Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


20. - 24. märts 2017 a nr. 08
Print

Nädalakiri 8/2017

1. Rooma deklaratsiooni allkirjastamine 25. märtsil

2. Euroopa Regioonide Komitee 122. täiskoguistung

 a. Sõnavõtud ja arutelud

 b. Resolutsioonid

 c. Arvamused

…………………………………………………………………………………….

1. 27 Euroopa Liidu liikmesriiki allkirjastasid laupäeval uue Rooma deklaratsiooni, milles kuulutasid Euroopa Liidu terviklikkust ja jagamatust, ent tunnistasid mitmekiiruselise lõimumise võimalust.

"Kuuskümmend aastat tagasi otsustasime kahe maailmasõja tragöödiatest taastudes ühte hoida ja maailmajao varemetest üheskoos uuesti üles ehitada. Oleme ehitanud ainulaadse liidu ühiste institutsioonide ja tugevate väärtustega — rahu, vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja seaduste ülimuslikkuse kogukonna — majandusliku suurvõimu, mida iseloomustavad võrreldamatu sotsiaalkaitse ja heaolu," seisab dokumendis.

Euroopa Liidu olulistest teetähistest 60 aasta jooksul saab eesti keeles lugeda siit:

https://europa.eu/european-union/about-eu/history_et  

Markku Markkula, Regioonide Komitee president ütles Rooma pidustustel:

Rooma deklaratsiooni allkirjastamine märgib pöördepunkti Euroopa projektis - peame minema tagasi põhilise juurde, kõige aluseks saab olla vaid usaldus. Regioonide Komitee teeb tööd selle nimel, et võimul olevad inimesed kuulaksid kodanike muresid ja teeksid otsuseid nii lähedal kohalikule tasandile kui võimalik - seal, kus inimesed elavad ja töötavad.“

http://cor.europa.eu/et/news/Pages/rome-60.aspx

 

2. ja 23. märtsil toimus Brüsselis Euroopa Regioonide Komitee 122. täiskoguistung

2a.         Liikmetega toimunud mõttevahetusel Euroopa teemal võtsid sõna Euroopa Parlamendi liige ja teema „Võimalikud muutused ja kohandused Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses“ raportöör Guy Verhofstadt (BE/ALDE), Euroopa Parlamendi liige ja teema „Euroopa Liidu toimimise parandamine Lissaboni lepingu võimalusi kasutades“ kaasraportöör Elmar Brok (DE/EPP) ning Euroopa Parlamendi liige ja Euroopa liikumise esimees Jo Leinen (DE/S&D. Arutelu jätkub järgmisel täiskogul maikuus.

Sõna võttis ka ELi lepingu artikli 50 alusel korraldatavate Ühendkuningriigi ja ELi läbirääkimiste ettevalmistamise ja pidamise töörühma pealäbirääkija Michel Barnier.

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Brexit-EU-must-show-unity-protecting-the-rights-of-every-citizen-living-and-working-in-regions-and-cities.aspx

Toimus arutelu liikmetega.

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitise võttis sõna jätkusuutliku toidupoliitika teemal.

Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Christos Stylianides rääkis Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 tegevuskava teemal.

Aruka spetsialiseerimise teemal võttis sõna Euroopa Parlamendi asepresident ja teema „Ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiad (RIS3)“ raportöör Ramón Luis Valcárcel Siso (ES/PPE).

2b.         1)Resolutsioon „Euroopa Regioonide Komitee prioriteedid seoses Euroopa Komisjoni 2018.aasta tööprogrammiga“

                2)Resolutsioon „Õigusriigi põhimõte ELis kohalikust ja piirkondlikust vaatepunktist“ 

Regioonide Komitee väljendab resolutsioonis muret, et viimastel aastatel Euroopa Liidus ja üle maailma aset leidnud mitmesugused arengusuundumused seavad ohtu õigusriigi põhimõtte, mis on demokraatia alustala.  Euroopa Liit on rajatud ühistele põhiväärtustele, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, ELi põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis. Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus, Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Nõukogu on erinevates etappides kinnitanud, et õigusriigi põhimõte tähendab vähemalt selliste põhimõtete järgimist nagu seaduslikkus, läbipaistvus, aruandekohustuslikkus, demokraatlik ja pluralistlik protsess õigusaktide jõustamiseks, õiguskindlus, täidesaatva võimu omavoli keelamine, sõltumatud ja erapooletud kohtud, tulemuslik kohtulik kontroll, põhiõiguste austamine, võrdsus seaduse ees, väljendus- ja kogunemisvabadus.

Regioonide Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et olemasolevate vahenditega ei ole õnnestunud tagada nimetatud põhimõtete täielik kohaldamine ja jõustamine. Inimeste kogemused õigusriigi põhimõtte kohaldamisega kohalikul ja piirkondlikul tasandil on sama olulised kui nende kogemused selle kohaldamisega riigi ja Euroopa tasandi. ELis on ligi sada tuhat kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust, kellel lasub suur osa vastutusest põhiõiguste ja -vabaduste rakendamise eest kõigis inimestega seotud tegemistes kogu nende mitmekesisuses. Tulemusliku õigusriigi mehhanismi loomine ELis on olulisem kui kunagi varem: Euroopa muutuva julgeolekukeskkonna ja ühe liikmesriigi lahkumise taustal peab EL muutuma ühtsemaks, tuginedes ühisele arusaamale, et Euroopa solidaarsus ei ole ühesuunaline protsess. Kõik ELi liikmesriigid ja kõik valitsustasandid peaksid täitma oma vastastikuseid kohustusi ja kaitsma Euroopa projekti kui väärtustel põhinevat ühendust kasvava üleeuroopalise liikumise eest, mis seab kahtluse alla Euroopa põhiväärtused.

3. Resolutsioon „Ühendkuningriigi EList väljaastumise kavatsuse mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele“  

2c. Vastu võeti järgmised arvamused:

1)ELi jätkusuutliku toidupoliitika suunas, millega luuakse töökohti ja majanduskasvu Euroopa linnades ja piirkondades , omaalgatuslik arvamus. Raportöör: Arno Kompatscher (IT/EPP)

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Local-and-regional-leaders-call-for-a-comprehensive-sustainable-EU-food-policy.aspx

Regioonide Komitee kutsub üles looma ELi jätkusuutliku toidupoliitika, mis on demokraatlikult kujundatud ja kavandatud koos pikaajalise visiooniga, mis põhineb teaduslikel arusaamadel ja on kooskõlas mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisiga, milles käsitletakse toiduainete tootmist ja toitumist kõikehõlmavamal viisil, edendades säästvamaid tootmis- ja tarbimisharjumusi, luues seose eri poliitikavaldkondade vahel, kaasa arvatud toiduainete tootmine, põllumajandus, keskkond, tervishoid, tarbijakaitsepoliitika, tööhõive ja maaelu areng, ning luues töökohti ja suurendades majanduskasvu Euroopa piirkondades ja linnades.

2)Tervishoiusüsteemide integratsioon, koostöö ja tulemuslikkus, omaalgatuslik arvamus.  Raportöör: Birgitta Sacrédeus (SE/EPP)

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Health-systems-more-integration-to-boost-cooperation-and-reduce-gaps-in-the-EU.aspx

Regioonide Komitee nendib, et kogu elanikkonna hea tervis on oluline ühiskonna jõukuse ja heaolu jaoks. Hea tervis on iseenesest väärtus ning samas aitab hea tervise juures olev elanikkond kaasa majanduse arengule ja vastupidi. EL kodanikud elavad kauem ja nende tervis on parem kui kunagi varem. Sellegipoolest valitsevad ELis tervise osas suured erinevused liikmesriikide vahel ja sees. Aja jooksul on keskmine eeldatav eluiga ELis pikenenud, kuigi erinevused riikide, piirkondade ja omavalitsusüksuste vahel ja sees on endiselt suured.

Tervisel ja terviseedendusel on oluline roll 2015. aastal vastu võetud ÜRO ülemaailmsetes säästva arengu eesmärkides aastani 2030. ELi tervishoiutöö eesmärk on parandada rahvatervist, ennetada haigusi ja kaotada terviseohud. Seda tehakse mh ELi terviseprogrammi, struktuuri- ja investeerimisfondide ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi abil. Euroopa poolaasta raames avaldab Euroopa Komisjon riigipõhised soovitused, mis mõnel juhul hõlmavad tervishoiusektorit. Peamiselt otsustavad liikmesriigid ise, kuidas korraldada, rahastada ja kujundada tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Palju liikmesriike on otsustanud asetada põhilise vastutuse sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste eest kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Isegi üleriigilise tervishoiusüsteemiga riikides vastutab sotisaalteenuste ja sotsiaalhoolekande eest sageli kohalik tasand.

  1. aasta juunis Euroopa Komisjoni esitatud algatuse „Tervise olukord ELis“ eesmärk on koguda rahvusvahelisi eksperditeadmisi, et suurendada riigipõhiseid ja kogu ELi hõlmavaid teadmisi tervishoiu vallas ning toetada liikmesriike otsuste tegemisel. Komitee rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Komisjon kaasaks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edasisesse töösse, muu seas selle pärast, et häid näiteid leiab sageli kohalikult või piirkondlikult tasandilt.

3)Aruka spetsialiseerumise strateegiad (RIS3): mõju piirkondadele ja piirkondadevahelisele koostööle, omaalgatuslik arvamus. Raportöör: Mikel Irujo Amézaga (ES/EA)

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/smart-specialisation-strategies.aspx

Aruka spetsialiseerumise strateegiad saavad aidata kaasa ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisele ning innovatsiooni, investeeringute ja konkurentsivõime edendamisele.  Piirkonnad on ühinenud aruka spetsialiseerumise strateegiaga, kuna tegemist on kasuliku lähenemisega, millega edendada piirkondlikku arengut. Aruka spetsialiseerumise strateegiad pakuvad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele lisaväärtust valdkondadevaheliste ja piiriüleste ühisprojektide loomise ja investeeringute abil, mis mõjuvad iseäranis soodsalt tööstuse uuendamisele. Kõnealune protsess peab tugevdama mitmetasandilist valitsemist ja aitama luua kohapeal loomingulist ja sotsiaalset kapitali.

Regioonide Komitee rõhutab eriti kõrgharidusasutuste, teiste haridusasutuste, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning tööstuse, eelkõige väikeste idufirmade ja VKEde potentsiaali aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamisel ja rakendamisel. Nemad moodustavad nn teadmiste kolmnurga (teadusuuringud, haridus ja innovatsioon) ühenduslüli ja võivad eriti asjakohaselt toetada piirkondades innovatsioonisuutlikkuse loomist. Seepärast peaksid valitsused innustama kõrgharidusasutusi täitma aruka spetsialiseerumise strateegiate protsessis aktiivset rolli. Komitee leiab, et selleks on väga vajalik, et kõrgharidusasutused arvestaksid tootmis- ja ettevõtlusstruktuuri vajadustega ning kohaneksid nendega, suunates oma töö suures ulatuses turu vajadustele.

4)Õigusaktide ettepanekud uue jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. Raportöör: Juri Gotmans (EE/PES)

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/2030-climate-targets-.aspx

Arvamus käsitleb kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heiteid. Arvamuses rõhutatakse linnade ja valdade suurenevat rolli uute kliimapoliitika meetmete rakendamisel alates 2021, sest just kohalikul tasandil kogutakse selliseid andmeid, mis on vajalikud kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriandmete koostamiseks.

Komitee teeb liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile ettepaneku toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sellekohase suutlikkuse suurendamist. „Lisaks on vaja arvestada kohalike asjaoludega ning kaasata kohalikke eksperte,“ ütles Haanja vallavanem. „Valdkondi, millega omavalitsused tegelevad ning kus toetus teretulnud, on eelkõige energiamajandus, transport, jäätmekäitlus ja maakasutus ning väikeettevõtluse toetamine. Piirkondade jaoks, mis sõltuvad suurel määral fossiilkütuste kasutamisest või energiamahukatest tööstusharudest, näiteks Eestis Ida-Virumaa, on vajalik  koostada realistlikud ja praktilised lahendused ning leppida kokku võimalused rahastamiseks,“ kinnitas Gotmans. Arvamuses on tehtud ettepanek Euroopa Komisjonile toetada kliimapoliitika edendamist nii, et ka väiksematel omavalitsustel ja maapiirkondadel oleks võimalik oma kliimapoliitika alaseid plaane ellu viia.

Eksperdina aitas Haanja vallavanemal arvamust koostada Antti Roose Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

5)Tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 jaoks, omaalgatuslik arvamus. Raportöör: Adam Banaszak (PL/ECR)

Tegevuskavas rõhutatakse selgesõnaliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli riikide jõupingutuste toetamisel katastroofiohu vähendamiseks. Arvamuses toonitab raportöör asjaolu, et katastroofidele vastupanu võime on kestliku arengu üks keskseid aspekte. Seoses sellega kutsub Regioonide Komitee Euroopa Liidu institutsioone üles tagama, et see põhimõte oleks Euroopa tulevaste kestliku arengu meetmete üks põhisambaid, ja võtma seda arvesse ELi tulevaste vahendite ja projektide puhul.  Viimase kümne aasta jooksul on katastroofide raskusaste märkimisväärselt suurenenud. Igal aastal kaotab looduskatastroofide tagajärjel elu kümneid tuhandeid inimesi kogu maailmas ja ELi riikide kantavad otsesed kulud ulatuvad kümnetesse miljarditesse eurodesse. Regioonide Komitee rõhutab vajadust hinnata olemasolevaid strateegiaid ja kavu, et tagada nende kooskõla Sendai raamistikuga. Kulutõhusam on ehitada katastroofidele vastupanuvõimeline taristu, kui ajakohastada ebakindlaid struktuure. ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti hinnangul on kulude ja tulude suhe 1:4.  Kõik uue taristu rajamisega seonduvad ELi projektid (ükskõik, kas neid rakendatakse regionaalpoliitika vahendite või Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu) peaksid olema katastroofidele vastupanuvõimelised. Komitee juhib tähelepanu vajadusele eraldada piisavad rahalised vahendid katastroofiohu vähendamiseks kohalikul ja riiklikul tasandil. Kodanikukaitse tagamise kohustus on sageli pandud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ilma selleks piisavaid vahendeid eraldamata.

Lähemalt Sendai raamistikust: http://www.preventionweb.net/files/resolutions/N1516716.pdf

Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese sõnavõtu järel toimunud arutelu käigus ütles Eesti delegatsiooni esimees Uno Silberg: „Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll mitmete katastroofiohtude ennetamiseks ja tagajärgede ohjamiseks. Aga selle kõige saavutamiseks peavad olema piisavad ressursid. Ka Eestis on omavalitsusi, kes sooviksid teemaga aktiivsemalt tegeleda, kuid neil napib ressursse. Erinevates projektides tuleb omavalitsustel konkureerida riigiasutustega ja mitmete teadusasutustega, kes on professionaalsel tasemel projektide kirjutamisele spetsialiseerunud. Me ootame abi ja konkreetseid Euroopa Liidu tasemel meetmeid, kuidas nõu ja jõuga ning ressurssidega abistada otse neid omavalitsusi, kes juba panustavad või soovivad panustada katastroofiohtude ennetamisse ning elanike ohuteadlikkuse suurendamisse või ka varajase hoiatuse süsteemide loomisse.“

Kokkuvõtlikult täiskoguistungist: http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Highlights-of-the-March-plenary-session.aspx

ja video: https://www.youtube.com/user/pressecdr

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Telefon 5040257


15.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit