Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


13. - 17. märts 2017 a nr. 07
Print

Nädalakiri 7/2017

1. Euroopa linnapeade tippkohtumine Brüsselis

2. Seminar „Linnade säästva arengu (SUD) ja integreeritud territoriaalsete investeeringute (ITI) olukorrast“

3. MEP Urmas Paeti raport Europarlamendis „EL-i integreeritud Arktika poliitika“

 

1. Seoses Rooma lepingu aastapäevaga kohtusid Brüsselis Euroopa suuremate linnade linnapead, et veel kord kinnitada oma pühendumust Euroopa põhiväärtustele, mis on demokraatia, vabadus ja võrdsus. Linnapeade tippkohtumist 7. märtsil võõrustas Euroopa Regioonide Komitee president Markku Markkula, kohale olid tulnud Ateena, Gdanski, Rotterdami ja Viini linnapead, samuti Euroopa Komisjoni asepresidendid Frans Timmermans ja Jyrki Katainen, volinik Corina Crețu ning Europarlamendist Guy Verhofstadt, EP peamine läbirääkija Brexiti teemal.

Linnapead ja poliitikud, kes esindasid 36 linna 15 riigist, arutasid, kuidas tagasi pöörata populismi ja euroskeptitsismi trende Euroopas. Nende sõnum on selge: uuendatud Euroopa vajab tõelist partnerlust linnade ja nende kodanike vahel, ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel, kui soovime ületada seda lõhet, mis on tekkinud Euroopa Liidu ja selle kodanike vahele.

Markku Markkula ütles: „Me peame kuulama ja kaasama kodanikke kohalikul tasandil, et saaksime liikuda sõnadelt tegudele. Sel põhjusel peavad Regioonide Komitee liikmed „Reflecting on Europe“ kampaania raames  linnade raekodades kodanikega debatte läbi kogu 2017.aasta.  Planeeritud on 75 kohalikku üritust. Alates 2016. aastast viiakse 13-s liikmesriigis läbi ürituste seeriat „Let’s talk about Europe“, milles osaleb 72 Regioonide Komitee liiget ja ligikaudu 3200 kodanikku. Eesmärk on kuulata ära kodanike küsimused ja soovid ning edastada need EL-i institutsioonidele.

Daniël Termont, Ghenti linnapea ja  organisatsiooni EUROCITIES president ütles: „Tähistades 60 aasta möödumist Rooma lepingu sõlmimisest, leiame end Euroopas olevat pöördepunktis. Vaadakem seda kui võimalust kinnitada oma pühendumust Euroopa põhiväärtustele. Ja kõige tähtsam - teeme seda koos inimestega, kes elavad Euroopas. Koos kohalike omavalitsustega leiavad ELi institutsioonid uusi võimalusi kodanike kaasamiseks ja kohaliku tasandi kogemused annavad neile uut inspiratsiooni.

Giorgios Kaminis, Ateena linnapea rõhutas: „Populismi ja euroskeptitsismi kasv õõnestab põhimõtteid ja väärtusi, mida Euroopas on loodud: solidaarsus, sallivus ja demokraatia. Me ei tohi loobuda nendest  väärtustest, sest nendest loobumisel kaotaks Euroopa oma olemasolu eesmärgi. Euroopa tulevik saab alguse linnades - seal, kus on meie kodanikud.“

Euroopa Komisjoni asepresidendid  Frans Timmermans ja Jyrki Katainen, volinik Corina Crețu ning  Euroopa Parlamendi peamine läbirääkija Brexiti teemal Guy Verhofstadt kinnitasid oma pühendumust koostööle kohalike ja piirkondlike omavalitsustega Euroopa integratsiooniprojekti nimel.

 

2. Euroopa Komisjon ja Regioonide Komitee korraldasid 15. märtsil seminari „Linnade säästva arengu (SUD) ja integreeritud territoriaalsete investeeringute (ITI) olukorrast“. Integreeritud Territoriaalsed Investeeringud on üks praeguse programmiperioodi (2014-2020) uus instrument ning asutused tunnetavad ebakindlust selle instrumendi rakendamisel, sest  on vähe varasemaid kogemusi. Selles valguses käivitas Euroopa Komisjon uuringu EL-i territoriaalsete vahenditega toetatud territoriaalsete strateegiate teemal, eesmärgiga luua andmebaas ja kaardistada olukord Euroopa Liidu tasandil. ITI tõhusaks rakendamiseks on vaja käsitleda tekkinud spetsiifilisi küsimusi, vahetada kogemusi ja õppida edulugudest. Dr Arno van der Zwet’i esitlus uuringu teemal siin: http://cor.europa.eu/en/events/Documents/COTER/SUD-ITI-(15.03.2017)/vanderzwet.pdf 

ITI on vahend territoriaalsete strateegiate integreeritud rakendamiseks. See ei ole tegevus ega rakenduskava allprioriteet.  Vaid ITI võimaldab liikmesriikidel rakenduskavu valdkondadevaheliselt ellu viia ja hankida rahastamist ühe või mitme rakenduskava erinevatest prioriteetsetest suundadest, et kindlustada konkreetsel territooriumil integreeritud strateegia rakendamine. Nii pakub ITI olemasolu liikmesriikidele paindlikkust rakenduskavade väljatöötamiseks ja võimaldab integreeritud tegevuste tõhusat rakendamist lihtsustatud rahastamise kaudu.  ITI-d saab tõhusalt kasutada ainult siis, kui konkreetsel geograafilisel piirkonnal on olemas integreeritud, valdkonnaülene territoriaalne strateegia.

ITI-de kohta saab lisaks lugeda: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/iti_et.pdf

Seminaril jagati infot ELi rahastamisvõimaluste kohta integreeritud territoriaalsete investeeringute puhul, tekkis asjalik arutelu Regioonide Komitee COTER komisjoni liikmete, Euroopa Liidu institutsioonide ja  kohalike ja piirkondlike esindajate vahel. Anti hinnang  praeguse ühtekuuluvuspoliitika rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, samuti räägiti integreeritud vahendite kasutamisest tulevikus.

Euroopa Komisjoni DG REGIO esindaja Eva Nussmueller’i esitlus teemal „Sutainable Urban Development and Integrated Territorial Investments“ siin:

http://cor.europa.eu/en/events/Documents/COTER/SUD-ITI-(15.03.2017)/nussmueller.pdf

 

3. Neljapäeval 16. märtsil kiitis Europarlament heaks raporti ELi integreeritud Arktika poliitikast. Raporti üheks autoriks on Eesti saadik Urmas Paet (ALDE). Paeti kõrval on raporti teiseks autoriks Rahvaparteid ja Soomet esindav Sirpa Pietikäinen. Raport kutsub Euroopa Liitu üles kõnelema ühtsel häälel, et tagada Arktika senise staatuse ja ainulaadse ökosüsteemi säilimine.

Ühtlasi sai parlamendis neljapäeval kinnituse resolutsioon, mille järgi tuleb hapra ökosüsteemiga Arktikas vältida pingete tekkimist ja keelustada piirkonnas naftapuurimine. Tihedam kaitsekoostöö Euroopa Liidus sõltub poliitilisest tahtest, sest võimalused selle arendamiseks on sisse kirjutatud Lissaboni lepingusse, ütleb  vastuvõetud resolutsioon.

 Viimastel aastakümnetel on Arktika temperatuur kerkinud ülemaailmsest keskmisest umbes kaks korda kiiremini ning 35 aasta jooksul on suvine merejää vähenenud üle 40 protsendi. Osa prognooside järgi võib selle tulemusel käesoleval sajandil mereveetase maailmas keskmiselt kerkida kuni 50 sentimeetrit. Arktikat ees ootavaid muutusi näitab järgmine infograafik:

http://www.europarl.europa.eu/news/et/news-room/20170310STO66174/saadikud-arktikas-tuleb-v%C3%A4ltida-pingete-tekkimist

Kliimamuutused ja keskmise temperatuuri tõus on pannud polaarjää sulama ning see muudab piirkonnas tõenäolisemaks kaubaveod, maavarade ammutamise ja turismi. Kasvavate huvidega võib kaasneda militariseerimine.

„Arktikas on pikka aega tehtud konstruktiivset rahvusvahelist koostööd ning seal on püsinud väheste pingetega regionaalne kord. Soovime, et see nii jääks. Vältida tuleb Arktika militariseerimist. Samuti on oluline, et Arktika küsimustes järgitaks rahvusvahelist õigust,“ ütleb liberaalide fraktsiooni kuuluv Urmas Paet.

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


15.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit