Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


31. jaanuar - 03. veebruar 2017 a nr. 03
Print

Nädalakiri 3/2017

          
Euroopa Regioonide Komitees:
1.    Sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ka kultuurikomisjoni SEDEC koosolek 31.jaanuaril
2.    Keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni ENVE koosolek 1.veebruaril
3.    Loodusvarade komisjoni NAT koosolek 2.veebruaril
4. Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade     komisjoni CIVEX koosolek 3.veebruaril

Lähemalt kirjutan komisjonide koosolekutel arutatud arvamustest valikuliselt.

1. SEDEC komisjoni koosolekul olid arutusel järgmised arvamused: a) „Aruka spetsialiseerumise strateegiad: mõju piirkondadele ja piirkondadevahelisele koostööle” b)”Sotsiaalne innovatsioon kui uus majanduskasvu ja töökohtade loomise vahend”, raportöör Marcelle Hendrickx (NL/ALDE) c) „Biomajanduse kohalik ja piirkondlik mõõde ning linnade ja piirkondade roll”

b) Euroopa Liit seisab silmitsi suurte ühiskondlike probleemidega, nagu ränne, vananemine, töötus, kliimamuutused ja energiaalane üleminek. Kuigi need väljakutsed nõuavad Euroopalt suuri investeeringuid pika perioodi vältel, on oluline pöörata tähelepanu ka linnade ja piirkondade igapäevastele probleemidele. Oluline on otsida lahendusi, mis on kodanikele lähedal. Innovatsioon on üks võimalik vastus ühiskondlikele probleemidele. Mitte ainult tehnoloogiline innovatsioon, vaid kindlasti ka sotsiaalne innovatsioon.

Sotsiaalset innovatsiooni võib iseloomustada järgmiselt: uued ideed (tooted, teenused ja mudelid), mis vastavad ühiskondlikele vajadustele ning loovad samas uusi sotsiaalseid suhteid ja koostööpartnerlusi.
Sotsiaalse innovatsiooni puhul asetatakse rõhk ühiskonna kõikide liikmete innovatsioonisuutlikkusele, olenemata sellest, milline on nende ühiskondlik roll või funktsioon. Selle mõte on viia üksteisega kokku need inimesed, kes on tegevad valitsuses, ettevõtluses, teadusasutustes ja sotsiaalsetes võrgustikes (kodanikuühiskond). Seda nii nende ühiskondlike valdkondade sees kui ka nende vahel. Sotsiaalse innovatsiooni abil suurendatakse ühiskonna tegutsemissuutlikkust.  Selle tugevus peitub just jagatud lahendustes, suurt ühiskondlikku kaasatust sisaldavas alt üles suunatud lähenemisviisis. Sotsiaalne innovatsioon nõuab valitsuselt ühelt poolt juhtimist ja koordineerimist, aga teiselt poolt ka avatud suhtumist partneritesse. Sotsiaalne innovatsioon on valitsuse jaoks teistsugune töötamise viis, mis toob endaga kaasa innovaatilised lahendused kõigis poliitikavaldkondades. Sotsiaalne innovatsioon täiendab tehnoloogilist innovatsiooni. Strateegiasse „Euroopa 2020“ põimitud ühiskondlikud probleemid kujundavad ka linnade ja piirkondade poliitilise tegevuskava. Seejuures on kesksel kohal kodanike huvid. Linnad ja piirkonnad mõistavad, et valitsemise, organisatsioonide ja majanduse klassikalised vormid ei paku enam lahendusi praegustele probleemidele. Kuna probleemid on laiaulatuslikud, eelarveid kärbitakse ja teemad on keerulised, siis ei saa valitsus enam üksi kõigega hakkama. Vastuseks sellele teevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostööd ettevõtete, teadusasutuste, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike huvirühmadega.

Piirkondlikul tasandil on juba aastaid Euroopas näha sotsiaalse innovatsiooni erinevaid vorme. Eri poliitikavaldkondades võib leida näiteid probleemidest, millele otsitakse lahendust sotsiaalse innovatsiooni vahendite abil. Sellel tasandil on sotsiaalne innovatsioon juba kaugele arenenud, ent on samas ka väga killustatud. On vaja mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi ning EL peab olema selles ühendav tegur. Sel viisil luuakse suurem sidusus. Sotsiaalse innovatsiooni rakendamist EL-is takistab  Euroopa ühtekuuluvuspoliitika praegune ülesehitus, mille puhul on eeskirjade täitmine olulisem kui tulemus. Ühtekuuluvuspoliitika raamistik on liialt keerukas, see hirmutab omavalitsusüksusi, ettevõtteid ja ühiskondlikke organisatsioone fondidele taotluse esitamisel.  Kui oleks olemas järelevalvesüsteem, mis muudab sotsiaalse innovatsiooni tulemused mõõdetavaks ja seega nähtavaks, kasvaks ka usaldus sellise lähenemisviisi vastu.

 2.ENVE komisjoni koosolekul olid arutusel järgmised arvamused: a) „Seadusandlikud ettepanekud jõupingutuste jagamist käsitleva määruse ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva määruse kohta”, raportöör Juri Gotmans (Haanja vallavanem, Eesti) b) „Euroopa kosmosestrateegia”, raportöör Andres Jaadla (Rakvere linnavaolikogu liige, Eesti)

a) Juri Gotmans raporti esitlemisel: „Pariisi kliimakokkulepe on loonud ajaloolise võimaluse kliimamuutustega võitlemiseks, et hoida globaalne temperatuuritõus 2 kraadi peal ja et rakendada veelgi tõsisemaid meetmeid 1,5 kraadi ambitsioonis.

On ratsionaalselt mõistlik ja loogiline ning eetiliselt vastutustundlik, et Euroopa Liit globaalse kliimapoliitika vedurina loob dünaamilise mehhanismi, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada. Kõike selleks et suuta täita EL pikaajalist eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 95% aastaks 2050. Sestap tuleb tervitada Euroopa Komisjoni seadusandlikke ettepanekuid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030 heitkoguste kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites ning maakasutus– ja metsanduskomponendi lisamiseks kliima- ja energiapoliitika raamistikku.
LULUCF sektori (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori) CO2 sidumise potentsiaali sidus rakendamine ELi kliimapoliitika raamistikus on läbimurdeliselt uuenduslik, innovaatiline ja eeskätt kulutõhus oma mitmetes otstarvetes – maakasutuspoliitika laiemalt ja tervikuna tuleb panna otseselt ja majandusmehhanismides teenima kliimapoliitikat. Maakasutuse netosidumist saab kindlasti parandada, eeskätt ja põhimõtteliselt aga vältida LULUCFi sektorite negatiivset (heite)saldot. Üle-euroopaliselt seob maakasutus-metsanduskomponent 8% kasvuhoonegaaside heitest. Seda protsenti saab suurendada.
Meie, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll kasvuhoonegaaside heidete vähendamisel nii jõupingutuste jagamise määruse kui ka LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites on otsene ja äärmiselt otsustav, kuivõrd siin tuleb arvesse võtta territoriaalseid ja kohalikke asjaolusid, millised on maakasutuse otstarbed, kuidas me neid piirkondlikes arengukavades ja planeerimisel suuname, kuidas me toetame kliimasõbralikumat põllumajandust ja metsandust. Instrumente on meie kätes juba praegu palju – ruumiline planeerimine, rohelise väikeettevõtluse ja tehnosiirde toetusskeemid, ühistransport, jne, jne.”
„Nende määruste vastuvõtmisel muutuvad linnad ja piirkonnad veelgi otsustavamaks lüliks süsikuvähese majanduse edendamisel, ühelt poolt algatuste ja programmide eestvedajateks, aga veelgi enam oma haldusterritooriumil nende elluviijaks.”
Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesanded nende määrustes seisnevad lisaks andmete kogumisele ka kodanike, maaomanike ja ettevõtjate otsesel teavitamisel ning energiateadlikkuse kampaaniate elluviimisel, nii nagu paljud linnad on juba vähenemisprotsentides võtnud kõrgeid eesmärke ja rakendamas süsinikuvähendamise poliitikaid linnapeade pakti kohaselt. Igal juhul tähendavad nimetatud määrused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste senisest aktiivsemat kaasamist Euroopa energiajuhtimisse ja kliimapoliitika rakendamisse vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele.
Teisalt eeldab see omavalitsuste sellekohase suutlikkuse edendamist sidusalt meie põhiülesannetega energiamajanduses, transpordis, jäätmekäitluses, maakasutuses ja teistes valdkondades kohaliku arengu suunamisel ning planeerimisel. Tuleb luua rahastamisplatvorm, mis võimaldab ka väiksematel omavalitsustel ja maapiirkondadel oma plaane ellu viia.


b) Raportöör Andres Jaadla Euroopa kosmosestrateegiast: „Euroopa sidusrühmad on saavutatud märkimisväärset edu kosmosetehnoloogias, leidnud võimalusi Maa seire alal, teinud edusamme globaalse positsioneerimise alal. Kosmosetehnoloogiad, -andmed ja -teenused on saanud Euroopa kodanike igapäevaelu osaks. Ka strateegiliselt on kosmos Euroopa jaoks tähtis. See kindlustab Euroopa rolli rahvusvahelisel tasandil ning on liidu turvalisuse ja kaitse pant.
Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad toetada paljusid ELi poliitikavaldkondi ja prioriteete. Digitaalne tehnoloogia ja digitaliseerimine avavad uusi ärivõimalusi, samal ajal kui suured tehnoloogilised muutused lõhuvad tavapäraseid tööstus- ja ärimudeleid, mida on rakendatud kosmosesse jõudmiseks ja selle kasutamiseks. Rahvastiku juurdekasvust, ressursinõudluse suurenemisest ja kliimamuutustest tulenevate üleilmsete probleemidega toimetulekuks on vaja teavet meie planeedi kohta, mida on võimalik kätte saada ainult kosmosepõhiste lahenduste abil.”

Raportis on ära toodud Regioonide Komitee järgmised soovitused: Euroopa kosmoseprogrammis tuleks selgemini rõhutada „kosmosepiirkondade“ rolli ja siduda see teiste algatustega. Piirkondlik mõõde on oluline selleks, et tuua kosmosest saadav kasu kasutajatele lähemale ning asetada kasutajad seeläbi Euroopa kosmosestrateegia keskmesse. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pädevus ja soov olla kaasatud Euroopa kosmosepoliitika rakendamisse. EL peab tagama satelliitnavigatsiooni programmi Galileo rakendusliku etapi (sh satelliitide hooldus ja uuendamine, süsteemi terviklikkuse tagamine, maapealne käitamine ja juurdepääs andmetele) rahastamise, samuti Euroopa maaseireprogrammi Copernicus toetamise. ELi kosmosepoliitikas tuleks edendada teaduse ja tehnika progressi, tööstuse konkurentsivõimet ning ELi kõikide valdkondade, kaasa arvatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmete rakendamist.
Andres Jaadla: „Kosmos ei ole tähtis mitte üksnes majandusele: selles valdkonnas tehtav koostöö kogu inimkonna arengu nimel võib tuua kaasa paremad suhted kogu maailmas. Kosmosetaristu rahumeelne kasutamine tuleb seada prioriteediks ning Euroopa huvide tugevdamine ja kaitse peaks olema Euroopa kosmosepoliitika alustala.”

ENVE komisjoni koosolekul toimus ka ümarlaud, millel arutati Euroopa Komisjoni energialiitu käsitlevat nn talvepaketti.
Arutelu käigus võttis sõna arvamuse „Energiatõhusus ja hooned” raportööri Erik Lieversi (NL/ALDE) asendajana Andres Jaadla: „  Euroopa Komisjoni talvepaketis „Puhas energia kõigile eurooplastele” on seadused, mis kinnitavad, et Euroopa soovib kindlasti täita Pariisis kokku lepitud kliimaeesmärke – piirata kliima soojenemist 1.5 kuni 2 kraadi piires  Celsiuse järgi. Energiatõhususel on siin tähtis roll, Euroopa Komisjon nimetab energiatõhusust energiaallikaks. Talvepakett on ambitsioonikas – silmas on peetud enamat kui vaid kliimaeesmärke -  tähelepanu on juhitud ka majanduskasvule, investeeringute soodustamisele, tehnoloogia juhtpositsioonile, töökohtade loomise võimalustele ja kodanike heaolu suurendamisele. Eesmärgid on tähtsad ka geopoliitilises tähenduses: Euroopa ambitsioonid kliima valdkonnas vähendavad Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist. Energiatõhususe direktiiviga püüab EL 2030.-ks aastaks saavutada 30-protsendilise energiasäästu. Euroopa Komisjoni statistika järgi oleme kavandatu elluviimisega heal järjel, isegi plaanidest ees. Mõeldes nüüd globaalsele kliimamuutusele, peame endalt küsima, kas meie eesmärgid on piisavad.”

3. NAT komisjoni koosolekul olid arutusel järgmised arvamused: a) Tegevuskava SENDAI katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015-20130 jaoks”, b)Tervishoisüsteemide integratsioon, koostöö ja tulemuslikkus, c) ELi jätkusuutliku toidupoliitika suunas”, d) „Tervis linnades”

4. CIVEX komisjoni koosolekul olid arutusel järgmised arvamused: a)”ELi laienemisstrateegia 2016-2017”, raportöör Rait Pihelgas, Ambla vallavanem, Eesti, Rait Pihelga asendajana esitles koosolekul raportit Andres Jaadla b)”Euroopa arengukonsensus”, c)Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks”

a)  ELi laienemisstrateegia ja uute liikmete liitumine tagab EL poliitikate realiseerumise ja Euroopa kui terviku edu. Regioonide Komitee tõdeb, et Euroopa Komisjoni nägemus - tema ametiajal (2014-2019) ei toimu  Euroopa Liidu edasist laienemist, ent  käimasolev laienemisprotsess jätkub, - on nüüd jõudnud seisu, kus laienemiskõnelused Türgiga on erinevatel poliitilistel põhjustel  sisuliselt külmutatud; samas on EL liikmesmaadest ümbritsetud Lääne-Balkani riigid alustanud vahetut osalust Euroopa Komisjoni poliitika teostamises, sest on laienemisprotsessi tegevuste kõrval   otseselt kaasatud EL migratsioonipoliitikasse (Western Balkan route) ja sellega seotud poliitikatesse, k. a. julgeolek. Lääne-Balkani riigid on väljendanud valmisolekut osaleda ka Euroopa Liidu migratsiooni, samuti julgeoleku valdkonnas tekkinud probleemide lahendamises.

Regioonide Komitee rõhutab, et uus töine vahekord Euroopa Komisjoni ja Lääne-Balkani riikide suhetes tähendab senisest vastutusrikkamat käitumist EL laienemiseks antud lubaduste ja esitatud tingimuste täitmise osas, sest laienemisprotsessi ajaline venimine on ilmne ja mõjub kunstlikuna, ka seetõttu, et mõnel puhul on edusammude arvestamist paindumatult seotud mõne konkreetse tingimuse täitmisega. Brexiti-järgses Euroopas on oluline avalikult väärtustada Lääne-Balkani riikide toimetamisi ja edusamme laienemisprotsessis. See toimib kui kinnitus, et Euroopa Liidu uksed on endiselt avatud kõigile, kes soovivad samu eesmärke saavutada ja samu väärtusi jagada.

Lähemalt saab Regioonide Komitee komisjonide materjalidega tutvuda Internetis järgmise lingi kaudu: https://memportal.cor.europa.eu/Meeting/CommitteeAgenda

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude
esindaja Brüsselis
tel 5040257




14.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit