Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


06.-10. veebruar 2017 a nr. 04
Print

Nädalakiri nr 4/2017

1. EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE TÄISKOGU 121. ISTUNGJÄRGUL 8. ja 9. veebruaril võeti vastu järgmised arvamused:
a) Investeerimislõhe ületamine: kuidas lahendada probleemid?
b) Majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekus ja automaatsed stabilisaatorid
c) Puuduvad transpordiühendused piirialadel
d) Sadamalinnade ja -piirkondade taaselustamine
e) ELi ja kolmandate riikide rändealane partnerlusraamistik
f) Ettepanek Euroopa uue arengukonsensuse kohta „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“
g) Autoriõigus digitaalsel ühtsel turul
h) Telekommunikatsiooni paketi läbivaatamine
i) Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia
j) Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika
k) Tõhus veevarude majandamise süsteem – innovaatiliste lahenduste lähenemisviis
l) Kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia suunas – integreeritud lähenemisviis
m) Noorte Euroopa põllumajandustootjate toetamine
n) Alkoholiküsimusi käsitleva ELi strateegia vajalikkus ja elluviimine

2. Euroopa Regioonide Komitee presidendi Markku Markkula ametlik visiit Eestisse 10. veebruaril

……………………………………………………………………………………………………………….

1 h) Telekommunikatsiooni paketi läbivaatamine.  Raportöör: Mart Võrklaev (EE/ALDE)

Raportöör Mart Võrklaev ütles raportit tutvustades järgmist: „14. septembril esitas komisjon meetmete ettepaneku Euroopa Liidu telekommunikatsiooninormide põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Nende meetmete nimeks on Telekommunikatsiooni pakett. Nende ettepanekutega toetatakse investeerimist ülikiiretesse võrkudesse ja eesmärki anda eurooplastele kiiremini avalik juurdepääs WiFi-le.“

Esimest korda peetakse juurdepääsu lairibaühenduse baasteenusele universaalteenuseks. Euroopa kodanikel on õigus juurdepääsule taskukohase hinnaga funktsionaalsele internetiteenusele, mis võimaldab täiel määral osaleda digitaalmajanduses ja -ühiskonnas. See on väga positiivne samm       e-kaasatuse suunas, sealhulgas vajadus tagada eritariifide võimalused või vautšerid erivajadustega kodanikele ning pakkuda avalikke ja tasuta WiFi-ühenduse juurdepääsupunkte külades ja linnades.

Juurdepääsu tagamine lairibaühenduse põhiteenusele on äärmiselt oluline piirkondades, kus turg ei suuda vajadustele vastata ja avalikel investeeringutel on otsustav tähtsus. Alates ELi telekommunikatsiooni õigusraamistiku läbivaatamisest 2009. aastal on toimunud märkimisväärsed muutused. Kuigi see on aidanud kaasa kogu ELi hõlmava lairibaühenduse baasteenuse kättesaadavusele, tekivad üha uued vajadused.  Asjade interneti, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse, pilvandmetöötluse, suurandmete halduse, jagamismajanduse teenuste ja rakenduste ning 4.0 tööstusharude areng suurendab nõudmisi suure läbilaskevõimega võrkudele ja ühendustele.

Andmekasutuse  ja samaaegse kasutuse suurenemise, suurte üleslaadimise ja allalaadimise kiiruste suundumuse ning reageerimisvõimeliste ja töökindlate ülekannete vajaduse tõttu on kogu Euroopas tarvis lõppkasutajale lähedal asuvaid, väga suure läbilaskevõimega võrke. Gigabitiühenduvus on mõnedes riikides (Jaapan, Korea) juba reaalsus ning Euroopa peab ka selleni jõudma.

Regioonide Komitee peab oluliseks, et sotsiaalmajanduslikel osalejatel, nagu koolid, kõrgkoolid, teaduskeskused, transpordisõlmed, ning avalike teenuste osutajatel, nagu haiglad ja haldusasutused, ning digitaaltehnoloogial tuginevatel ettevõtetel peaks olema juurdepääs ülikiirele internetiühendusele, mis võimaldab kasutajatel alla või üles laadida andmeid kiirusega vähemalt 1 Gbit/s.  Kõikides ELi linna- kui ka maapiirkondade majapidamistes peaks olema vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega internetiühendus, mida on võimalik suurendada kiiruseni 1 Gbit/s. Kõikides linnapiirkondades ning põhimaanteedel ja -raudteedel peaks olema katkematu 5G ühendus. Komitee toetab põhimõtet vahepealse eesmärgi osas, et 5G ühendus peaks 2020. aastaks olema kaubanduslikult kättesaadav iga ELi liikmesriigi vähemalt ühes suurlinnas.

Regioonide Komitee toetab uut vautšerite süsteemi tasuta WiFi-ühenduste pakkumiseks, lairibaühenduse fondi käivitamist koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) ja püüdlust suurendada tulevast rahalist toetust 2020. aasta järgseks perioodiks ning märgib, et see on samm õiges suunas.  Samuti tervitab komitee Euroopa Komisjoni ideed moodustada koostöös Regioonide Komiteega iga osaluspõhise lairibaühenduse platvorm, et tagada avaliku ja erasektori laialdane osalemine lairibaühenduse investeeringute tegemisel. Lairibaühenduse platvormi peamine mõju peaks seisnema selles, et aidata kaasa kiire lairibaühenduse kiiremale, paremale ja säästvamale kasutuselevõtule ELi maapiirkondades ja hõredalt asustatud alade.

Euroopa digitaalse ühtse turu eesmärk on muuta aegunud struktuure ning ühtlasi muuta ELi siseturg digitaalseks. Telekommunikatsiooni paketi läbivaatamise eesmärk on hoogustada Euroopa digitaalmajandust ja konkurentsivõimet, soodustada kogukondade aktiivset osalemist digitaalsel ühtsel turul ning rahuldada eurooplaste suurenevaid ühenduvusvajadusi.

Mart Võrklaev: „Raportis leiame, et need meetmete ettepanekud on head ja tunneme heameelt, et komisjon on välja pakkumas lahendusi, sest telekommunikatsioonisektor on järjest rohkem saamas igapäeva elu osaks ning ta on kiires muutumises. Tekivad üha uued vajadused ja kasutusviisid ning selline suundumus jätkub ka järgnevatel aastatel. Asjade interneti, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse, pilvandmetöötluse, suurandmete halduse, jagamismajanduse teenuste ja rakenduste ning 4.0 tööstusharude areng suurendab nõudmisi suure läbilaskevõimega võrkudele ja ühendustele.

Me rõhutasime raportis, et igal juhul tuleb vältida mitteühilduvate 5G standardite kasutuselevõttu eri piirkondades. Üheks 5G võrgu kasutuselevõtu tingimuseks on, et kogu EL on kiire võrguühendusega kaetud.

Leidsime, et kohalik tasand saab abistada võrgu väljaarendamisel, taotluste esitamisel ja sisendi andmisel võrgu planeerimisse. See võimaldab uute 5G võrkude planeerimisel ja arendamisel arvestada juba kohaliku tasandi planeeringuid uute teede ja muu taristu paiknemise osas.

Me toonitame raportis järgmise põlvkonna kiirete lairibavõrkude arendamise olulisust ja seda eelkõige hajaasustusega piirkondades. Kõik meetmed – nii regulatiivsed kui ka rahalised – on selles osas teretulnud ning Gigabit ühenduste korral on oluline võrgu arendamisel ja planeerimisel avalike asutuste kohene korrektne ühendamine võrguga. Kvaliteetsete ühenduste tagamisel on oluline riiklik suunamine ja kohaliku tasandi nõustamine, et investeeringud oleks võimalikult optimaalsed ja teenused saaksid kiirelt suure hulga kasutajate poolt kasutusele võetud.

Tervitame WIFI4EU algatust, mis võimaldab pakkuda kõikidel huvitatud kohalikel ametiasutustel kodanikele tasuta kvaliteetset WiFi-ühendust – avalikes asutustes ja nende ümbruses, parkides, linnaväljakutel jne. Euroopa Liidus on veel palju kohti, mis ei ole korralikult internetti ühendatud, ja kodanikke, kes ei saa endale internetiühendust lubada, ja tasuta avalike WIFI punktide programm seda võimaldab. Tervitasime komisjoni ideed algatuse kiireks kasutusele võtmiseks. Tänase plaani järgi on kohalikel omavalitsustel võimalik taotlusi esitada juba 2017. aasta suve algusest, kuid me toonitasime, et toetuse jagamisel tuleb leida meetodid, mis tagaksid, et WIFI4EUst saaks kasu ka väiksemad omavalitsusüksused ja maapiirkonnad.“

Plenaaristungi  video vaadatav siin, Mart Võrklaeva raportit tutvustav täispikk eestikeelne kõne jälgitav ajaskaalal alates minutist 2:00 kuni 8:56:
https://www.youtube.com/watch?v=MxEypuXcrH4

Lisaks arvamustele  tutvustati täiskoguistungil eesistujariigi Malta prioriteete, võeti vastu resolutsioon 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta ning resolutsioon Rooma lepingu allkirjastamise 60. aastapäeva puhul. Toimus arutelu põllumajanduspoliitika tuleviku teemal, sõna võttis põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Phil Hogan. 

2.Regioonide Komitee president Markku Markkula viibis 10.veebruaril ametlikul visiidil Tallinnas ning kohtus peaminister Jüri Ratasega.

Euroopa Regioonide Komitee president Markku Markkula kohtus peaminister Jüri Ratasega, et arutada aasta teisel poolel algava Eesti ELi eesistumisperioodi prioriteete. Kaks juhti kõnelesid kiireloomulisest vajadusest ehitada üles ühtne Euroopa Liit. Kohtumisel andis peaminister Jüri Ratas komitee presidendile Markku Markkulale üle Eesti e-residendi kaardi, mis annab igaühele maailmas juurdepääsu turvalisele digitaalsele identiteedile, võimaldades ettevõtteid virtuaalselt juhtida. President Markku Markkula ütles: „On suur au saada Eesti e-residendiks. Nüüd on minu kord tagada, et kõik piirkonnad ja linnad saaksid digitaliseerimisest kasu. ELi kõik valitsustasandid peaksid omaks võtma uusima tehnoloogia, et parandada avaliku sektori teenuseid. See teedrajav algatus sümboliseerib Euroopas valmisolekut kaotada piirid, suhelda ja töötada ühiselt selle nimel, et leida vastused kodanike jaoks kõige olulisematele küsimustele.“

Kohtumisel osalenud Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni juht Uno Silberg (Kose vallavolikogu) märkis: „Eesti delegatsioon Euroopa Regioonide Komitees on valmis viima ELi eesistujariigi prioriteedid ellu kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Iseäranis soovime näha seda, et parima kvaliteediga internet ja digiteenused oleksid võimalikult taskukohase hinnaga kättesaadavad kõigile kodanikele ja kogukondadele.“

Hiljem kohtus president Markku Markkula Eesti keskkonnaministri Marko Pomerantsiga, kellega arutati ELi kliima- ja energiapaketti ning ettevalmistusi COP 23 kliimakonverentsiks. Seejärel vestles ta Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga, keda juhtis selle esimees ja Euroopa Regioonide Komitee endine liige Toomas Vitsut, ning selgitas, kuidas komitee aitab kaasa praegu Euroopa Liidu üle peetavale mõttevahetusele.

Eesti eesistumise ajal korraldab Euroopa Regioonide Komitee Eestis mitu üritust. Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjon (ENVE) peab 3.–4. juulil Tallinnas koosoleku. Regioonide Komitee juhatuse (institutsiooni poliitiline juhtkond, kuhu kuuluvad president, esimene asepresident, veel 28 asepresidenti, fraktsioonide esimehed ja 28 liiget) koosolek toimub Tallinnas 1.septembril.

 

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


14.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit