Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


03. - 07. aprill 2017 a nr. 09
Print

Nädalakiri 9/2017


Regioonide Komitee KODAKONDSUSE NING VALITSEMIS-, INSTITUTSIOONILISTE JA VÄLISASJADE KOMISJONI (CIVEX) koosolek 6. aprillil

1. Mõttevahetus Euroopa teemal, kaasraportöörid: Markku Markkula (FI/EPP) ja Karl-Heinz Lambertz (BE/PES), fakultatiivse konsulteerimise taotlus
2. Ränne Vahemere keskosa rändeteel – rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine, raportöör: Hans Janssen (NL/EPP), fakultatiivse konsulteerimise taotlus
3. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks, raportöör: Franco Iacop (IT/PES), fakultatiivse konsulteerimise taotlus, arvamustevahetus
4. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta, raportöör: Guillermo Martínez Suárez (ES/PES), fakultatiivse konsulteerimise taotlus, arvamustevahetus

1. Regioonide Komitees on algatus „Mõttevahetus Euroopa teemal“ seotud valge raamatuga. 1. märtsil 2017 esitas Euroopa Komisjon valge raamatu Euroopa tuleviku kohta. See oli komisjoni panus Rooma tippkohtumisele, mis toimus 25. märtsil 2017. Valges raamatus esitatakse Euroopa Liidu peamised väljakutsed ja võimalused järgmiseks aastakümneks. Esitatakse viis stsenaariumi, milliseks EL võiks kujuneda aastaks 2025. https://ec.europa.eu/commission/white-paper-future-europe-five-scenarios_et Stsenaariumides vaadeldakse, kuidas Euroopa muutub järgmise kümne aasta jooksul, käsitledes teemaderingi, mis ulatub uute tehnoloogiate mõjust ühiskonnale ja töökohtadele, kuni globaliseerumisega seotud kahtluste, julgeolekuriskide ja populismi kasvuni. Neis näidatakse valikut, mis on Euroopa ees: kas lasta suundumustel end kanda või kasutada ära nendega kaasnevad võimalused (nt aastaks 2060 ei moodusta ükski liikmesriik isegi 1% maailma rahvastikust – see on põhjapanev põhjus hoida kokku, et saavutada rohkem). Valge raamatu sisu on kohustuste jaotus; selles ei kirjutata ette ühtki eelistatud tulevikusuunda. Ükski stsenaarium ei ole kohustuslik.

Valge raamat toetub kolmele väidetavale põhimõttele:

Esimene põhimõte: kasutada täiel määral praeguste lepingute võimalusi.

Teine põhimõte: EL 27 liigub edasi ühekoos – liiduna. Mõistet „mitmekiiruseline“ ei ole valges raamatus kasutatud, sest kõik liikmesriigid liiguvad või peaksid liikuma samas suunas, nagu kõik on kokku leppinud, lihtsalt mõned liiguvad kiiremini.

Kolmas põhimõte: tõhusus ja tulemused. ELil on suur väljakutse kaotada lõhe lubaduste ja tulemuste vahel.

Praegu järgib Euroopa Liit valge raamatu 1. stsenaariumi: samamoodi edasi.

Euroopa Komisjon esitab arutellu oma panusena mitmed aruteludokumendid – mida arutatakse ka Regioonide Komitee komisjonides – ning milles pakutakse Euroopale mitmeid ideid, ettepanekuid, valikuid või stsenaariume 2025. aastaks, esitamata selles etapis lõplikke otsuseid. Teemad on järgmised:

Euroopa sotsiaalse mõõtme arendamine;

majandus- ja rahaliidu süvendamine viie juhi 2015. aasta juuni aruande põhjal;

üleilmastumise ohjamine;

Euroopa kaitseküsimuste tulevik;

ELi rahanduse tulevik.

Omavahel mõjutavad teineteist aruteludokumendid ja käimasolev töö kolmes suunas: i) Brexit, ii) käimasolev tegevuskava komisjoni tööprogrammi alusel ning iii) mõttevahetus tuleviku üle aastani 2025.

Sõna võtsid:    Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kabineti õigus- ja eelarvenõunik Antoine Kasel ning Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraadi strateegia ja üldsuse teavitamise direktoraadi direktor Mikel Landabaso Alvarez

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:   juuli 2018

2. Regioonide Komitee on seisukohal, et Euroopa Liit ja selle peamised institutsioonid peavad Vahemere rändevoogude haldamise küsimuses võtma jätkuvalt enda kanda rändepoliitika kujundamise ning poliitilise vastutuse selle rakendamise eest. Komitee tunnistab, et rände- ja arengupoliitika on omavahel tihedalt seotud. Rahvusvahelise, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö on väga oluline Euroopa ühise rändepoliitika tegelikuks elluviimiseks kooskõlas Euroopa rände tegevuskavaga, eriti tähtis on piiriületuste arvu vähendamine ja pidevad jõupingutused inimelude päästmiseks merel. On ülitähtis, et ELi, riikliku ning kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutused teeksid tihedat koostööd transiidiriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning vastuvõtvate riikide kodanikuühiskonna, sisserändajate ühenduste ja kohalike kogukondadega, samuti on oluline koostöö  ÜRO-ga.

Regioonide Komitee   tunnistab, et Vahemere keskosa rändeteest on saanud rändajate ja pagulaste peamine tee Euroopasse jõudmiseks. Vahemere keskosa rändeteel avastati 2016. aastal üle 180 000 inimese, kellest valdav enamik jõudis Euroopasse Itaalia kaudu. Neist ligikaudu 90 % tuli Liibüast, kus ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord pakub inimsmugeldajatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks. Püsiva lahenduse leidmine Liibüa valitsemis- ja julgeolekuprobleemidele jääb prioriteediks Euroopa Liidule, selle liikmesriikidele ja rahvusvahelistele partneritele. Enamik Liibüa rändajaid on kolmandate riikide kodanikud, kes on peamiselt pärit Sahara-taguse Aafrika riikidest. Tõhus lähenemisviis nõuab seega ka meetmeid Liibüast lõunapool.

Komitee rõhutab vajadust teha tõsist koostööd Liibüa ametiasutustega, et tagada eelkõige haavatavate isikute ja alaealiste tingimuste parandamine rändajate vastuvõtukeskustes, tihedas koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR). Vaja on koostööd ja suhtlemist Liibüa omavalitsustega, et edendada alternatiivseid elatusvahendeid ning toetada rändajaid vastuvõtvate kohalike kogukondade vastupanuvõimet. Liibüaga üheskoos meetmete võtmisel tuleb teiste rändeteede tekkimise oht naaberriikides viia võimalikult väikseks.

Regioonide Komitee nõuab suurema tähelepanu pööramist ebaseadusliku rändega seotud kohaliku politiseerunud majanduselu osalistele, kelle hulka kuuluvad transpordiettevõtted, mis hõlbustavad rändajate ebaseaduslikku liikumist, kohalikud elanikud, kes pakuvad elatise teenimiseks toitu ja majutust, kohalikud julgeolekujõud, mis suurendavad oma sissetulekuid altkäemaksu ja teemaksu võtmise kaudu, poliitiline eliit, kes kasutab ebaseadusliku rände lihtsustamisest teenitud rahalisi vahendeid poliitilise soosingu ja mõju ostmiseks, relvarühmitused, kes tugevdavad oma positsioone inimsmugeldamise ja ärakasutamise abil jne. Eri osalejate ja kohaliku tasandi valitsemisega seotud suhete ning stabiilsuse/konflikti dünaamika mõistmine on rände tõhusaks juhtimiseks vajalik eeltingimus. Komitee teeb ettepaneku uurida koos ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, kas rahvusvahelist kaitset vajavate rändajate ELi liikmesriikidesse ja muudesse rahvusvahelistesse partnerriikidesse ümberasustamine on teostatav.

Liibüas 2014. aastast valitsev üldine kriis on põhjustanud kaose ja elutingimuste järsu halvenemise kogu riigis. Kuna riik on peaaegu olematu ning kohalikel omavalitsustel on äärmiselt piiratud ressursid, takistab institutsiooniline nõrkus märkimisväärselt stabiilsust ja arengut. Kohaliku elu küsimuste eest vastutavate institutsionaalsete ja õiguspäraste osalejatena nõutakse kohalikelt omavalitsustelt panuse andmist stabiliseerimisse. Kohalik majandusareng, koostöö julgeolekuvaldkonnas osalejatega ning tõhus noorsoo- ja rändepoliitika on sellise ülesande alustalad. Kuid kohalikud omavalitsused vajavad kõnealuste ülesannetega toimetulemiseks palju abi. Regioonide Komitee toetab programme, mis aitavad tugevdada Liibüa ja teiste Vahemere rändetee äärsete riikide kohaliku tasandi valitsust ning suurendada selle mõjuvõimu, keskendudes kohaliku tasandi valitsemise kolmele mõõtmele: juhtimine, teenuste osutamine ja osalemine.

Regioonide Komitee rõhutab vajadust tugevdada Liibüa kohalikke kogukondi kooskõlas Euroopa Ülemkogu liikmete Malta deklaratsiooniga rände välisaspektide kohta ning tunnustab Nicosia algatust suutlikkuse suurendamise projektina Liibüa omavalitsuste toetamiseks, mida viiakse ellu koostöös Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, Euroopa Komisjoni rahalise toetuse abil.

Regioonide Komitee pakub oma edasist abi ELi rändepoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kasutades samuti Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) teadmisi ja kogemusi.

Sõna võtsid: Euroopa Komisjoni peasekretariaadi kodanike ja julgeoleku osakonna rändeküsimuste poliitiline koordineerija Frederick Schutyser ja Sirte (Liibüa) linnapea nõunik Fathi Mohamed Suleman.

3. Euroopa Komisjoni poolt 22. novembril 2016. aastal teatise kujul vastu võetud kavandamisdokumendis tehakse ettepanek väga ambitsioonika ja laiaulatusliku kestlikule arengule keskenduva strateegia kohta. Regioonide Komitee rõhutab, et tulemuste saavutamiseks on hädavajalik kaasata otsuste tegemise protsessi kõik kohalikud ja piirkondlikud valitsustasandid. Kuna Euroopa Liidu poliitikameetmetes tuleb juhinduda subsidiaarsuse põhimõttest, on jätkusuutlikkuse eesmärgid otseselt seotud riigi tasandist madalamate valitsustasandite vastutuse, pädevuse ja ülesannetega. Strateegia 17 eesmärgi seas on kaks, mille saavutamiseks kohalikud omavalitsused täidavad eriti olulisi ülesandeid: esimene neist seisneb erinevuste vähendamises piirkondade vahel, samas kui teise eesmärgi raames teostatakse põhiülesandeid linnaplaneerimise, transpordi, sotsiaalteenuste ja jätkusuutlike eluviiside vallas. Prioriteetideks, mis mõjutavad horisontaalselt muid strateegilisi eesmärke, on näiteks linnade tegevuskava, sotsiaalne kaasatus, ELi energia- ja kliimapoliitika, heitkoguste vähendamine, keskkonnapoliitika ja ringmajandus, liikuvus, arukas spetsialiseerumine, nutikad linnad (nutikas maa) ning linnapeade pakt kliima ja energia alal.

Regioonide Komitee juhib tähelepanu ohule, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed ei pruugi – erinevalt ühtekuuluvuspoliitika meetmetest – alati sobituda integreeritud poliitikameetmete raamistikku. Seetõttu on oluline seada prioriteedid, milles võetakse arvesse kõige pakilisemaid vajadusi pikas perspektiivis kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks: seega on hädavajalik arvestada komitee soovitust vajaduse kohta võtta vastu „tegevusjuhend“ kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks.

4. Arvamuse aluseks on Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“.

Praeguses ebakindlas olukorras, milles Euroopa Liit end leiab, on Euroopa kodanike ühtekuuluvustunde tugevdamine viimase kuuekümne aasta jooksul ellu viidud integratsiooniprojektiga määrava tähtsusega. Euroopa mudel on jätkuvalt atraktiivne, kuid kodanike mõjuvõimu suurendamine kõigis valdkondades (poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus ja kultuurilises) peab olema üks viis protsessile uue hoo andmiseks.

Seda eesmärki silmas pidades võib Euroopa Komisjoni ettepanekute aluseks olevaid prioriteete pidada asjakohasteks, ehkki nende sisu on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajate hinnangul võimalik täiendada.

Euroopa kodakondsus tähendab, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on ELi ühiste väärtuste edendamisel väga oluline roll. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste töö on kodanike õiguste alase teadlikkuse suurendamisega seotud komisjoni ettepanekute elluviimisel otsustava tähtsusega. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb arvesse võtta, et hõlbustada vahetut juurdepääsu kõnealusele teabele.

Regioonide Komitee rõhutab, et kodanike teadlikkuse suurendamine peab olema eeskätt suunatud noortele. Just noori on majanduskriis kõige enam mõjutanud ning eriti tuleb arvesse võtta seda, et noored on kaotanud usu integratsiooniprotsessi ja kodakondsusesse. Võetavate meetmete puhul, milles on oluline roll kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, tuleb arvestada mitte ainult Euroopa solidaarsuskorpuse käivitamise, vaid igat laadi meetmetega (juurdepääs tööhõivele, liikuvus, haridus, pädevuste arendamine jne) kooskõlas Euroopa Ülemkogu möödunud aasta detsembris väljendatud seisukohaga.

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257

5. Sõnavõtja: - Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi liidu kodakondsusest tulenevate õiguste ja vaba liikumise küsimuste osakonna D3 juhataja asetäitja Monika Mosshammer

 


15.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit