Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


20. - 24. veebruar 2017 a nr. 05
Print

Nädalakiri 5/2017

1. Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu ühtekuuluvuspoliitika tulevikust peale aastat 2020. Debatt Brüsselis 20.02

2.Europarlamendi raport kohaliku tasandi investeeringute teemal

3. Regioonide Komitee juhatuse koosolek Maltal 22.02

4.Arukas spetsialiseerumine

5. Regioonide Komitee presidendi Markku Markkula õnnitlus Eesti Vabariigi 99. aastapäeval

 

1.Volinik Corina Crețu  kohtus Brüsselis kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatega, et rääkida ühtekuuluvuspoliitika tulevikust. Oma sõnavõttu alustas ta küsimusega: „Kuidas muuta Euroopa tugevamaks, ühtekuuluvamaks ja kuidas paremini propageerida Euroopa väärtust meie muutuvas maailmas?“

Volinik jätkas: „Viimastel kuudel on meil pidevalt halvad uudised. Kõik me ootame häid uudiseid. Hea uudis on Euroopa, ja hea on ELi ühtekuuluvuspoliitika. Viimastel aastatel oleme teinud ühe suure vea: mõned poliitikud ja ajakirjanikud on kritiseerinud Euroopa Liitu justkui kritiseerimine oleks nende ainus  eksisteerimise viis. Meie viga oli, et me ei lõpetanud seda. Me lasksime levitada  valesid ja moonutada fakte ELi kohta  lugematutes kõnedes ja artiklites. Me lasksime paljudel inimestel üle kogu Euroopa neid valesid uskuda, me lasksime neil kuulata  kriitikat Euroopa kohta. Mõnikord see kriitika oli ka õigustatud, kuid enamasti mitte, enamasti oli see ebaaus kriitika. Me oleme unustanud, et Euroopa on unikaalne projekt.  EL ei ole vaid Brüssel – see on 500 miljoni inimese kogusumma. Need on ligi 30 riiki, kes on kokku pannud oma rahalised vahendid, selleks et parandada inimeste tervist, et transport oleks turvalisem, et kaitsta tarbijaid, et hoolitseda kliima eest. Me teeme seda kõike koos. Mitte midagi sarnast ei ole kunagi varem ajaloos taotletud ega saavutatud.“

Ühtekuuluvuspoliitikast rääkis Corina Crețu  järgmist: „Ühtekuuluvuspoliitika – ka seda on tihti kritiseeritud, samuti kui Euroopa Liitu üldiselt.  Tegelikult on ühtekuuluvuspoliitika Euroopa solidaarsuse kõige konkreetsem väljendus. See toob sotsiaalse ja majandusliku progressi  igasse Euroopa Liidu nurka. Investeerimine inimeste peamisesse varasse – teedesse, koolidesse, haiglatesse -  viib edasi igapäevast elu, jõudes igaüheni meist, mitte kedagi kõrvale jättes, kus iganes inimesed elavad. See pole aga kõik. Institutsioonid – liikmesriikide valitsused, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused – töötavad koos, et osutada teenuseid, mitte et raisata ressursse ja energiat dubleerimisse ja seoseta jõupingutustesse. Tegelikult, ühtekuuluvuspoliitika tugevus seisneb selles, kuidas ta toimib – miljonites inimestes, kes elavad Euroopa Liidu rohkem kui 300 regioonis. Te olete kõik teadlikud, et 2017.aastal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku järgmiseks rahastusperioodiks, nimetame seda MFF-iks - mitmeaastaseks finantsraamistikuks. MFF tähendab poliitilisi prioriteete, millel on juures rahanumbrid. Praeguses poliitilises ja majanduslikus kliimas on meil vaja kaitsta järgmise seitsme aasta ühtekuuluvuspoliitikat. Me juba mõtleme, kuidas saaksime teha selle tõhusamaks, lihtsamaks ja paindlikumaks ettenägematute sündmuste suhtes. Peame vaatama, kuidas saaks paremini teha koostööd linnade ja  piirkondadega, millel on teatud eripära, nagu saared ja mägipiirkonnad, kuidas parandada meie koostööd makroregionaalsete strateegiatega, kuidas tugevdada ja suunata finantsinstrumentide kasutamist. Aga väljendugem siin selgelt: majanduslik kasu ühtekuuluvuspoliitikast kogu Euroopale on vaid pool argumendist. Teine pool on selle poliitika poliitiline sõnum: „Meie Euroopas ehitame sildu, mis ühendavad, mitte müüre, mis eraldavad.“

Me paneme oma ressursid kokku selleks, et investeerida need targal ja strateegilise viisil  meie kõigi hüvanguks. Me oleme otsustanud koos töötada. Minu soov on, et see avaldus oleks jätkuvalt jõus ka tulevikus. Kui  olete nõus, et koos oleme tugevamad, et ühtekuuluvuspoliitika, olemata täiuslik, on selle mõtte perfektne  ja konkreetne illustratsioon, kui olete nõus, et me vajame seda oma laste tuleviku jaoks, kõikides piirkondades, siis  aidake meil seda kaitsta! Aidake seda kaitsta, jagades seda sõnumit enda ümber,  et vaidlustada valesid ja alusetuid  rünnakuid. Kaasa saate aidata, kui osalete juunikuus toimuval ühtekuuluvuspoliitika  foorumil ja sellele järgneval arutelul. Nii toimides aitate ka oma kohalikke piirkondi, mis muutuvad ELi fondide toel aina paremaks.“

Debatt volinik Cretuga andis võimaluse Brüsselis töötavatele piirkondade ja omavalitsusliitude esindajatele arutleda ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal. Kohal olid paljud CEMRi liikmesorganisatsioonide esindajad, teiste hulgas Inglise omavalitsusliit LGA, Šoti liit COSLA ja Hollandi liit VNG. Nad rääkisid ühel häälel, esindasid kohalikku tasandit, rõhutades partnerlusprintsiibi tähtsust, territoriaalseid erisusi ja ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise vajadust.

CEMRi esindaja Serafin Pazos-Vidal, kes on ühtlasi Šoti omavalitsusliidu COSLA Brüsseli esinduse juhataja, ütles debatil volinik Corina Cretuga järgmist: „Struktuurifondide haldamisel on praegu liiga palju tasandeid, liiga palju kattuvusi, palju erinevaid vahendeid ja fonde“ ja küsis volinikult seejärel: “ Kuidas praeguseid struktuure ja eesmärke oleks võimalik muuta? Ja kuivõrd on neid võimalik muuta nii, et lihtsustuksid Euroopa Liidu fondide kättesaadavus ja nende kasutamine? Volinik Cretu vastas, et selleteemaline arutlus on mitmetes institutsioonides juba alanud, sest see on kõige tähtsam teema ühtekuuluvuspoliitika planeerimisel. Meil on mõned ideed, kuidas reformida ühtekuuluvuspoliitikat, nii et see oleks rohkem keskendunud võtmeinstrumentidele ja administratiivsele võimekusele. See on tähtis, eriti mis puudutab struktuurireforme ja riigipõhiseid soovitusi.  Lõpuks rõhutas volinik,  et lihtsustamine on võtmesõna. Järgmiste nädalate jooksul avalikustavad CEMR ja tema liikmed oma seisukohavõtu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal. Seni saab sel teemal lugeda CEMRi 2016. a. avaldust: http://www.ccre.org/img/uploads/piecesjointe/filename/CEMR_Statement_Future_EU_Cohesion_EN.pdf

 

  1. 16.veebruaril võttis Europarlament vastu MEP Lambert van Nistelrooij raporti kohaliku tasandi investeeringute teemal. EP saab aru, kui tähtis on investeerimine kohalikku tasandisse. Investeerimine meie piirkondadesse on kõige tähtsam prioriteet nii kohalikele omavalitsustele kui ka ELile. Üks tähtis samm sel teel on suurendada Euroopa Struktuuri- ja Investeerimisfondide mõju( ESIF). Raportis ütleb raportöör MEP Lambert van Nistelrooj: “Korralikku investeerimispoliitikat, mis on kodanikele lähedal, vajatakse praegu rohkem kui kunagi varem.“

Raport toob välja kolm suurt võimalust tuleviku ühtekuuluvuspoliitika jaoks:

1)Partnerluse põhimõtet tuleb respekteerida. Efektiivne ühtekuuluvuspoliitika elluviimine nõuab erinevate valitsustasandite koostööd. Varakult peab kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi – nemad teavad, mida nende piirkonnas vajatakse. Me soovitame kolmepoolset lepingut Euroopa Komisjoni, liikmesriigi valitsuse ja kohaliku ning piirkondliku omavalituse vahel. CEMR on teinud vastava analüüsi, kus on näha kui kasulik on selline koostöö ning kuidas see kindlustab kohalikku arengut ja ühtekuuluvust.

2)Linnadel ja piirkondadel peaks olema rohkem mõjujõudu struktuurifondidele. Iga tüüpi territooriumide jaoks on kohapõhine lähenemine võimalus investeeringute suurendamiseks. Selles mõttes, Integreeritud Territoriaalsed Investeeringud (ITI) on üks kasulik instrument. CEMR viis läbi uuringu, millega tõestati, et kohalik tasand vajab rohkem otsustusõigust kohaliku arengustrateegia üle. Selleks peab propageerima ITI laiemat kasutamist.

3)Takistused kohalike investeeringute ees tuleb kaotada. Üks väga asjakohane märkus raportis  on see, et tunnistatakse kohalike omavalitsuste ees seisvaid takistusi, nt raamatupidamiseeeskirjad, mis takistavad neil tegemast olulise tähtsusega investeeringuid. Paljud liikmesriigid keelduvad kohalike omavalitsuste investeeringute kaasfinantseerimisest, sest seda võidakse lugeda riigivõlaks, isegi kui nad oleksid võimelised  andma vajalikud vahendid. Seega oleks vaja parandada eelarve ja raamatupidamise reegleid.

 

  1. Euroopa Regioonide Komitee juhatuse liikmed kogunesid koosolekule 22. veebruaril Maltal. Malta võõrustas juhatuse kokkusaamist, sest on sel poolaastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Juhatuse koosolekul olid arutelul  a) Nicosia algatus Liibüa kohalike omavalitsuste toetuseks ning b) ARLEMi integreeritud ja kestlikule linnaarengule suunatud suutlikkuse suurendamise projekt. 22. veebruari pärastlõunal  toimus samas ka rände algpõhjuste ja rändajate vastuvõtmise teemaline konverents.

Nicosia algatusest: Viis aastat pärast seda, kui Liibüa diktaator Muammar Gaddafi rahvarevolutsioonis kukutati, iseloomustavad olukorda riigis turvalisuse puudumine, majanduskriis ja poliitiline ummikseis . Euroopa jaoks on Liibüal strateegiline roll, arvestades et paljudel arengusuundumustel riigis on otsene mõju ELile ja selle kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kusjuures Liibüa on rände seisukohalt oluline päritolu- ning transiidiriik ning üks kõige olulisemaid riike Euroopa turvalisuse tagamise mõttes. Kooskõlas keskse rolliga, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini omistab linnapeadele Liibüas, alustas Euroopa Regioonide Komitee 2015. aastal Liibüa linnapeade abistamist kontaktide edendamiseks ELi institutsioonide ja Euroopa linnapeadega. Nikosia algatus on ette nähtud Liibüa kohalike omavalitsuste tugevdamiseks võrgustamise ja suutlikkuse suurendamise abil. Sellega ühendatakse Regioonide Komitee liikmeid nende kontaktpunktidena toimivate kolleegidega Liibüas ja pakutakse materiaalset tuge. Projekti toetavad rahaliselt peamiselt Euroopa välisteenistus ja komisjon. Seda algatust toetavad poliitiliselt ja rahaliselt Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon.

ARLEMi linnarengule suunatud suutlikkuse suurendamise projektist: Vahemere Liidu linnaarengu valdkondliku prioriteedi raames ning kooskõlas piirkondade ja linnade esmatähtsa rolliga Euroopa – Vahemere piirkonna kestliku arengu strateegia rakendamisel pakub Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) poliitilist tuge integreeritud ja kestlikule linnaarengule suunatud suutlikkuse suurendamise projektile. Selle katseprojekti eesmärk on tugevdada Vahemere lõuna- ja idakalda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (nii valitud esindajate kui ka avaliku halduse asutuste töötajate) suutlikkust ja täiendada nende teadmisi linnaarengu ühiste probleemide lahendamiseks.

Projekt on hõlmatud ühega viiest prioriteedist, mille komitee liikmed seadsid 2015–2020. aasta ametiajaks: „Stabiilsus ja koostöö Euroopa Liidus ja väljaspool: naaberriikide toetamine teel Euroopa väärtuste poole“. Projekti keskmes on koostöö nii ELi kui ka ELi väliste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende liitude vahel, mis on vastus üleskutsele, et Regioonide Komitee peaks „tagama, et jõupingutused teha koostööd meie naaberriikidega tugineksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelisele koostööle ja inimestevahelistele kontaktidele“.

Kavandatud on nelja liiki algatusi:

* Juhtprojekti rakendamine kõigis osalevates riikides, kus luuakse kohalik meeskond, kuhu kuuluvad asjaomaste kohalike omavalitsuste valitud esindajad ja ametnikud. Jälgitakse juhtprojekti edusamme ja tagatakse selle elujõulisus. Kohaliku meeskonna teadmiste suurendamiseks on kavandatud ka koolitus. See on kooskõlas töö käigus õppimise ja partneritelt õppimise kontseptsioonidega, sest koolitust viivad läbi Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

* Kavandatakse tehnilised külastused eesmärgiga mõista paremini kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rakendatavaid tavasid ja ergutada parimate tavade ja tehnilise asjatundmuse jagamist.

* Korraldatakse piirkondlikke konverentse, et laiendada projektide piirkondlikku mõõdet ja teemade valdkonnaülesust Vahemere piirkonna integreeritud linnaarengus.

* Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ergutatakse pidama poliitilist dialoogi hea kohaliku linnavalitsemise üle.

ARLEM, mis koosneb ELi ja selle partnerriikide, Vahemere Liidu liikmesriikide kohalike ja piirkondlike organite esindajatest, on Vahemere Liidu juhtimisstruktuuri territoriaalset mõõdet esindav haru. See võimaldab Vahemere kolme kalda esindajatel tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitiline esindatus osana käimasolevast poliitilisest dialoogist ja ergutada piirkondadevahelist koostööd. ARLEMi lisaväärtus selle projekti jaoks seisneb selles, et see on ühest küljest koostööfoorum ja teisalt projekti edendamiseks heas institutsioonilises positsioonis.

 

  1. Nutikas spetsialiseerumine – vt ülevaatlikku videot

„Investeerimine nutikatesse linnadesse“

https://www.youtube.com/watch?v=Ec7be6NkyeY&list=PLhUJ26iqpEfYemhpW0TgKVTxIfgsHbaSE&index=31

 

  1. Regioonide Komitee president M.Markkula saatis 24. veebruaril Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmetele kirja, milles õnnitles delegatsiooni liikmeid ning kogu Eesti rahvast meie vabariigi 99. sünnipäeva puhul, soovides kõigile rõõmu, tervist ja õnne, samuti jätkuvat õitsengut, vabadust ning rahu.  President lisas, et tänased geopoliitilised väljakutsed tuletavad meile meelde, et meie pühendumine vabadusele ja rahule on väga oluline, selleks peame tegema koostööd ja jääma truuks vabaduse ja demokraatia põhimõtetele, nii ELi liikmesriikides kui ka kõikjal Euroopas.

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257

Nädalakiri 5/2017     20.02. – 24.02.2017

  1. Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu ühtekuuluvuspoliitika tulevikust peale aastat 2020. Debatt Brüsselis 20.02
  2. Europarlamendi raport kohaliku tasandi investeeringute teemal
  3. Regioonide Komitee juhatuse koosolek Maltal 22.02
  4. Arukas spetsialiseerumine
  5. Regioonide Komitee presidendi Markku Markkula õnnitlus Eesti Vabariigi 99. aastapäeval

 

1.Volinik Corina Crețu  kohtus Brüsselis kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatega, et rääkida ühtekuuluvuspoliitika tulevikust. Oma sõnavõttu alustas ta küsimusega: „Kuidas muuta Euroopa tugevamaks, ühtekuuluvamaks ja kuidas paremini propageerida Euroopa väärtust meie muutuvas maailmas?“

Volinik jätkas: „Viimastel kuudel on meil pidevalt halvad uudised. Kõik me ootame häid uudiseid. Hea uudis on Euroopa, ja hea on ELi ühtekuuluvuspoliitika. Viimastel aastatel oleme teinud ühe suure vea: mõned poliitikud ja ajakirjanikud on kritiseerinud Euroopa Liitu justkui kritiseerimine oleks nende ainus  eksisteerimise viis. Meie viga oli, et me ei lõpetanud seda. Me lasksime levitada  valesid ja moonutada fakte ELi kohta  lugematutes kõnedes ja artiklites. Me lasksime paljudel inimestel üle kogu Euroopa neid valesid uskuda, me lasksime neil kuulata  kriitikat Euroopa kohta. Mõnikord see kriitika oli ka õigustatud, kuid enamasti mitte, enamasti oli see ebaaus kriitika. Me oleme unustanud, et Euroopa on unikaalne projekt.  EL ei ole vaid Brüssel – see on 500 miljoni inimese kogusumma. Need on ligi 30 riiki, kes on kokku pannud oma rahalised vahendid, selleks et parandada inimeste tervist, et transport oleks turvalisem, et kaitsta tarbijaid, et hoolitseda kliima eest. Me teeme seda kõike koos. Mitte midagi sarnast ei ole kunagi varem ajaloos taotletud ega saavutatud.“

Ühtekuuluvuspoliitikast rääkis Corina Crețu  järgmist: „Ühtekuuluvuspoliitika – ka seda on tihti kritiseeritud, samuti kui Euroopa Liitu üldiselt.  Tegelikult on ühtekuuluvuspoliitika Euroopa solidaarsuse kõige konkreetsem väljendus. See toob sotsiaalse ja majandusliku progressi  igasse Euroopa Liidu nurka. Investeerimine inimeste peamisesse varasse – teedesse, koolidesse, haiglatesse -  viib edasi igapäevast elu, jõudes igaüheni meist, mitte kedagi kõrvale jättes, kus iganes inimesed elavad. See pole aga kõik. Institutsioonid – liikmesriikide valitsused, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused – töötavad koos, et osutada teenuseid, mitte et raisata ressursse ja energiat dubleerimisse ja seoseta jõupingutustesse. Tegelikult, ühtekuuluvuspoliitika tugevus seisneb selles, kuidas ta toimib – miljonites inimestes, kes elavad Euroopa Liidu rohkem kui 300 regioonis. Te olete kõik teadlikud, et 2017.aastal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku järgmiseks rahastusperioodiks, nimetame seda MFF-iks - mitmeaastaseks finantsraamistikuks. MFF tähendab poliitilisi prioriteete, millel on juures rahanumbrid. Praeguses poliitilises ja majanduslikus kliimas on meil vaja kaitsta järgmise seitsme aasta ühtekuuluvuspoliitikat. Me juba mõtleme, kuidas saaksime teha selle tõhusamaks, lihtsamaks ja paindlikumaks ettenägematute sündmuste suhtes. Peame vaatama, kuidas saaks paremini teha koostööd linnade ja  piirkondadega, millel on teatud eripära, nagu saared ja mägipiirkonnad, kuidas parandada meie koostööd makroregionaalsete strateegiatega, kuidas tugevdada ja suunata finantsinstrumentide kasutamist. Aga väljendugem siin selgelt: majanduslik kasu ühtekuuluvuspoliitikast kogu Euroopale on vaid pool argumendist. Teine pool on selle poliitika poliitiline sõnum: „Meie Euroopas ehitame sildu, mis ühendavad, mitte müüre, mis eraldavad.“

Me paneme oma ressursid kokku selleks, et investeerida need targal ja strateegilise viisil  meie kõigi hüvanguks. Me oleme otsustanud koos töötada. Minu soov on, et see avaldus oleks jätkuvalt jõus ka tulevikus. Kui  olete nõus, et koos oleme tugevamad, et ühtekuuluvuspoliitika, olemata täiuslik, on selle mõtte perfektne  ja konkreetne illustratsioon, kui olete nõus, et me vajame seda oma laste tuleviku jaoks, kõikides piirkondades, siis  aidake meil seda kaitsta! Aidake seda kaitsta, jagades seda sõnumit enda ümber,  et vaidlustada valesid ja alusetuid  rünnakuid. Kaasa saate aidata, kui osalete juunikuus toimuval ühtekuuluvuspoliitika  foorumil ja sellele järgneval arutelul. Nii toimides aitate ka oma kohalikke piirkondi, mis muutuvad ELi fondide toel aina paremaks.“

Debatt volinik Cretuga andis võimaluse Brüsselis töötavatele piirkondade ja omavalitsusliitude esindajatele arutleda ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal. Kohal olid paljud CEMRi liikmesorganisatsioonide esindajad, teiste hulgas Inglise omavalitsusliit LGA, Šoti liit COSLA ja Hollandi liit VNG. Nad rääkisid ühel häälel, esindasid kohalikku tasandit, rõhutades partnerlusprintsiibi tähtsust, territoriaalseid erisusi ja ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise vajadust.

CEMRi esindaja Serafin Pazos-Vidal, kes on ühtlasi Šoti omavalitsusliidu COSLA Brüsseli esinduse juhataja, ütles debatil volinik Corina Cretuga järgmist: „Struktuurifondide haldamisel on praegu liiga palju tasandeid, liiga palju kattuvusi, palju erinevaid vahendeid ja fonde“ ja küsis volinikult seejärel: “ Kuidas praeguseid struktuure ja eesmärke oleks võimalik muuta? Ja kuivõrd on neid võimalik muuta nii, et lihtsustuksid Euroopa Liidu fondide kättesaadavus ja nende kasutamine? Volinik Cretu vastas, et selleteemaline arutlus on mitmetes institutsioonides juba alanud, sest see on kõige tähtsam teema ühtekuuluvuspoliitika planeerimisel. Meil on mõned ideed, kuidas reformida ühtekuuluvuspoliitikat, nii et see oleks rohkem keskendunud võtmeinstrumentidele ja administratiivsele võimekusele. See on tähtis, eriti mis puudutab struktuurireforme ja riigipõhiseid soovitusi.  Lõpuks rõhutas volinik,  et lihtsustamine on võtmesõna. Järgmiste nädalate jooksul avalikustavad CEMR ja tema liikmed oma seisukohavõtu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal. Seni saab sel teemal lugeda CEMRi 2016. a. avaldust: http://www.ccre.org/img/uploads/piecesjointe/filename/CEMR_Statement_Future_EU_Cohesion_EN.pdf

2. 16.veebruaril võttis Europarlament vastu MEP Lambert van Nistelrooij raporti kohaliku tasandi investeeringute teemal. EP saab aru, kui tähtis on investeerimine kohalikku tasandisse. Investeerimine meie piirkondadesse on kõige tähtsam prioriteet nii kohalikele omavalitsustele kui ka ELile. Üks tähtis samm sel teel on suurendada Euroopa Struktuuri- ja Investeerimisfondide mõju( ESIF). Raportis ütleb raportöör MEP Lambert van Nistelrooj: “Korralikku investeerimispoliitikat, mis on kodanikele lähedal, vajatakse praegu rohkem kui kunagi varem.“

Raport toob välja kolm suurt võimalust tuleviku ühtekuuluvuspoliitika jaoks:

1)Partnerluse põhimõtet tuleb respekteerida. Efektiivne ühtekuuluvuspoliitika elluviimine nõuab erinevate valitsustasandite koostööd. Varakult peab kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi – nemad teavad, mida nende piirkonnas vajatakse. Me soovitame kolmepoolset lepingut Euroopa Komisjoni, liikmesriigi valitsuse ja kohaliku ning piirkondliku omavalituse vahel. CEMR on teinud vastava analüüsi, kus on näha kui kasulik on selline koostöö ning kuidas see kindlustab kohalikku arengut ja ühtekuuluvust.

2)Linnadel ja piirkondadel peaks olema rohkem mõjujõudu struktuurifondidele. Iga tüüpi territooriumide jaoks on kohapõhine lähenemine võimalus investeeringute suurendamiseks. Selles mõttes, Integreeritud Territoriaalsed Investeeringud (ITI) on üks kasulik instrument. CEMR viis läbi uuringu, millega tõestati, et kohalik tasand vajab rohkem otsustusõigust kohaliku arengustrateegia üle. Selleks peab propageerima ITI laiemat kasutamist.

3)Takistused kohalike investeeringute ees tuleb kaotada. Üks väga asjakohane märkus raportis  on see, et tunnistatakse kohalike omavalitsuste ees seisvaid takistusi, nt raamatupidamiseeeskirjad, mis takistavad neil tegemast olulise tähtsusega investeeringuid. Paljud liikmesriigid keelduvad kohalike omavalitsuste investeeringute kaasfinantseerimisest, sest seda võidakse lugeda riigivõlaks, isegi kui nad oleksid võimelised  andma vajalikud vahendid. Seega oleks vaja parandada eelarve ja raamatupidamise reegleid.

 

  1. Euroopa Regioonide Komitee juhatuse liikmed kogunesid koosolekule 22. veebruaril Maltal. Malta võõrustas juhatuse kokkusaamist, sest on sel poolaastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Juhatuse koosolekul olid arutelul  a) Nicosia algatus Liibüa kohalike omavalitsuste toetuseks ning b) ARLEMi integreeritud ja kestlikule linnaarengule suunatud suutlikkuse suurendamise projekt. 22. veebruari pärastlõunal  toimus samas ka rände algpõhjuste ja rändajate vastuvõtmise teemaline konverents.

Nicosia algatusest: Viis aastat pärast seda, kui Liibüa diktaator Muammar Gaddafi rahvarevolutsioonis kukutati, iseloomustavad olukorda riigis turvalisuse puudumine, majanduskriis ja poliitiline ummikseis . Euroopa jaoks on Liibüal strateegiline roll, arvestades et paljudel arengusuundumustel riigis on otsene mõju ELile ja selle kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kusjuures Liibüa on rände seisukohalt oluline päritolu- ning transiidiriik ning üks kõige olulisemaid riike Euroopa turvalisuse tagamise mõttes. Kooskõlas keskse rolliga, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini omistab linnapeadele Liibüas, alustas Euroopa Regioonide Komitee 2015. aastal Liibüa linnapeade abistamist kontaktide edendamiseks ELi institutsioonide ja Euroopa linnapeadega. Nikosia algatus on ette nähtud Liibüa kohalike omavalitsuste tugevdamiseks võrgustamise ja suutlikkuse suurendamise abil. Sellega ühendatakse Regioonide Komitee liikmeid nende kontaktpunktidena toimivate kolleegidega Liibüas ja pakutakse materiaalset tuge. Projekti toetavad rahaliselt peamiselt Euroopa välisteenistus ja komisjon. Seda algatust toetavad poliitiliselt ja rahaliselt Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon.

ARLEMi linnarengule suunatud suutlikkuse suurendamise projektist: Vahemere Liidu linnaarengu valdkondliku prioriteedi raames ning kooskõlas piirkondade ja linnade esmatähtsa rolliga Euroopa – Vahemere piirkonna kestliku arengu strateegia rakendamisel pakub Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) poliitilist tuge integreeritud ja kestlikule linnaarengule suunatud suutlikkuse suurendamise projektile. Selle katseprojekti eesmärk on tugevdada Vahemere lõuna- ja idakalda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (nii valitud esindajate kui ka avaliku halduse asutuste töötajate) suutlikkust ja täiendada nende teadmisi linnaarengu ühiste probleemide lahendamiseks.

Projekt on hõlmatud ühega viiest prioriteedist, mille komitee liikmed seadsid 2015–2020. aasta ametiajaks: „Stabiilsus ja koostöö Euroopa Liidus ja väljaspool: naaberriikide toetamine teel Euroopa väärtuste poole“. Projekti keskmes on koostöö nii ELi kui ka ELi väliste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende liitude vahel, mis on vastus üleskutsele, et Regioonide Komitee peaks „tagama, et jõupingutused teha koostööd meie naaberriikidega tugineksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelisele koostööle ja inimestevahelistele kontaktidele“.

Kavandatud on nelja liiki algatusi:

* Juhtprojekti rakendamine kõigis osalevates riikides, kus luuakse kohalik meeskond, kuhu kuuluvad asjaomaste kohalike omavalitsuste valitud esindajad ja ametnikud. Jälgitakse juhtprojekti edusamme ja tagatakse selle elujõulisus. Kohaliku meeskonna teadmiste suurendamiseks on kavandatud ka koolitus. See on kooskõlas töö käigus õppimise ja partneritelt õppimise kontseptsioonidega, sest koolitust viivad läbi Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

* Kavandatakse tehnilised külastused eesmärgiga mõista paremini kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rakendatavaid tavasid ja ergutada parimate tavade ja tehnilise asjatundmuse jagamist.

* Korraldatakse piirkondlikke konverentse, et laiendada projektide piirkondlikku mõõdet ja teemade valdkonnaülesust Vahemere piirkonna integreeritud linnaarengus.

* Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ergutatakse pidama poliitilist dialoogi hea kohaliku linnavalitsemise üle.

ARLEM, mis koosneb ELi ja selle partnerriikide, Vahemere Liidu liikmesriikide kohalike ja piirkondlike organite esindajatest, on Vahemere Liidu juhtimisstruktuuri territoriaalset mõõdet esindav haru. See võimaldab Vahemere kolme kalda esindajatel tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitiline esindatus osana käimasolevast poliitilisest dialoogist ja ergutada piirkondadevahelist koostööd. ARLEMi lisaväärtus selle projekti jaoks seisneb selles, et see on ühest küljest koostööfoorum ja teisalt projekti edendamiseks heas institutsioonilises positsioonis.

 

  1. Nutikas spetsialiseerumine – vt ülevaatlikku videot

„Investeerimine nutikatesse linnadesse“

https://www.youtube.com/watch?v=Ec7be6NkyeY&list=PLhUJ26iqpEfYemhpW0TgKVTxIfgsHbaSE&index=31

 

  1. Regioonide Komitee president M.Markkula saatis 24. veebruaril Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmetele kirja, milles õnnitles delegatsiooni liikmeid ning kogu Eesti rahvast meie vabariigi 99. sünnipäeva puhul, soovides kõigile rõõmu, tervist ja õnne, samuti jätkuvat õitsengut, vabadust ning rahu.  President lisas, et tänased geopoliitilised väljakutsed tuletavad meile meelde, et meie pühendumine vabadusele ja rahule on väga oluline, selleks peame tegema koostööd ja jääma truuks vabaduse ja demokraatia põhimõtetele, nii ELi liikmesriikides kui ka kõikjal Euroopas.

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Tel 5040257


15.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit