Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


27. veebruar - 03. märts 2017 a nr. 06
Print

Nädalakiri 6/2017


1. Euroopa Liidu Tööstuse Päev 28.02.2017

2. Seminar „Idu- ja kasvufirmade toetamine Euroopa piirkondades ja linnades“ 28.02.2017

3. Euroopa Regioonide Komitee ECON komisjoni koosolek 01.03.2017

4. Valge Raamat Euroopa Liidu tuleviku kohta

1. Jõukas Euroopa vajab edukat tööstust. Tööstus käivitab innovatsiooni, tootlikkuse kasvu ja ekspordi. Tööstus pakub kvaliteetseid töökohti. Meie tööstuse struktuur on ümber kujundamisel, kasutusele võetakse uued digitaalsed tehnoloogiad ja ärimudelid. Tiheda konkurentsiga globaalsel turul peame valmis olema jõupingutusteks: peame läbi viima tehnoloogilised muudatused, integreerima tooteid ja teenuseid, arendama tehnoloogiaid, mis vajavad vähem energiat, vähendama jäätmeid ja vältima reostust, investeerima tööjõudu, kellel on vajalikud oskused. ELis on uus investeerimiskava, ühtse turu strateegia, ringmajanduse pakett, energiaühendus, uute oskuste tegevuskava. Need ongi võimalused tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks ning Euroopa majanduse arenguks  

 

ELi rahastamisvõimalused kasutamiseks tööstuses:

Peamised programmid:

Investeeringute kava

Takistuste kõrvaldamine investeerimiselt, pakkudes nähtavust

ja tehnilist abi investeerimisprojektidele ja jagades infot rahaliste vahendite kasutamise kohta.

ec.europa.eu/invest-eu

Horisont 2020

Suurim ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm

Paljutõotav, läbimurdeid lubav programm, mis viib head ideed laborist turule.

ec.europa.eu/horizon2020

COSME

EL programm ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks.

Eriti sobiv väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele,

Kasutusel kuni aastani 2020, eelarvega üle € 2 miljardi.

ec.europa.eu/cosme

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF)

Viis fondi, kus on rohkem kui € 350 miljardit, et toetada majanduse

arengut: Euroopa Regionaalarengu Fond,

Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond,

Euroopa Maaelu arengu ja

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi.

ec.europa.eu/esif

Teiste esinejate seas pöördus üritusel osalejate poole ka Regioonide Komitee president Markku Markkula päevakohase sõnavõtuga:  „ Me vajame rohkem haridust ja uuringuid, mis seotud start-up’ide tegevusega. Vajame innovatsiooniplatvorme. Ka linna tuleb võtta kui platvormi investeeringuteks ja töökohtade loomiseks. Lähemate aastate jooksul peame investeerima just nendele platvormidele. 5G tehnoloogia toob palju uut Euroopa ettevõtetele, integreerides väikseid ettevõtteid suurtesse äridesse. Sellel on suur potentsiaal.

Liikmesriigi tasand peaks keskenduma mõjudele. See tasand jääb  praegu ajast maha, kuid peaks just tempot tõstma ja keskenduma sellele, mida rohkem vajatakse. Ühtekuuluvusfondi rahastus peab saama instrumendiks, mis loob Euroopas juurde  partnerlussuhteid. Nutikad strateegiad võimaldavad igal piirkonnal keskenduda omaenda jõule. Me peame propageerima oma häid praktikaid ja looma Euroopa teadmuse, kuid selleks on vaja investeeringuid, mis annaks võimaluse luua lisaväärtust. Vaja on professionaalset edu, jätkuvat elukestvat õpet ja ettevõtete arengut.“

http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=9063

 

 2. 28. veebruaril toimus Brüsselis ka seminar idufirmade arendamise teemal. Seminar seondus Regioonide Komitees ettevalmistatava arvamusega „Idu- ja kasvufirmade toetamine Euroopas: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“

Euroopas on rohkem kui 23 miljonit VKEd , mis moodustab 99 % majandustegevuses osalejatest. Nad tagavad 67 % töökohtadest ning nad loovad 85 % uutest töökohtadest. Erilist rolli selles rühmas etendavad innovatiivsed ettevõtted, kes kehastavad ettevõtlikkust Euroopa ühiskonnas. Vaatamata sissejuhatavatele algatustele sellistes valdkondades nagu ettevõtlus , maksualaste õigusaktide ühtlustamine , kaubandusõigus , töö , siseturu lõpuleviimise meetmete laiendamine (nt kapitaliturg , digitaalne ühtne turg , kaubanduse ja teenuste valdkond ) ja algatustele ettevõtete edendamiseks, nagu näiteks Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, ei kasva innovatiivsete ettevõtete arv kogu ELis ikka veel piisaval määral ning olemasolevad ettevõtted ei arene küllaldaselt. Paljudes liikmesriikides on see areng palju aeglasem kui näiteks Šveitsis, Lõuna-Koreas, Jaapanis või Ameerika Ühendriikides, ning ka majanduse innovatiivsus areneb aeglasemalt kui näiteks Hiinas.

Siiani ei ole määratletud ühtset, kogu Euroopa Liidus kehtivat innovatiivsete ettevõtjate kategooriat, mis võimaldaks majandustegevust kõigis ELi liikmesriikides korraga, ilma et tekiks vajadus uue ümberkorraldamise ja registreerimise järele. See raskendab tugevalt uute ettevõtete kasvu ja pidurdab nende rahvusvahelist laienemist, sealhulgas ka ELi raames. Tuleb kaaluda meetmeid, et luua keerukas programm, millega lihtsustataks eeskirju tegevuse alustamise ja väljaarendamise kohta sõltumata algataja kodakondsusest ja kohast, kus kaupu müüakse või teenuseid osutatakse.

Eesmärk on suurendada uute idufirmade loomist ja soodustada nende arengut, võimaldades neil areneda aja jooksul suuremateks ettevõteteks (kasvufirmad), mis elavdavad majanduskasvu ja arengut kogu Euroopa Liidus.

http://cor.europa.eu/en/events/Pages/scale-ups.aspx

 

 

 3. ECON komisjoni koosolekul olid arutusel järgmised arvamused:

  • „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“,

 Raportöör: Rob Jonkman (NL/ECR), Opsterlandi vallavalitsuse liige

  • „Arukas reguleerimine VKEde jaoks“,

Raportöör: Christian Buchmann (AT/EPP),  Steiermarki liidumaa valitsuse liige

  • „Idu- ja kasvufirmade toetamine Euroopas: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“,

Raportöör: Tadeusz Truskolaski (PL/EA), Białystoki linnapea

 1. Euroopa poolaasta on peamine majandus-ja eelarvepoliitika koordineerimise vahend ELi tasandil, mille vältel viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitilised

meetmed vastavusse ELi tasandil kokkulepitud soovitustega. Euroopa poolaasta mõjutab ametiasutuste poliitikaloomet ELi, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil aastases tsüklis. Regioonide Komitee rõhutab Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika seost, kuna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditele reguleeritakse ELi majandusjuhtimise eeskirjadega. Komitee tõdeb, et Euroopa poolaasta ei täida oma lubadusi, nagu näitab riigipõhiste soovituste puudulik rakendamine ja tagasihoidlik pühendumine riigi tasandil.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning neid esindavad organisatsioonid liikmesriikide valitsustes on kesksed institutsioonilised osalejad poliitikaloome protsessis igale liikmesriigile omase volituste ja pädevuste tegeliku jaotuse valguses. Komitee rõhutab, et rohkem kui     40 % 2016. aasta riigipõhistest soovitustest ei oleks võimalik täielikult ellu viia ilma, et selles osaleksid aktiivselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes vastutavad enam kui 50 % avaliku sektori investeeringute eest. Samuti on nad osaliselt vastutavad ELi poliitikameetmete ja investeerimiskava rakendamise eest.

Regioonide Komitee peab kahetsusväärseks, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine Euroopa poolaastas, sh riiklike reformikavade väljatöötamisel ja elluviimisel ei ole struktureeritud ega selgelt tunnustatud. Komitee märgib, et praegune tava, mis võib riigiti märkimisväärselt erineda, põhineb peaasjalikult sidusrühmade konsulteerimisel, milles kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalevad võrdsetel alustel teiste sidusrühmadena tunnustatud organitega, võtmata nõuetekohaselt arvesse nende volitusi, pädevusi ja rolli asendamatu valitsustasandina.  Komitee väljendab kahetsust selle üle, et Euroopa poolaasta põhineb analüüsidel, milles alati ei eristata väljakutseid ja võimalusi, mis tulenevad piirkondade ja linnade erinevatest lähtepunktidest ja rahalistest võimalustest, sh avaliku halduse institutsioonilisest ja haldussuutlikkusest.

2. Regioonide Komitee toonitab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) kui Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise peamised mootorid vajavad lihtsat, selget ja stabiilset õiguskeskkonda. Bürokraatia mõju VKEdele on ebaproportsionaalselt suur. Koos nõuete täitmisega seotud suhteliste kuludega valdkondades, nagu maksustamine, aruandekohustus ja keskkonnakaitse, on see VKEde jaoks kuni kümme korda suurem kui suuremate ettevõtjate jaoks. Seepärast on vaja muuta Euroopa õiguskeskkond VKEsid soosivamaks, kaotades ettevõtete loomise ja kasvu takistused kõigil tasanditel.

Regioonide Komitee toetab Euroopa Komisjoni  eesmärki lihtsustada ühtse turu strateegia osana käibemaksukohustuslasena registreerimist ja aruandekohustust . Komitee väljendab siiski kahetsust, et kohalike ja piirkondlike esindajatega ametlikult ei konsulteeritud, nt  seoses VKEde vajadustega piiriülestes piirkondades. 

Komitee toonitab püsivat vajadust sidusa, nähtava ja ajakohastatud ning tulemustele ja rakendamisele suunatud Euroopa VKEde poliitika järele, mis tugineb varasematele algatustele ja tugevdab neid ning mis laiendab põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ kõigile valitsustasanditele ja poliitikavaldkondadele.

 3. Innovatiivsete idu- ja kasvufirmade toetamisest: Digitaalne revolutsioon 20. ja 21. sajandi vahetusel kiirendas protsesse seoses juurdepääsuga teabele ja innovatsiooni levikuga ning viis infomajanduse  väljakujunemiseni. Need muudatused tingivad järjest rohkem uute ideede esilekerkimist, edasiarendamist ja nende ühiskonnas kasutamist. Innovatiivne lähenemine probleemide lahendamisele ja vajaduste rahuldamisele mõjutab ka kaupade ja teenuste väljatöötamist ja turuleviimist. Üha enam ettevõtteid laiendab oma tegevust internetis . Tehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavus seoses protsesside digiteerimisega ettevõtte huvides on kaasa aidanud majanduskasvule. See areng paneb otsima uusi kategooriaid, mis võimaldavad innovatiivseid ettevõtteid paremini ja täpsemalt määratleda .

Regioonide Komitee peamised soovitused

  1. Siseturu killustumise ja õigusaktide ülemäärase hulga piiritlemine
  2. Uue kategooria „ELi ettevõtted“ loomine, mis peaks kätkema endas idufirmade tegevust siseturul
  3. Üleeuroopalise idufirmade viisa kasutuselevõtt
  4. Ühise teabesüsteemi loomine riiklike eeskirjade kohta
  5. Üleeuroopalise riskikapitalifondi loomine
  6. Ulatusliku VKEde lihtsustamise paketi (comprehensive simplification package for SMEs) kehtestamine kiirendatud korras
  7. Maksejõuetusmenetluse kestvuse ühtlustamine ELi kõigis piirkondades
  8. Mehhanismide loomine selleks, et vältida teise võimalusega seotud eeskirjade võimalikku kuritarvitamist
  9. Idufirmade edendamise vahendite tugevdamine, kavandades ja rakendades meetmeid intellektuaalomandi õiguste kaitseks
  10. Tihedam koostöö teaduse, ettevõtete ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ettevõtluse ökosüsteemide loomiseks

11.Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tegutsemisala laiendamine, lisades sellesse innovatsiooni vahendajad ja finantsseisundi taastamise kavade spetsialistid, sellega koos teadus- ja tehnoloogiaparkide ja ettevõtlusinkubaatorite esindatuse tugevdamine

4. Valge raamat

Euroopa Komisjon esitles 1. märtsil  Euroopa tulevikku käsitlevat valget raamatut, mille käis välja president Juncker oma 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Valge raamat on komisjoni panus Roomas 25. märtsil 2017 toimuvasse tippkohtumisse.

Valge raamat annab ülevaate probleemidest ja võimalustest, mis Euroopat järgmisel kümnendil ootavad. Selles on esitatud viis stsenaariumi selle kohta, milliseks võiks liit kujuneda aastaks 2025, sõltuvalt sellest, kuidas ta otsustab tegutseda.

Esimene stsenaarium: Samamoodi edasi

Teine stsenaarium: Üksnes ühtne turg

Kolmas stsenaarium: Kes tahavad rohkem, teevad rohkem

Neljas stsenaarium: Teeme vähem, aga paremini

Viies stsenaarium: Teeme palju rohkem koos

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-385_et.htm

Avades lingi, näete pressiteadet, millest paremal on dokumendid ja seal ka Valge Raamat täies ulatuses eestikeelsena olemas.

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


15.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit