kohalike ja regionaalsete omavalitsuste seisukohaga ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal. Tegeldud on selle koostamisega juba üle aasta. https://drive.google.com/file/d/0B6YzeO0-vcgTdlFyc20xUGx0bXc/view  (draft)  

28.märtsil, ajal, mil Euroopa Liit tähistas just Rooma lepingu 60.aastapäeva, korraldas CEMR oma majas Brüsselis suurürituse, kus  toimus arutelu  "Teerajamine rohkemale ühtekuuluvusele pärast 2020.aastat. http://www.ccre.org/en/actualites/view/3477

CEMRi asepresident Petr Kulhánek, Karlovy Vary linnapea(CZ), tervitas üritusel  Euroopa Komisjoni asepresident  Jyrki Kataineni järgmise sõnumiga:  "Meie, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, soovime ambitsioonikat ühtekuuluvuspoliitikat, mis toetuks piisavatele rahalistele vahenditele, sest vaja on tegeleda tõsiste väljakutsetega."

Jyrki Katainen selgitas, et läbirääkimisi tulevase ühtekuuluvuspoliitika teemal peab ta regionaalpoliitika voliniku Corina Creţu’ga. Ja lisas: "Ühtekuuluvuspoliitika tulevik ei ole komisjoni kätes, vaid kõigi valitsustasandite kätes. See on kohalike omavalitsuste kujundada. "

CEMRi ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemaline seisukoht valmib peagi ning see esitatakse juunikuus CEMRi liikmesorganisatsioonide direktoritele ja peasekretäridele kinnitamiseks. 26.-27.juunil  toimub Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldusel ühtekuuluvuspoliitika foorum. Septembris avalikustab Euroopa Komisjon, milline saab olema ühtekuuluvsupoliitika pärast aastat 2020. (ühtekuuluvuspoliitika raport)

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


20.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit