Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2017 Brüssel


23.-27. jaanuar 2017 a nr. 02
Print

Nädalakiri 2/2017      


1. CEMR-i poolt heaks kiidetud prioriteedid soolise võrdõiguslikkuse teemal
2. CEMR-i seisukoha eelnõu EL-i ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal
3. Sotsiaaldialoog töö ja eraelu tasakaalu teemal kohalike omavalitsuste kui tööandjate ja avaliku sektori ametiühingute vahel

1. Sooline võrdõiguslikkus ei ole vaid demokraatia põhimõte ja inimõigus, see on ka põhinõue võrdse võimujagamise ja õigluse järele heaolu nimel üldises tähenduses. Praktikas on naiste ja meeste võrdõiguslikkus oluline komponent majandusarengus, heaolus ja konkurentsis.
Kui ühiskonnas esitavad väljakutseid majanduskriis, kasinus ning demograafilised, sotsiaalsed ning poliitilised muutused, siis ongi vaja poliitilises tegevuses pidada prioriteediks soolist võrdõiguslikkust.

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) soovib väljendada oma muret EL-is tehtava vähese tööga soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ellu viimisel. Euroopa Komisjon avaldas 2015. aastal soolise võrdõigulikkuse strateegilise tegevuskava 2016-2019 (“Strategic Engagement for gender equality 2016-2019”). Siinkohal soovib CEMR jagada oma seisukohti, mis toetavad Euroopa institutsioonide pingutusi (Euroopa Nõukogu ja Euroopa Kohalike ning Piirkondlike Omavalitsuste Kongress) selle strateegia ellu viimiseks ka peale aastat 2019.

CEMR-il on pikk traditsioon naiste ja meeste võrdõiguslikkuse propageerimisel, eriti läbi Euroopa Võrdõiguslikkue Harta (the European Charter for Equality of Women and Men in Local Life”), mis valmistati ette koos CEMR-i liikmesliitude ja ekspertidega. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pädevused, mis lubavad edendada soolist võrdõiguslikkust kodanikele lähimal tasandil  ning rakendada oma territooriumil praktikasse võrdseid õigusi, võimalusi ja teenuseid naistele ja meestele, tüdrukutele ja poistele.  
CEMR-i võtmeprioriteedid:

1) Poliitiline pühendumus. Sooline võrdõiguslikkus peab olema poliitilise tegevuskava keskmes ja tuleb viia kõikidesse poliitikatesse , seadusandlusesse, teenustesse, tegevustesse ja eelarvetesse. Tugev poliitiline pühendumine koos teadlikkuse  ja võimekuse tõstmisega, konkreetsed tegevused piisava rahastamisega – seda kõike ootame Euroopa Liidult, EL-i liikmesriikidelt, linnadelt ja regioonidelt.

2) Võrdne osalemine. Demokraatlikus ühiskonnas on tähtis naiste ja meeste võrdne esindatus poliitilises elus, valitsustasanditel. Selleks on vajalik kehtestada kvootide süsteemid.

3) Sotsiaalne teadlikkus ja kaasatus. Vajalik on poiste ja meeste, tüdrukute ja naiste teadlikkus, tegevus ja kaasatus kõikides ühiskonnasfäärides, et saavutada tõeline võrdsus Euroopas ja maailma

4) Naistevastase vägivalla lõpetamine. On vaja kiiret tegutsemist, et ennetada  kõikidel tasanditel naiste ja tüdrukute vastane vägivald, toetada ohvreid ja ellujäänuid, tõsta teadlikkust kõikide naistevastase vägivalla vormide suhtes. Muutma peab suhtumist  ja käitumisviise.

5) Võrdne ligipääs ja kontroll teenustele ning ressurssidele. Teenused ja ressursid (nt tervis, sport ja puhkus, sotsiaalhoolekanne) peavad olema kättesaadavad nii naistele kui meestele, nii tüdrukutele kui poistele, ja kohandatud nende vajadustele ning eelistustele.

6) Naiste osa tugevdamine tööturul. Vajalikud on edasised sammud naiste ja meeste
palgalõhe ja pensionide erinevuse likvideerimiseks, samuti tööalase segregatsiooni ära hoidmiseks alates  koolist ja elukutsevalikust.

7) Töö ja eraleu tasakaal. Tuleb tarvitusele võtta meetmeid saavutamaks töö ja eraelu tasakaal nii naiste kui meeste elus, nt läbi paindliku töökorralduse, mitteülekantava vanemapuhkuse ning kõrgekvaliteedilise ja taskukohase hooldusteenusega. Tasustamata kodused tööd tuleb naiste ja meeste vahel võrdselt jagada.

8) Võrdõiguslikkus kui Euroopa põhiväärtus. Euroopa peab integreerima soolise võrdõiguslikkuse sellistesse tegevustesse maailma tasemel nagu kaubanduspoliitka, arengukoostöö ja humanitaarabitegevus. Euroopa Komisjon peaks looma sünergiaid EL-i soolise võrdõiguslikkuse arendamisega seotud tegevuse, Euroopa 2020 Strateegia ja 2030 Jätkusuutliku Arengukava 2030 tegevusse (Sustainable Development Goals).

9. Soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv pagulas- ja migratsioonipoliitikas.  Euroopa peaks     tõstma teadlikkust nais- ja meessoost migrantide, pagulaste ja varjupaigataotlejate eriliste     vajaduste suhtes ning kõigil valitsustasanditel  rakendama sobivaid meetmeid.

10) Euroopa toetused kohalikeks tegevusteks võrdõiguslikkuse edendamisel. Et toetada     püüdlusi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, on vaja sobivaid rahastusprogramme,  eriti     silmas pidades Euroopa kohaliku tasandi soolise võrdõiguslikkuse hartat.  
  
Kokkuvõtteks:

Need võtmeprioriteedid annavad raamistiku praegu ettevalmistatavale detailsemale CEMR-i     tegevuskavale, mis on kavas 2017. aastal vastu võtta.  CEMR jälgib, et prioriteedid ja     tegevuskava oleks sidusad ja lähtuks kinnitatud põhimõtetest.

Lähemalt CEMR-i prioriteetidest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel saab lugeda siit :    
http://www.ccre.org/img/uploads/piecesjointe/filename/CEMR_Key_priorities_equality_EN.pdf
  
2. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ja selle liikmeskonda     kuuluvad 60 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust 41-s Euroopa riigis tunnistavad     vajadust     territoriaalsele lähenemisviisile EL-i praegusel programmiperioodil, sest sel     on keskne roll     majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel.     Samas teeb     CEMR ka ettepanekud olulisteks muutusteks ühtekuuluvuspoliitika     tulevikus (eelnõu) :

1) Me nõuame alates aastast 2020 EL-i ühist strateegiat, mille aluseks on eesmärgid, mis     mõnes poliitikavaldkonnas juba 2030. aastaks  püstitatud  ning ka need eesmärgid, mis kirjas     EL-i poolt sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes. See kindlustab EL-i ühtsuse ja solidaarsuse     eesmärkide saavutamisel.

2) Ühtekuuluvuspoliitika kõigi territooriumide jaoks ja kodanikule lähemale: see nõuab  tugevdatud partnerlusprintsiipi, milles kõik kompetentsed võimuorganid on kõikidel   tasanditel  kaasatud kujundamisse, rakendamisse, valikute tegemisse ning investeeringute     järelvalvesse.

3) Pädevatel kohalikel omavalitsustel peab olema suurem otsustusõigus.

4) Selleks et rakendada piirkondlikke ja kohalikke strateegiaid, on vaja välja arendada  ühesugused reeglid, või isegi vaid üks ja ainus fond, see suurendaks integreeritud    territoriaalset lähenemist.

5) Suutlikkuse suurendamine on väga oluline selleks, et toetada fondide juhtimist ja     osalemist.

6) Me oleme nõus teemade kontsentreerimisega ja stabiilse üldise programmeerimisega, kuid ei nõustu prioriteetide ühise valimisega eesmärkide seast, mille on seadnud EL-i tasand.
    
7) Me toetame tingimusi, mis on võrdelised Euroopa fondidelt saaduga.

8) Projektijuhtimise ja kontrollimise reeglid peavad lihtsustuma, selleks et julgustada     struktuurifondide kasutamist.
 
9) Lihtsad madalate piirmääradega ühtekuuluvuspoliitika finantsinstrumendid  peab    paremini     kohandama kohaliku ja piirkondliku kontekstiga, erinevalt  Junckeri plaanist.     Nad ei peaks     asendama, vaid täiendama toetuste kasutamist mõnedes konkreetsetes     valdkondades.

10) Euroopa Semester ei peaks toimima kui raamistik, mille järgi seada investeeringute     prioriteete. Või  siis peaks Euroopa Semestri aruteludesse rakendama partnerlusprintsiibi.

3. CEMR-i ekspertgrupp „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui tööandjad”(Local     and Regional Governments as Employers ) valmistab ette seisukohavõttu teemal „töö ja     eraelu     tasakaal”. Seisukoha eelnõud arutati Brüsselis CEMR-i ekspertgrupi koosolekul 24.     jaanuaril ning sotsiaaldialoogis 25. jaanuaril kohalike omavalitsuste kui tööandjate ja avaliku     sektori     ametiühingute     esindajate vahel. Eelnõule saatsid oma kommentaarid ka Eesti eksperdid Eesti Maaomavalitsusteliidu kaudu.

Tööandjatena võtavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused endale vastutuse    kindlustada     naistele ja meestele võrdsed võimalused ja  saavutada võrdne töötasu    võrdse töö eest olenemata töötaja soost.
2006. aastal algatas  CEMR „Euroopa naiste     ja     meeste võrdõiguslikkuse harta kohalikul tasandil”* . Selle dokumendi 11. artikkel väidab, et kohalikud     ja piirkondlikud omavalitsused lubavad võtta tarvitusele meetmeid     tunnustamaks õigust     naiste ja meeste võrdõiguslikkust tööhõivega  seotud  aspektides, k.a. töö organiseerimine, töötingimused ning õigus professionaalsele, sotsiaalsele ja eraelule. Need meetmed sisaldavad ka võrdset tasu võrdse töö eest, õiglase ja läbipaistva edutamise tingimust ning võrdseid võimalusi ametiredelil tõusmiseks, samuti sellise poliitika ellu viimist, mis võimaldab töötaja tööaja kohandamist, kui tekib vajadus hoolitseda pereliikmete eest, ning samuti innustada mehi  kasutama oma võrdset õigust lahkuda töölt, et hoolitseda pereliikme eest, kes vajab pidevat hoolt.
 
Naised osalevad EL-i tööturul vähem kui mehed. Raskused töö ja pereeluga seotud    kohustuste tasakaalustamisel on paljudes EL-i riikides laialt levinud. Naised võtavad enda     õlule pereeluga seotud kohustusi tõenäoliselt sagedamini kui mehed. Naised on ka seetõttu     rohkem jäänud vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse. Töö ja eraelu tasakaalu jälgimine ja     järgimine aitab naistel olla majanduslikult aktiivsemad. Võrdne töötasu jääb siiski teemaks,     mis nõuab veel tähelepanu kõikides tööstusharudes ja kõikidel valitsemistasanditel. Parem töö ja eraelu tasakaal toob kasu nii töötajatele kui ka tööandajatele.

Kui CEMR-il valmib praegu eelnõuna töös olev dokument töö ja eraelu tasakaalust, siis tulen selle teema juurde nädalakirjas tagasi.

* „Euroopa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse hartaga kohalikul tasandil” on Eestist ainsa omavalitsusena liitunud Kose Vallavalitsus (detsembris 2016).


    Lugupidamisega,
    Tiiu Madal
    Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis
    tel 5040257



    
 

14.06.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit